Laurentsiuse Selts

German English es fi French it ru sv

Uudised

18.06.2019
Küüditamise haavad ei parane
2016. aastal, mil 1941. aastal küüditatud Jakob Kalle ja tema abikaasa Leontine (Lonni) (sünd. Riiberg) Kalle sünnist möödus 120 aastat, tõid Mati ja Peep Konton Kahala külast Hiie talust oma küla Kaarnavälja talu metsa servalt põllukivimüraka ja paigaldasid selle pererahva mälestuse jäädvustamiseks Kaarnavälja talu krundile. Kivile paigaldatava plaadi aluse lihvimise ja plaadi tellimisega läks aega ja see sai paika 2017. aastal. 15. juunil 2019 istutas M. Konton oma onu mälestuseks paigaldatud kivi juurde tamme. Vaata ka põhjalikumalt siit.


Kaarnavälja mälestuskivi. Mati Kontoni foto

15.06.2019
Aasta kõige tähtsam koosolek
Viidipäeval 15. juunil toimus Kuusalus Laurentsiuse Seltsi aastakoosolek. Kinnitati 2018. aasta majandusaasta aruanne ja anti eelmise aasta tööle hinnang. 2018. aastal oli veel suuresti tunda Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamise tuuli, kuid jõudumööda tegeldi ka vana pastoraadihoone ennistamisega. 2019. aastal loodame aidata saada selle hoone ka seestpoolt pisut rohkem korda. Järgmistel aastatel oleks aga otstarbekas pöörata pilke ka teistele Kuusalu kihelkonna teemadele. Seltsi liikmeskonnas on olnud arengid, ning see toob juurde uusi võimalusi. Käesoleva aasta olulisema sündmusena seisab ees emakeele ja riigikeele aasta hõngulise Eesti - Soome kultuurikonvernentsi korraldamine lauritsapäeval.

11.06.2019
Kuusalu rannakiele sanastigu esitlus Viinistul
10. juunil esitles Eesti Keele Instituut Viinistu kunstimuuseumis Kuusalu rannakeele sõnaraamatut. See liitub 6. väljaandena EKI väikeste murdesõnastike sarja. Kuusalu rannarahva eripärast murdekeelt on räägitud Kuusalu kihelkonna rannikul Kaberneemest Salmistuni ning Juminda ja Pärispea poolsaarel. Rannakeele püsima jäämiseks loodud töörühm Rannakiele Üäks oli Virve küla Ene Velströmi juhtimisel sõnaraamatu koostamise tubli taganttõukaja ja EKI-le sisusse panustamisel toeks. Rannakiele Üäks korraldas raamatu tutvustamiseks ja müügiks kolm esitlust. Peaesitlus Viinistul toimus jätkuks varasematele esitlustele Leesi rahvamajas ja Hara sadamas. Viinistul olid kohal olid paljud Eesti Keele Instituudi töötajad eesotsas direktori Tõnu Tenderiga, Juminda Poolsaare Seltsi liikmed ja eakad rannainimesed, kes täna veel rannakielt edasi kannavad. Sõnastikus on kokku 7500 rannakeelset sõna.

04.06.2019
Lendurite kivi juures - nagu igal aastal
Nagu see igal aastal on olnud traditsiooniks, toimub ka sel aastal Lendurite kivi juures Eesti sõjaväelendurite mälestusüritus. Kokku tullakse laupäeval 13. juulil 2019. Kogunemine Kiiu torni juures on kell 11.00. Edasi sõidetakse Aruhärma mälestusmärgi juurde ning sealt Lendurite kivi juurde. 

 

21.05.2019
Juubeliks värskenduskuur läbi tehtud
16. mail 1919 avati Kuusalu kalmistul Eesti esimene Vabadussõja mälestussammas. See oli ka ainuke omalaadne, mis teinud läbi küll mitmed vintsutused, seisis uhkena oma kohal läbi nõukogude okupatsiooni aastate. Mälestussamba püstitamise 100. aastapäeva eel algatati selle korrastamine, sest viimastest 1988. aastal tehtud töödest möödunud aja jooksul olid samba küljest taas hakanud eralduma 1941. aastal lahti löödud ja kolmekümne aasta eest tagasi liimitud tükid. Nüüdse konserveerimise pakkumise tegi ettevõtte Mandagora, kes tegeles 2018.a Järva-Madise Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamisega. Lisaks on elus ka üks spetsialist, kes 30 aastat tagasi taastas Heino Kuura kivitööstuses Harkus Kuusalu mälestussammast. Seekordseteks taastamistöödeks saadi toetust Muinsuskaitseametilt. Oma panuse andis ka rahvas annetustena. Meie rahva üks esimesi oma mälestussambaid saigi juubeliks uue ja värske väljanägemise, sest konserveerimistööd Kuusalu kalmistul lõppesid 20. mail 2019.

06.05.2019
Kuidas Ahrens käsi soojendas
05. mail külastasid Kuusalu kirikut ja kogudust kaks tulevast vaimulikku Suurbritanniast Dominic de Mattos ja Alex Norris. Külalised osalesid esmalt  pühapäevasel jumalateenistusel kirikus. Seejärel tutvustas Laurentsiuse Seltsi esimees neile Kuusalu ajalugu, meie kirikut, kirikumõisa koos pastoraadi ja Ahrensi ausambaga. Ilm oli jahe ning külm puges ringkäigu ajal kontidesse. Ootamatult ilmnes, et päike oli korralikult üles soojendanud Ahrensi mälestusmärgi pronkshõlmad, millel mehed siis mõne viivu käsi soojendasid. Käidi ka kalmistul Ahrensi haual, vaadati Vabadussõja mälestussammast. Oli võimalus anda põgus ülevaade Eesti ajaloost üldisemaltki, sest pooleteisetunnise jalutuskäigu teele Kuusalus jääb näitmaterjali meie ajaloo mitmest olulisest perioodist.

03.05.2019
Tallinna Toomkooli õpilased külastasid täna Eduard Ahrensiga seotud paiku Kuusalus
Tallinna Toomkooli 3.t ja 3.p klassi õpilased olid täna Kuusalus. Kuna poisid jõudsid varem, siis nad mängisid Kuusalu kiriku taga jalgpalliväljakul jalgpalli. Kui tüdrukud ka Kuusallu jõudsid, siis sai külastatud Laurentsiuse Seltsi esimehe Sulev Valdmaa juhtimisel Kuusalu surnuaias Tallinna Toomkooli vilistlase Edurd Ahrensi ausammast ja Kuusalu Vabadussõja ausammast. Seejärel toimus Kuusalu vana pastoraadi ees Toomkooli külaskäigu mälestuseks kahe pärna istutamine (pärnad tõi Kuusalu kirikuõpetaja Jaanus Jalakas) ning pildi tegemine Ahrensi ausamba ees. Pärast seda sai söödud mulgiputru ja kringlit Kuusalu vanas pastoraadis. Päeva lõpus sai loetud Meie isa palve ja lauldud Tollite Hostias Kuusalu kiriku altariruumis ning vastu võetud Kuusalu kirikuõpetaja Jaanus Jalaka loetud õnnistussõnad.

 

03.04.2019
Siginat-saginat Kuusalu südames
03. mai oli Kuusalu südames teguderohke. Hommikul võõrustati Tallinna Toomkooli kolmandate klasside õpilasi  klasside õpilasi. Keskpäeval anti muinsuskaitse esindajale selgitusi võimalikest edasistest restaureerimistöödest pastoraadihoones. pealelõunal tulid talgulised korrastama Kuusalu kirikumõisa. Naised riisusid traditsiooniliselt lehti ja vana kulu. Mehed tegid raskemaid tõid. Saeti juppideks ja toimetati ära taga aias maha langenud vana remmelgas ning sauna juures laoti ümber küttepuud. Tööde lõppedes oli kätte jõudnud õhtu. Siis sõid kohale jäänud veel korraliku õhtusöögi ning tagatipuks oli soovijail võimalik võtta saunas üks korralik leil.

 

27.04.2019
Rahvusvaheline konverents Kuusalus
Laurentsiuse Selts jätkab koos oma koostööpartneritega üldsuse poolt juba traditsiooniks tunnistatud Eduard Ahrensi konverentside sarja. Kuigi äsjasel Ahrensi sünnipäeval toimus Tallinna Toomkoolis igati õnnestunud ja õpilasigi kaasanud järjekorras neljas keelekonverents, on seoses käesoleva eesti keele aastaga soovitud tulla veel kord konverentsile kokku, ning just nimelt ka Kuusallu. Markusepäeval 25. aprillil toimus Emakeele Seltsis korraldustoimkonna koosolek, millel sedapuhku Eesti - Soome laiematele sidemetele tähelepanu pöörava ürituse põhimõtetes kokku lepiti. Lepiti kokku, et see konverents algab lauritsapäeva 10. augusti lõuna paiku Kuusalu pastoraadis ja kestab koos virgutus- ning kehakinnituspausidega nii kaua, et kokku tulnud saavad hiljem osa ka Andres Uibo traditsioonilise oreifestivali lõppkontserdist, mis sel aastal toimub Kuusalu kirikus. Kõik on oodatud!

 
 
 
27.04.2019
Kuusalu süda kauniks!
Reedel 03. mail algusega kell 16:00 on Kuusalu vana pastoraadi ümbruses - tagahoovis, õunaaias, Ahrensi platsil ja mujal kirikumõisas, mida kuusalulased nii lauritsapäeva ürituste kui muul ajal kasutama on harjunud, Teeme Ära talgud. Kuna kogudusel on Laurentsiuse Seltsi kaasabil plaanis astuda taas samme ka vana pastoraadi edasiseks korrastamiseks, siis oleks väga teretulnud, kui ka selle auväärse hoone ümbrus ikka paremasse korda saaks. Tööd on palju, palun tulge lahkesti appi!

16.04.2019
Kohus koolis
09. aprillil saabus Loksa Gümnaasiumisse päris-päris kohtunik. Põhjuseks ei olnud siiski midagi kõhedustekitavat, vaid õiguskaitsja tuli läbi viima harjutuskohtu istungit. Abituriendid on 12. käesoleval õppeaastal õppinud valikainena kursust “Inimene ja õigus”, ning see lõppeb kohtumenetluse tundmaõppimisega. Mis oleks veel õpetlikum kui rollimäng!? Õpetaja juhendamisel jaotati eelnevalt õpikus kirjeldatud kohtukaasuse rollid, ning õpilased õppisid rollid selgeks. Siis oligi tarvis harjutuskohtu istungil õpitu läbi mängida. Protsess oli tõsine. Kestis tund ja kolmveerand. Pärast analüüsiti toimunut, ning külaline tutvustas lisaks Eesti kohtupraktikat kui sellist laiemalt. Kõige toredam on asja juures veel see,  et nii tunni läbiviijate kui õpiku “Inimene ja õigus” autorite hulgas on Laurentsiuse Seltsi liikmeid. 

 

09.04.2019
Anna suoja käega
Seda ja muidki õpetussõnu said IV Eduard Ahrensi keelekonverentsist osavõtjad kuulda 03. aprillil Tallinna Toomkoolis Kolga kooli 8. klassi õpilaselt Sanne Säärelt. Tema ettekanne "Eesti rahva- ja alternatiivmeditsiin, selleteemaliste vanasõnade tundmine kodukohas” valmis üleriigilise rahvaluuleolümpiaadi raames, kuid kuna selle üheks osaks olid ka Kuusalu kihelkonna terviseteemalised vanasõnad, siis haakus see väga hästi ka Ahrensi konverentsiga. Oli ilmselt Kuusalu kihelkonnas pea veerand sajandit elanud Ahrens üht teist, mida rahvas uskus ja tähele pani, ise ka kuulnud. Mõnedki vanasõnad, mida Sanne tutvustas, olid ilmselt pohirannas. Kuulajatel oli huvitav. Suur tänu Sannele ja tema juhendajale Kolga kooli õpetaja Terje Varulile. 

 

03.04.2019
Toimus Eduard Ahrensi IV konverents eesti keele aastal

Kolmapäeval, 3. aprillil 2019. a toimus Tallinna Toomkooli põhikoolimajas Eduard Ahrensi IV konverents  Samal päeval 3. aprillil, kuid 216 aastat varem Tallinnas sündinud Ahrens õppis aastail 1811 - 1819 Tallinna Toomkoolis. Sestap on konverentsi toimumise päev ja koht omamoodi sümboolse tähendusega. Muusikaline tervitus oli Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemialt (Kaari Kattai - viiul ja Jelizaveta Kromskaja - klaver). Tervitused ütlesid Egle Viilma (Tallinna Toomkool), Sirli Zupping (Haridus- ja Teadusministeerium) ja Jüri Viikberg (Emakeele Selts). Ettekanded pidasid Heiki Haljasorg ("Eduard Ahrens ja Tallinna Toomkool XIX sajandil"), Mikk Metsmägi ("Kümme Eesti keelemeest"), Sanne Säär ("Eesti rahva- ja alternatiivmeditsiin, selleteemaliste vanasõnade tundmine kodukohas"), Sulev Valdmaa ("Eduard Ahrens - Kuusalu koguduse kroonikakirjutaja", Kristiina Ross ("Eduard Ahrensi panusest eesti keele arengusse ehk mida iga haritud eestlane võiks sellest teada"), Aivar Põldvee ("Külakeelest ja kirikukeelest") ja Rasmur Puur ("Laulupidu meie põhiväärtuste hoidjana"). Konverentsi korraldajad olid Tallinna Toomkool, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium. Konverentsi juhatas Tõnu Tender ja organisatsioonide vahelist koostööd konverentsi ettevalmistamiseks koordineeris Heiki Haljasorg. Pilte üritusest saab vaadata siit.
 

26.03.2019
Rõhutud aegade päev
22. märtsil 2019 toimus Tallinnas Toompeal Riigikogu konverentsisaalis Murtud Rukkilille Ühingu korraldusel märtsiküüditamise 70. aastapäevale pühendatud ajalookonverents Rõhutud Aegade Päev. Osalejaid oli nii Eestist, Lätist kui Leedust. Tervitustega esinesid kolme Riigikokku valitud erakonna esindajad. Kuulu järgi oli osalejaid sama palju kui Riigikogus saadikuid - 101. Kuusalu kihelkonnaga sidus seda üritust asjaolu, et meie kandi rahvast oli kohal tublisti. Jagus nii korraldajate, esinejate kui kuulajate hulka. Teadupärast oli siitki juuni ja märtsiküüditamiste aegu Siberisse viiduid, kelle kannatusi meenutavad Kuusalus kolm mälestusmärki.  

 

17.03.2019
Sirged sotid Sirgel tänaval
13. märtsil said kuus Kuusalu kihelkonna inimest kokku Tallinnas Sirgel tänaval. Kokkusaamine oli pooljuhuslik. Harju Omavalitsusmajas jagati selgitusi Kohaliku omaalgatuse programmist (KOP) 2019. aasta kevadvoorus raha taotlemise kohta. Seda õpetust kuidas saada tuge omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ja püsimisele oligi Kuusalu rahvas saama tulnud. Kuusalulasi oli kõigist pealinna kokku tulnuist vast koguni kolmandik, ning neist omakorda pooled olid Salmistu külast. Huvitav, mis Salmistul ette võetakse.

10.03.2019
Meri ühendab ja lahutab
Eesti põhjaranniku asukatel on olnud sidemed Soome saarestike ja lõunarannikuga isegi tihedamad kui Eesti sisemaaga. Sellest kõneldi 2. märtsil 2019 Leesi rahvamajas Kuusalu kihelkonna rannakeele kõnelejate kohtumisel Viru Instituudi esindajatega. Külaliseks oli soome keeleteadlane dr Santeri Junttila, kes on põhjalikult uurinud soome-ugri keelte päritolu. Praegu on kuusalu rannakeele ehk pohiranna kõnelejaid üle poolesaja. Selle keele elavdamiseks on kamba „Rannakiele üäks“ eestvõttel Eesti Keele Instituudi abiga valmimas ja 2019 ilmumas Kuusalu rannakeele sõnastik.

14.02.2019
Ajakaja sealtmaalt, kui Põhja-Eesti üle valitses Taani kuningas ja näitemäng, kus üheks tegelaseks oli ka Eduard Ahrens
1319. aastast pärinev Taani kuninga Erik VI Menvedi kooliprivileeg mainib esmakordselt Tallinna Toomkooli. Küllap see õppeasutus eksisteeris juba varemgi, kuid ürik pärineb just sellest aastast. Sestap tähistab Tallinna Toomkool tänavu oma esmamainimise 700. juubelit. Sõbrapäeval 14. veebruaril toimus sel puhul Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis hariduskonverents “Eesti hariduse kaheksa sajandit - vana ja uus”, ning õhtul oli Õpetajate majas kontsert-vastuvõtt. Laurentsiuse Seltsi liikmeid oli nii ühel kui teisel erinevates rollides neli. Kontsert-vastuvõtul oli heameel tervitada ja tänada ka kohal olnud üsna mitut Tallinna Toomkooli vilistlase Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamisele kaasa aidanud suurannetajat. Konverentsil toimus Erik Thomsoni raamatu „Tallinna Toomkooli ajalugu 1319–1939“ eestikeelse tõlke esitlus, kus on juttu ka Kuusaluga seotud Eduard Ahrensist. Õhtuses kontsert-näitemängus tekitas elevust, kui Toomkooli praegused koolipoisid mängisid Baeri, Ahrensit, Krusensterni ja Nurkset.

13.02.2019
Ikka haridusest
28. novembri õhtul 2018 kogunes Kuusalu rahvamajja suur hulk rahvast. Vallavanem Monika Salu tutvustas hariduskärajatele kokkutulnuile, kelleleks olid peamiselt Kuusalu valla pedagoogid, vallavalitsuse soovi innustada laste harimisega tegelevaid inimesi kaasajastama meie vallas antavat haridust. Vahepeal on vallas võimulolijad muutunud, ning 13. veebruari õhtul 2019 tuvustati vallamajas nüüdset nägemust koostatava hariduse arengukava suundadest. Vald on suur, kihelkond veel suurem. Kuusalu kihelkonnas on hetkel neli üldharidust andvat kooli, ning nendes toimuva tulevikunägemusest oligi juttu. 13. veebruari arupidamisel osales mõneteistkümne kohalolnu hulgas ka kolm Laurentsiuse Seltsi liiget.  

 

13.02.2019
Lumekahjud 2019
Laupäeval 09. veebruaril torkas Kuusalu alevi vahel liikuvatele inimestele silma, et pastoraadihoone katuselt alla vajunud rohke lumi oli puruks vajutanud peaukse ees oleva terrassi kohal oleva varikatuse. Avanenud vaatepilt oli ehmatav, kuna suvel oli hoone fassaad saanud ju täiesti uue kuue. Nüüd selline kahju. Asjad käisid aga kiiresti ja juba järgmise nädala esimesel poolel sai uus varikatus valmis. Loodetavasti on uus konstruktsioon nüüd tugevam ja meie lumerohkuse võimalustega arvestav. Igatahes kiitus ehitusmeestele, kes rahvale harjunud vaatepildi taastasid.    

 

11.02.2019
Kuusalu rahvast margiplokil
11. veebruaril  esitleti Tallinna raekojas margiplokki, millega tähistatakse Tallinna Toomkooli 700 juubelit. Margiplokil on kujutatud kooli kuulsamaid vilistlasi. Ühena viiest isikust on ka Eduard Ahrensi portree. Lisaks on margiplokil kujutatud veel ühte Kuusaluga ülitihedalt seotud isikut Wilhelm Eugen Leonhard Kentmanni (11/23. juuli 1861 Jõelähtme – 20. mai 1938 Tallinn). Tema isa oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Woldemar Friedrich Kentmann, tema poeg oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Kurt Hans Kentmann, tema vend oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Woldemar Reinhold Kentmann. Tallinna raekoja margiesitlusel viibis kohal ka kaks Laurentsiuse Seltsi liiget.

08.02.2019
Mis toimub Kuusalus 10. augustil 2019

5. veebruari kogunes Kuusalu rahvamajja mituteistkümmend inimest arutama 2019. aasta lauritsapäeva tähistamist. Sel aastal on lauritsapäev laupäeval. Toredaid mõtted on palju. Kavandatakse midagi igaühele - on laste ja täiskasvanute jaoks plaane, tulemas on sporti, rahvakultuuri ja elitaarsemat. Ka Laurentsiuse Selts annab oma panuse ühisesse Kuusalu kihelkonna ajaloolise pidupäeva sisustamisse.  
 
15.01.2019
Ausse tõstetud tseremoonia esitab väljakutseid
 
14. jaanuaril toimus Kuusalu rahvamajas Kuusalu I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestussamba korrastamise arutelu. Samba konserveerimiseks  on saabunud pakkumine sisuliselt samadelt tegijatelt, kes selle 1988. aastal nõukogude okupatsiooni järgseks taasavamiseks taastasid. Rahvamajja kogunes kaheksa aktiivset inimest, kes arutasid, millisena kalmistul asuvat esinduslikku platsi edaspidi tervikuna näha tahetakse. Laurentsiuse Selts taastas 2011. aastal Teise maailmasõja eelse paraadide korraldamise traditsiooni Kuusalus, kui 13. augustil tähistati kalmistult alanud rongkäiguga meie Vabadussõja mälestussamba püstitamise 90. aastapäeva. Järgnevatel aastatel on mälestussamba juurest algavate paraadide ning tseremooniate korraldamine siin hoo sisse saanud, ning sammast ümbritsev plats tahaks nende vajadustega arvestavat kohandamist. 14. jaanuari arutelu oli järjekorras juba mitmes. Vaadati üle eelmise, 09.10.2017 toimunud koosoleku protokoll. Esmase ülesandena püütaksegi tasapisi taas lagunev mälestussammas käesoleva aasta Võidupühaks konserveerida.

 

12.01.2019
Miks ei ole Eesti lipp sini-must-roheline?
12. jaanuari “Postimehe" arvamuslehel Internetis on artikkel meie sini-must-valge rahvus- ja riigilipu värvikombinatsiooni saamise ajaloolistest tagamaadest. Autor, meie Seltsi liige, püüab leida selgitusi ja põhjendusi, kuidas algse sini-must-rohelise alumine riidelaid lõpuks teist värvi sai. Huvitav lugemine, mis passib hästi meie tänasesse saja-aasta juubelite tähistamise paletti. Loe täpsemalt siit.

 

05.01.2019
100 aastat pöördelahingutest Eesti Vabadussõjas
03. jaanuar 2019 oli Kuusalus ülipidulik. Siin tähistati Vabadussõjas võidelnute ülemaalist mälestuspäeva. Esmalt toimus kell 13:00 Valkla piirikivi juures 1919. aasta murdelise lahingu mälestuseks miiting. Kell 14:00 koguneti Kuusalu Vabadussõja mälestusmärgi juurde. Kogunemisel osalesid Vahipataljoni auvahtkond ja liputoimkond. Lauldi Eesti hümni. Sõnavõtuga esines Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa. Mälestati langenuid, ausamba jalamile asetati pärjad Eesti rahva ja Soome riigi poolt. Järgnevalt siirduti esimese soome vabatahtlikuna meie Vabadussõjas surma saanud Aukusti Tuomise hauaplatsile, kus esines sõnavõtuga Soome kaitseminister Jussi Niinistö.  Kell 15:00 algas Kuusalu kirikus Vabadussõja pöördelahingute 100. aastapäeva oikumeeniline mälestusteenistus, millel teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, EELK Ida-Harju praostkonna praosti kt abipraost Margus Kirja, EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas, Eesti Kirikute Nõukogu president EELK emeriitpeapiiskop Andres Põder, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu esindaja pastor Erki Tamm, Eesti Metodisti Kiriku esindaja pastor Taavi Hollman, Eesti Nelipühi Kiriku esindaja pastor Alur Õunpuu, Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu esindaja pastor Toivo Kaasik, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esindaja ülempreester Aleksander Sarapik, Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär pastor Ruudi Leinus. Teenistusel kõnelesid Eesti Vabariigi kaitseminister Jüri Luik ja Soome Vabariigi kaitseminister Jussi Niinistö. Orelil mängis Andres Uibo, laulis Tallinna Ülikoori koor Indrek Viiardi dirigeerimisel. Solist oli Kalle Sepp. Teenistuse lõppedes esinesid koor ja solist kontserdiga.  Kõikidest üritustest said osa Kuusalu kihelkonna inimesed.     

 

01.01.2019
Eestlaste detektiivitöö lahendas sada aastat tagasi hukkunud Soome sõduri mõistatuse
Niisuguse pealkirja all ilmus  29. detsembri “Päevalehes” artikkel Kuusalu kalmistule maetud Eesti Vabadussõjas langenud soome vabatahtlikust. Neljapäeval, 3. jaanuaril koguneb Kuusalu kalmistule rohkearvuline ja väärikas seltskond. Teiste hulgas saabuvad kaitseministrid Soomest ja Eestist, Soome ja Eesti kaitseväe esindajad ning Soome saatkonna delegatsioon. Aset leiab tseremoonia, millega meie vabaduse eest langenud vennasrahva sõjamehele avaldatakse üle paljude aastakümnete väärilist austust.

 

 

 
 
 
 


 

Powered by CMSimple| Template: ge-webdesign.de| html| css| Login