Laurentsiuse Selts

German English es fi French it ru sv

Avaleht

Laurentsiuse Selts

Kuusalu kihelkonna ja Laurentsiuse Seltsi uudised 

16.04.2018 
Kuusalu kihelkonnast võiks pajatada päevi ja päevi
Laurentsiuse Seltsi esimees oli künnipäeval 14. aprillil palutud  Eesti Genealoogia Seltsi Tallinna osakonnale rääkima Kuusalu kihelkonnast. Ettekande pealkiri oli kitsamalt sihitud meie kihelkonna kahekümnenda sajandi ajaloole, ent seegi osutus ülemäära laiaks teemaks. Kõneleja jõudis rohkem kui 30 kuulajale tutvustada meie Seltsi kodulehehe andmebaasi põhjal vaid peamiselt Kuusalu kihelkonnaga seotud tuntud isikuid. Laurentsiuse Seltsi videofilmilt “Kus sinu pesakane” sai Meeli Lehise laulduna kuulda pohirannat ning videofilmil “Naine ei lähe tanuta tanumale ega põlleta põllule” rääkis Laine Kadajas, kuidas tema juhendamisel on Kuusalu mail rahvarõivaid valmistatud. Tund lendas linnutiivul ja jutuga ei jõutudki kaugemale. Aga kuulajate huvi meie kodu vastu oli suur. Pärast nn ametliku osa lõppu oli palju individuaalseid küsimusi ja auditooriumilt sai vastutasuks kuulda ka seniteadmata asju meie inimestest ja ajaloost. Tahaks loota, et künnipäeval aetud vagu toob Kuusalu maile uudistajate lisa. 

04.04.2018
Sotsiaalteadlane koolitunnis
29. märtsil esines Loksa Gümnaasiumi ja 11. ja 12. klassi õpilastele Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts. Ta tuvustas gümnaasiumiõpilastele oma tööd, seda kuidas ta kirjutas peatükke 12. klassis kasutusel olevale ühiskonnaõpetuse õpikule ja rääkis põhjalikumalt palgalõhedest Eestis ning Euroopa Liidus. Viimane teema haakub Erasmus+ projektiga, milles Loksa kool koos Rumeenia ja Itaaia noortega osaleb. Seega tuli kaks tundi väldanud huvitav kohtumine kasuks ka projektile, kuna enne aprillikuu koolivaheaega saabuvad itaallased ja rumeenlased Loksale.  

13.03.2018
Uut meie kodulehel 
Laurentsiuse Seltsi koduleht täieneb pidevalt. Lisaks uudistele on viimastel kuudel täiendatud ülevaadet Kuusalu kihelkonna tuntud inimestest. Sellesse nimekirja on oodatud ettepanekuid igaühelt meie lugejatest. Olge palun head ja aidakegi kuusalulaste andmebaasi rikastada.  Nüüd on kodulehelt võimalik lugeda ka ülevaadet Kuusalu kihelkonnamuuseumina toimiva Kolga muuseumi arenguloost ja 1921. aasta 23 mai “Postimehes” ilmunud sõnumit esimese Eesti Vabadussõja mälestussamba avamisest Kuusalus.

 

24.02.2018
Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva tähistamine Kuusalus
24. veebruar on taasiseseisvunud Eesti ajal olnud Kuusalus alati pidulik päev. Juubelipäevgi kulges siin sama moodi, nagu ikka: hommikul pidulikud kogunemised Vabadussõja Valkla lahingu mälestuskivi ja Kuusalu Vabadussõja mälestussamba juures Kuusalu kalmistul, seejärel jumalateenistus Kuusalu kirikus ja Eesti Vabariigi aastapäevaaktus rahvamajas. Kõik oli nii nagu ikka, ent selgelt veelgi pidulikum kui tavaliselt. Vabadussõja mälestusmärgi juures oli auvahtkond, öeldi tervitusi, asetati lilli ja küünlaid, lasti aupauke.  Aastapäeva aktusel öeldi pidukõnet, laulis Mikk Tede, tantsisid Kuusalu Keskkooli mudilased. Kõige lõpuks pakuti kõikidele pidulikku einet, kus oli loomulikult kilu, aga oli valmistatud ka suur kauinis peotort. Eesti sünnipäva tähistavaid ettevõtmisi jagus kihelkonnas aga loomulikult paljudesse küladesse ja mitmele päevale. Ootame järgmist 24. vaabruari! 

13.02.2018
Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamine kandideerib 2017. aasta keeleteo tiitlile
2017. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 23 mullust keeletegu. Nende hulgas on ka Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamiseks tehtu. Avalik hääletus kestab 7. märtsi keskööni. Igal ühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile siin.

02.02.2018
Elu korrastab ka raamatute lugemist
31. jaanuaril oli koos Kuusalu raamatukogu nõukogu. Arutati raamatukogu filiaalide sulgemist Hirvlis ja Viinistul. Põhjuseks, nagu paljude sulgemiste puhul Eestis ikka, kasutajate vähesus. Antud juhul aga probleemi pole. Elu on ju üha mobiilsem, ning inimesed küladest käivad sageli Kuusalus, kus astuvad läbi ka meie “keskraamatukogust”. Keegi heast lugemisvarast seega ilma ei jää. Kuusalu raamatukogul jäävad tegutsema veel Joaveski, Kõnnu, Kolga ja Vihasoo filiaalid. Näeb, mis elu nendega teeb!


31.01.2018
Viiega lõppevad eluloolised daatumid
Eduard Ahrensi läheneva 215. sünniaastapäeva eel ilmus Omniva "Minu mark" tellimusena (0009149) üks poogen riigisisese tariifiga postmarke Kuusalus 2017. aastal avatud öise Eduard Ahrensi mälestusmärgi kujutisega. 2018. aastal täitub Ahrensil veel rida viiega lõppevaid eluloolisi daatumeid - 195 aastat Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetamisest, 175 aastat tema grammatika esimese trüki ja 165 aastat teise trüki ilmumisest, 155 aastat surmast.

28.01.2018
Lahemaa lahedad inimesed arutasid oma kodupaiga asju
26. jaanuaril olid Palmse mõisas koos ligi paarkümmend Lahemaa inimest, kes võtsid Ave Pauluse juhtimisel kõneks rahvuspargi kultuuripärandi valdkonna lähiaastate plaanid. Arutlusringis tuletati meelde, mida väärtuslikku kõik siinmail leidub - nii tööstusobjekte kui ajalooliste isikutega seotud paiku ja omanäolisi elukeskkondi. Seda kõike tuleb edaspidigi väärtustada, teadvustada ja tutvustada. Kuidas - see oligi arutluse teema. Laurentsiuse Selts oli kokkusaamisel uudistajana esindatud.

 

21.01.2018
Nad laulsid suust ja südamest
20. jaanuaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Lisaks juba detsembris ühingu poolt Kuusallu annetatud Aasta 2017 korraldaja tiitlile tuli nüüd meie kihelkonda lisa. Panuse eest kultuuriruumi sai aasta koori tiitli Kolga-Kuusalu Kammerkoor (dirigent Taavi Esko), kelle 2017. aasta tegemiste hulka kuulusid koori 30. sünnipäeva tähistamine mitmete kontsertidega ja CD «Ma laulan suust ja südamest» väljaandmine.

 
10.01.2018
Eduard Ahrens ja eesti keele õpe soomlastele
Soomes ilmus Tuglase seltsi ajakirjas "Elo" (number 1/2018) keeleteadlase Hannu Remese artikkel Eduard Ahrensi ja Elias Lönnroti kohta. Huvitavast artiklist on muu hulgas lugeda, et Ahrensi grammatika oli põhiliseks allikmaterjaliks Helsingi ülikooli soome keele lektorile ja ühele teenekaimale soome rahvaluuleuurijale baltisaksa päritolu Julius Leopold Fredrik Krohnile (1835 - 1888) Soome esimese eesti keele õpiku koostamisel, mis ilmus 1872. aastal. Hr Remes, kes on Emakeele seltsi välisliige, võttis osa Eduard Ahrensi mälestusmärgi avamisest mullu lauritsapäeval ja tegi keelekonverentsil Kuusalu rahvamajas ettekande. Vastilmunud “Elo” artikli juures on illustratsioonideks pildid Ahrensi grammatikast ja vastavatud mälestussambast.
 
06.01.2018
Laurentsiuse Seltsi tänati Aasta Teo eest

Täna toimus Kuusalu valla iga-aastane tänuüritus, millel tunnustatakse eelmisel aastal silma paistnud kultuuri-, haridus- ja sporditegijaid - nii üksiksiskuid kui seltse. Kuusalu vallavanem U. Kirtsi andis meie Seltsile üle vallavalitsuse tänukirja ja keraamilise vaasi Aasta Tegu.
 
 

 

 

 
 
 
 


 

Powered by CMSimple| Template: ge-webdesign.de| html| css| Login