Laurentsiuse Selts

German English es fi French it ru sv

Avaleht

Laurentsiuse Selts

Kuusalu kihelkonna ja Laurentsiuse Seltsi uudised
 

15.08.2016
Eduard Ahrensi mälestussamba modelleerimise leping alla kirjutatud!

Rukkimaarjapäeval 15. augustil 2016 kirjutasid Laurentsiuse Seltsi esindaja ning skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd Tammispeal Seaküla Stuudiotes alla lepingule, mille kohaselt augustis - septembris 2016  modelleeritakse Edurard Ahrensi mälestusmärk, ning valmistatakse vormid skulptuuri valamiseks pronksi. Kunstnike ateljees oli täna juba näha esmast visandlikku savikuju. Järgmiste nädalate jooksul arendatakse välja skulptuuri proportsioonid, töötatakse näojoonte detailidega, leitakse paigutus skulptuurile tulevatele tekstidele. Kui kuju on omandanud oma lõpliku viimistletuse, võetakse sellelt pronksivalu tarvis vorm.
Laurentsiuse Selts tänab poolt tuhandet annetajat, tänu kelle kaasabile sai mälestusmärgi tööde algus võimalikuks. Ees seisab aga teine pool töödest - pronksivalu. Ka see vajab heatahtlike annetajate edasist tuge. Meie Selts palub jätkata annetamist. Mida rutem koguneb vajaminev summa, seda kiiremini püstitame Kuusalu vana pastoraadi ette meie riigikeele loojale väärilise mälestusmärgi. See võib toimuda juba kasvõi mõne kuu pärast!  Annetada saab pangakontole EE871010220114903012, märgusõna "mälestusmärk". Ükski annetus pole liiga väike! 1000 eurot ja rohkem annetanute nimed jäädvustatakse mälestusmärgil.
Pilte tööde tänasest seisust näeb siit. Külastage ka Laurentsiuse Seltsi Facebooki kontot.

 

06.08.2016
Lipuheiskamine Kuusalu Vabadussõja mälestussamba juures

Lauritsapäeva tähistamine algas Kuusalus sel aastal juba 5. augustil. 6. augusti keskpäeval toimus Kuusalu kalmistul Vabadussamba juures pidulik lipuheiskamistseremoonia. Kolm lipumasti said püsti eelmisel päeval. Tsermoonial tänas EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas lipumastide kinkijaid. Eesti Vabariigi, Harju maakonna ja Kuusalu valla lipud heiskasid meie riigihümni helide saatel mastidesse kaitseliitlased, noorkotkad ja kodutütred. Lipuheiskamistseremoonia oli selleaastase lauritsapäeva tähistamise arvatavalt üks emotsionaalsemaid sündmusi. Kuut pilti lipuheiskamisest näeb siit.


06.08.2016
95 aastat Kuusalu Vabadussõja mälestussamba püstitamisest

16. mail 1921 püstitati esimesena Eestis Kuusalu kalmistule Vabadussõja mälestussammas. Toiming oli nii kiire, et kogu võidukalt lõppenud tapluse ülemaaline statistika polnud veel koos, ning mitmed selle koostamise põhimõttedki olid alles ebaselged. See asjaolu kajastub ka Kuusalu Vabadussõja mälestussambal jäädvustatud tekstides. Käesoleval aastal sai sammas 95-aastaseks. 1988. aastal taastati nõukogude ajal küll imekombel püsti jäetud, kuid tugevalt kannatada saanud obelisk Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel. 28 aastaga on taastamistööde jäljed jälle nähtavamaks saanud, ning lähenevateks suurtähtpäevadeks - Eesti Vabariigi ja Vabadussamba enda sajandaks juubeliks - läbib mälestussammas ilmselt järgmise põhjalikuma uuenduskuuri. Käesoleva aasta lauritsapäeva pidustused on nüüd omaaegse kindlalt 10. augustile fikseeritud Kuusalu kihelkonna suurpäevast laienemas juba pea nädalapikkuseks ürituste ahelaks.Ka Vabadussambale pööratakse sel aastal taas erilist tähelepanu. Aivi ja Heigo Vija puhastasid ning pesid samba 6. augustil lauritsapäeva ürituste raames toimuvaks tsermooniaks. EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja J. Jalaka eestvõttel ja kooskõlastatult muinsuskaitseametnikega püstitati 5. augusti pealelõunal Vabadussamba tagusele platsile kolm 12-meetrist lipumasti, mis hakkavad kandma meie kodumaa ja kodukoha sümboleid. Kolm lipumasti saadi annetustena hr Andres Heinverilt ja OÜ Üle-lt. Tänusõnad mastide püstitamise ja nendele vundamentide rajamise eest kuuluvad Heigo Vijale, Jaan Valgule, Raido Rusele, Laur Sitsile ja Andres Kirsilale ja Hans-Hendrik Kirsilale. Tõeliselt kihelkondlik ettevõtmine! Kümmet pilti puhastatud samba tekstidest ja lipumastide püstitamisest näeb siit.
 

21.07.2016
Kuusalu kunagise haigla hoone kadus täna igavikku

Täna algasid Kuusalu aleviku ühe kauaaegse tunnusmärgi, Kuusalu tee 8 aadressil asunud hoone lammutustööd. Selles majas asus aastail 1944 - 1975 Kuusalu haigla, mis on kandnud ka Kuusalu Ühendatud Haigla (1951-1954) ja selle järel Kuusalu Jaoskonna Haigla nime. Hiljem on majas töötanud Kuusalu ambulatoorium, politseijaoskond ning Kuusalu Almakeskus. Erinevad MTÜ-d on üritasid tühjaks jäänud hoonele uut elu anda, kuid piisavat rahastust ei leitud. 2012. aastal toimunud kinnistu oksjonitasu maksis OG Elektra. Uued ajad toovad kinnistule uue ja kaasaegse järglase, ning Kuusalu 126-aastane apteegihoone saab endale noore naabri.  Pilti lammutamisest näeb siit.

 

18.07.2017
Kahala järve külade päev
Nelja Kuusalu kihelkonna küla - Kahala, Uuri, Muuksi ja Soorinna - piirid ulatuvad Kahala järveni. 16. juuli õhtul tuli nende külade rahvas Oldojale kokku. Oli mõnus omavahelise suhtlemise võimalus. Vanemad said ajaloodoktor Gurly Vedru kuulates targemaks, lastele küpsetati pannkooki. Nn sammu edasi on astunud Kahala küla, kes tegi endale Kuusalu kihelkonnas vist taasiseseisvumise järel esimesena lipu. Üritusel toimus ka selle lipu pühitsemine ja õnnistamine, mille toimetas Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas. 

 

18.07.2017
Sõjaväelendurite mälestusüritus Järvi järvede ääres
Nagu enamasti iga kord 22 aasta jooksul, oli ka 16. juulil Suru külas Järvi järvede ääres Lendurite kivi juures toimunud mälestusürituse ajal kaunis päikesepaiste. Mälestusüritus kulges tavapäraselt - kogunemine Kiiu torni juures, sõit endise Aruhärma talu juures paikneva, lendurite ja nende perekondade abistamise eest mõrvatud Hans ja Marie Oskari mälestuskivi juurde, sealt edasi Lendurite kivi juurde.  Kivi juures ütlesid tervitusi Eesti õhuväe kolonelleitnant Fredi Karu ja Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühenduse poolt veteran-lendur Hendrik Arro. Üritusest võttis osa ja tervitas kokkutulnuid ka Loksa linnapea Värner Lootsmann. Loksa linn toetas 2016. aasta üritust rahaliselt. Mälestuspäeva algataja ja üks peakorraldajaid on Kuusalu Muinsuskaitse Selts. 10 fotot 16. juuli mälestuspäevast näeb siit (http://nagi.ee/photos/LaurentsiuseSelts/24686535/)!


14.07.2016
Tallinna Toomkooli SA toetas Ahrensi ausammast

Pildiotsingu toomkool vapp tulemus
13. juulil 2016 laekus Tallinna Toomkooli SA toetus eesti keele ortograafia uuendaja ja Tallinna Toomkooli vilistlase Eduard Ahrensi ausamba heaks. Institutsioonidest ja organisatsioonidest on toetanud mälestusmärki rahaliselt veel Murtud Rukkilille ÜhingVihula vallavalitsusKolga-Jaani vallavalitsus ja Balti Spoon OÜ. Eraisikutest annetajate nimekirja näeb siit. 
 

25.06.2016
Kuusalu kihelkonna taimed
"Isa, mis lill see on?" küsis Laurentsiuse Seltsi noor toetajaliige oma seltsiliikmest isalt Seltsi üldkoosoleku päeval Kuusalu alevikus tänavaäärse taime kohta .
Tegemist oli Rakvere raipega  ehk tõlkjaga, teadis üks teine Seltsi liige. Ilus taim igal juhul!  Sellest seigast sündis idee hakata Seltsi kodulehele paigutama pilte meie kihelkonna taimedest.
Seadsime sisse albumi, kuhu lisame fotosid tavalistest ja ka haruldastest taimedest, mis meie kihelkonnas kasvavad. Kümme esimest pilti, mis võetud jaanipäeval 2016 Kuusalu alevikus ja Kahala külas, on albumisse pandud. Albumit koostatakse entusiasmist. See pole ei teaduslik ega süstemaatiline kogu. Ka ei pretendeeri album kaugeltki mingile ammendavusele. Igaüks on teretulnud saatma Laurentsiuse Seltsile oma fotosid elusloodusest, mis on Kuusalu kihelkonnas pildistatud! Vaatame, palju pilte albumisse saame.  Siit võivad inimesed siis saada teada näiteks taimede nimesid. Albumi põhjal saab esitada ka küsimusi taimede kohta ja kommentaare. Laurentsiuse Seltsi taimede pildialbumit vaata siit.

 

20.06.2016
Pääsukeste pilgu all
Laurentsiuse Seltsi 2016. aasta üldkoosolek toimus laupäeval 18. juunil Kuusalus. Nagu üldkoosolekul ikka, kinnitati seltsi eelmise aasta majandusaasta aruanne ning anti hinnang 2015. aasta tööle. Koosolekul osalejad otsustasid Seltsi töö hinnata harukordselt "väga heaks". Niisugust hinnet tavaliselt seltsingute tegevusele ei anta, kuid 2015. aasta 31. märtsil koostöös partneritega Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemias korraldatud konverents "Kummardus Ahrensile" saab inimestelt siiani kiitvaid hinnanguid. Järelikult kukkus väga hästi välja. (Fotod konverentsist on Laurentsiuse Seltsi fotoalbumis nagis) Eduard Ahrensi mälestusmärgi rajamise teel on tehtud ka palju. Sestap selline harukordne hinnang. Loomulikult kavandati koosolekul ka tulevikku. Tuult tiibadesse vist tegevustel jätkub, sest vanasse põlengujärgsesse pastoraadihoonesse, kus koosolek toimus, on prii sissepääs ka pääsukestel, kel samuti tuul tiibades. Ringilendajate ja pesalistujate valvsa pilgu all koosolek toimuski. Valvepääsukest ja pääsupesi lae all näeb siit.

 
20.06.2016 
Kolga vald - kas keegi oskab kommenteerida minevikku?
Laurentsiuse Selts laadis Internetti huvitava ajaloolise pildi, millel Kolga vallamaja ukse ees on üles võetud tervelt 26 meest. Huvitav, kes need inimesed pildil on, ning mis sündmusega võiks olla tegemist? Nagu pildi saatja kirjutas: "Vallavalitsuse jaoks liiga palju inimesi. Valla volikogu jaoks vist ka. Äkki on volikogu ja vallavalitsus koos. Võib ka mingi muu tähtis kogunemine olla."
Kui keegi tunneb pildil olevaid isikuid või oskab kommenteerida sündmust, paluks lahkelt oma mõtteid saata e-mailile sulev@jti.ee. Pilti näeb siit.
 
16.06.2016
Pikse pahandus Kolga mõisas
16. juuni lõuna paiku kiirustas Kolga mõisa kokku mitmeid päästemasinaid. Hommikust peale sadas tugevat vihma ja oli äikest. Välk lõi mõisa peahoonesse sisse. Õnneks on sellest sündinud kahju üsna väike, sest inimesed said kohe jaole ning hakkasid puhkenud põlengut oma jõududega kustutama. Kohal oli ka Kolga mõisa omanik. Peagi saabusid tuletõrjeautod, politsei, ning igaks juhuks ka kiirabi. 
Juhtum pälvis siiski sedavõrd tähelepanu, et ülemaalistest raadiouudistes oli selle kohta uudisnupp. Pilte Kolga mõisa õuelt näeb siit.
 

06.06.2016
Bakalaureusetöö puhkpillimängust
02. juunil kaitses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureusekraadi Diana Mäeväli. Tema dissertasiooni teemaks oli "Orkestritöös osalemist mõjutavad motivatsioonitegurid Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Kuusalu Kaunite Kunstide Kooli näitel". Hindamiskomisjoni juhatas prof Leida Talts. Töö sisus ja auditooriumist esitatud kommentaarides ning küsimustes rõhutati vajadust hoida Eestis ikka puhkpillimängu au sees. Mitmete noorte puhkpillimängijate motivatsioonitegurite hulgast toodi eriti esile dirigendi määrav roll. On meeldiv, et dissertant valis oma bakalaureusetöö üheks allikaks ka kauaaegsete puhkpillitraditsioonidega Kuusalu. Siinmail on puhkpilli mängitud ammustest aegades, nii et juba Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus olid ka Kuusalu mehed oma pasunatega kohal.
 
02.05.2016
Rahvaannetuste osa Eduard Ahrensi mälestusmärgi heaks suureneb

Kuusalu Mailaadal, mida peeti möödunud pühapäeval, olid väljas kaks Laurentsiuse Seltsi korjanduskera, kuhu annetades oli inimestel võimalik kaasa aidata Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamisele.
Laurentsiuse Selts tänab kõiki annetajaid, aga ka Kuusalu Mailaada korraldajaid ja läbiviijaid, kes võimaldasid laadal korjandust läbi viia, ning sellele kaasa aitasid.

11.04.2016
Kuidas Kuusalu kihelkonnas Eesti suurjuubelit tähistatakse
7. aprillil 2016 toimus Kolgaküla rahvamajas siinse kandi kodanikuühenduste esindajate ümaralud. Arutati kahte suuremat küsimust  (või õigemini jätkati varemalustatud arutelusid). Üheks suureks teemaks oli Kuusalu valla kui turistide jaoks atraktiivse sihtkoha senisest parem eksponeerimine. Arutelust võttis osa nii kohalikke ettevõtjaid, MTÜ-de esindajaid kui vallamaja töötajaid - kokku paarkümmend inimest. Selles suures valdkonnas jätkub kontseptuaalset mõttetööd veel mõnekski ajaks. Eesti Vabariigi 100. juubel on aga nö paika pandud ning riiklikul tasandil koordineeritud teema. Kuusalu mail on palju huvitavaid ideid, kuidas kodumaa sünnipäeva mitmekülgselt ja vääriliselt tähistada. Siin on ka palju tublisid tegijaid, kes neid ideid suudavad ellu viia. Täpsemat kes-mis-kus teavet peaks vahendama Kuusalu valla koduleht. Oodatud on kõikide kaaslöömine!  Eesti on meie kodu!
 

11.04.2016
Kuidas saavad Ida-Harjumaa noored tulevikus keskharidust
Kolga koolis toimus 9. aprillil 2016 Kuusalu valla haridusseminar. Osalema olid palutud Loksa linna ning Anija ja Jõelähtme valla esindajad. Pea 40 inimest arutasid selle üle, kuidas on võimalik jätkata keskhariduse andmist Ida-Harjumaal olukorras, kus see haridusvaldkond läheb riigi kätte. Niisuguseid arutuelusid, nii suuri kui väiksemaid, on Kuusalu vallas alates 2010. aastast toimunud rohkem kui üks. Inimeste sooviks ja probleemiks on riigigümnaasiumi rajamine Ida-Harjumaale. Probleemne on siinse kandi gümnaasiumiealiste õpilaste kriitilisel piiril olev arv ning logistiliste keerukuste tõttu ka võimaliku loodava  õppeasutuse asukoht.  Seminarist võtsid osa Riigikogu kultuurikomisjoni liige Laine Randjärv ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis. 
 

07.04.2016
Mitte ainult vaba aja veetmise võimalus, vaid hüppelaud ellu

6. aprillil 2016 algusega kell 16.15 esinesid Klassikaraadio saatesarja "Klassikaraadio kutsub külla" klaveritoa saates Kuusalu Kunstide Kooli noored muusikud. Lisaks muusikapalade esitamisele rääkisid noored kolmveerand tunni jooksul lühidalt ka sellest, mis neid muusikat õppima on toonud, kuidas õppimine läheb, mis neile muusikat tehes meeldib. Kuusalu Kunstide Kool on kasvanud välja juba nõukogude ajal Kuusalu Keskkooli juurde asutatud lastevanemate kulul töötanud muusikaklassidest. Tänaseks on omaaegne entusiastlik algatus arenenud Kuusalu alevikus omaette hoones töötavaks Kuusalu Kunstide Kooliks. Sealt on endale kas lausa elukutse või paljudel juhtudel püsiva harrastuse leidnud nii mõningi meie kihelkonna noor inimene. Klassikaraadio saade on järelkuulatav.  


30.03.2016
Eduard Ahrensi mälestussamba rajamiseks on pool vajaminevast summast koos
28. märtsil 2016 kirjutati alla lepingule Siseministeeriumi ja MTÜ Laurentsiuse Selts vahel, millega 2016. aasta riigieelarvest on Seltsile eraldatud  Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamiseks 
5000 eurot. Nüüdseks on kogunenud summa, millega 2016. aasta sügisel saab tellida skulptoritelt modelleerimis- ja pronksskulptuuri valuvormi valmistamise tööd.
Selts pöördub jätkuvalt kõikide lahkete annetajate poole palvega aidata koguda ka tööde teise etapi - pronksivalu - jaoks vajaminevat summat. Annetada saab ülekandega MTÜ Laurentsiuse Selts pangakontole EE871010220114903012 või hetkel Kuusalu kirikus asuvasse annetuskerasse. 

14.03.2016
Igal aastal alates 1994. aastast
Iga-aastane Eesti sõjaväelendurite mälestusüritus Lendurite kivi juures Järvi järvede ääres toimub käesoleval aastal 16. juulil. Ürituse korraldavad koostöös Kuusalu Muinsuskaitse Selts ja Eesti õhuvägi. Päev kulgeb samamoodi nagu igal aastal, alates hommikuse kogunemisega Kiiu mungatorni juures. Sealt liigutakse edasi Härmakosule ning seejärel Lendurite kivi juurde. Korraldajad loodavad ka sel aastal Kuusalu valla poolsele rahalisele toele, mis võimaldab muuta päeva meeldejäävamaks ning pakkuda osalejatele sõdurisuppi.

07.03.2016
Mõtlemisi Kuusalu pastoraadi tuleviku teemal
6. märtsi hommikul sai kokku väike mõttekoda, kes arutas tänaseks 2014. aasta tulekahju järel oma varasema välise ilme tagasi saanud Kuusalu vana pastoraadi taastamise edasisi võimalusi. Peaküsimus on muidugi rahalistes vahendites, kuid oluline on ka see, mis otstarbe väärikale hoonele peaks andma. Selles osas on mõtteid mitmeid. Osa neist näeb kogu pastoraadi hoonetekompleksi isegi riikliku tähtsusega objektina. On ju Kuusalu kirikumõis Eesti üks terviklikumalt ja paremini säilinuid omataoliste hulgas. Arutelusid samal teemal tuleb erinevate osapoolte kaasamisega lähiajal ilmselt veelgi. 
 
15.02.2016
Sündmus Kuusalu kirikus
Sõbrapäeval 14. veebruaril leidis Kuusalu kirikus aset rahvarohke sündmus. Hommikusest jumalateenistusest võtsid osa EELK peapiiskop Urmas Viilma ning piiskop Einar Soone. Peapiiskop õnnistas hiljuti valmis saanud kiriku uut paekivist põrandat. Jutluse pidas külalisena EELK Viljandi praostkonna praost Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus, kelle EELK vaimulike konverents valis 19. jaanuaril 2016 aasta vaimulikuks. Jumalateenistuse järel andis kontserdi vanamuusika ansambel Cantores Vagantes, kes on Kuusalus küllalt sagedane külaline. Ansamblil ja ka kaugematel külalistel oli Kuusallu tulekuks ka üks eriline põhjus. Kuusalu koguduse kauaaegsel organistil Anne Jalakal täitub esimene suur juubel. Kontserdiga tervitasid teda kolleegid-muusikud. EELK peapiiskop andis Anne Jalakale tema teenete eest kirikumuusika viljelemisel ja propageerimisel üle üsna harva välja antava EELK Teeneteristi. (Teeneteristi kohta vaata siit.)
 

06.01.2016
Kuusalu kihelkond - laatade kihelkond!
Eelmise sajandi sõjaeelsetel aegadel peeti Kuusalu kihelkonnas üle Eesti kuulsat Liiva laata. See täna Kahala-Liivana tuntud Kahala küla Tallinnapoolses otsas Liiva kõrtsi ja Liiva oja lähedal toimunud laat kogus kauplejaid üsna kaugelt. Uuemast ajast on juba aastaid paljudele teada-tuntud Kuusalu Mailaat, mida peetakse 1. mail Kuusalu alevikus. Lauritsapäeva ürituste seas on samuti laat, mida korraldatakse tavaliselt vana pastoraadi esisel platsil. Kolga on aga ennast nüüd kehtestamas kui Jõululaada toimumise koht. 2015. aasta lõpus peetud laada puhul oli tegemist juba kolmanda kolmepäevase Jõululaadaga Kolgas. Aasta-aastalt on külastajate arv kasvanud. Sellel korral oli külastajajaid 500 ringis. Kauplejad ja esinejaid on registreerunud juba järgmisele Jõululaadale. 2015. aasta Kolga laadast saab lähemalt lugeda siit. Meeleolukaid pilte (autorilt kasutusõigus olemas) näeb siit. Jälle üks traditsiooniks muutuv ettevõtmine meie kihelkonnas, kuhu inimesed on lahkesti oodatud!
 
04.01.2016
Kaksteist neljast tuhandest

1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 lakkas Vabadussõjas Eesti ja Venemaa vahel sõjategevus. 402 päeva kestnud tapustes kaotas Eesti üle 6000 inimese. Ligi 4000 neist langes otseses lahingutegevuses. Ohvreid kandis iga Eesti kihelkond. Esimesena avati suures ilmasõjas ja Vabadussõjas langenud kaaskihelkondlastele ausammas 16. mail 1921 Kuusalus. Sellele kanti 60 ilmasõjas ja 12 Vabadussõjas langenu nimed. 3. jaanuaril 2016 asetati langenute mälestuseks ja Eesti vabaduse auks Kuusalu Vabadussõja mälestusmärgi jalamile vanik, süüdati küünlad ja lehvis rahvuslipp (pilti näeb siit). Tseremoonia toimus ka Valkla Vabadussõja mälestusmärgi juures. 

 

Eduard Ahrens pronksi! 
Mart Meri räägib Eduard Ahrensist. Vaata siit. 
Sulev Valdmaa räägib Eduard Ahrensi ausambast (autor Rasmus Merivoo). Vaata siit. 
Kanal 2 uudiseklipp Eduard Ahrensist. Vaata siit.
 

 

MTÜ LAURENTSIUSE SELTS, konto EE871010220114903012 SEB Pangas (IBAN: EE871010220114903012).
Vikerraadiost saab kuulata kahte saadet:
1) eesti keele nn uue kirjaviisi rajajast Eduard Ahrensist - siin (24. märts 2013)
2) Laurentsiuse Seltsi kavast rajada Eduard Ahrensi ausammast - siin (7. aprill 2013)
 
Eduard Ahrensi mälestusmärgi ideed aitavad levitada PostimeesEmakeele SeltsÕpetajate LehtVikerraadio,
Institutsioonidest ja organisatsioonidest on toetanud mälestusmärki rahaliselt Murtud Rukkilille ÜhingVihula vallavalitsusKolga-Jaani vallavalitsusBalti Spoon OÜ ja Tallinna Toomkooli SA. Eraisikutest annetajate nimekirja näeb siit.
 
Pildiotsingu toomkool vapp tulemus

10.12.2014
Eduard Ahrensi mälestussambale on 2015. aasta riigieelarvest eraldatud 5000 eurot

Täna Riigikogu poolt kinnitatud järgmise aasta riigieelarves on Kuusalu vallavolikogu liikme Andres Kaarmanni (IRL) ettepanekul Eduard Ahrensi mälestusmärgile eraldatud 5000 eurot. Kuigi sambale on mustast graniidist alusploki näol nurgakivi juba pandud ja umbes 3000 eurot senilaekunud annetuste raha pangakontol ootamas, ei saa järgmist suurt sammu veel astuda. Kunstnikutöö jaoks kuju modelleerimisel läheb tarvis veel palju raha. Laurentsiuse Selts kutsub eesti rahvast jätkuvalt üles aitama kaasa meie rahvakeelest rahvuskeele teinud mehele väärikat tänusõna ütlema (MTÜ Laurentsiuse Selts, konto EE871010220114903012).

Powered by CMSimple| Template: ge-webdesign.de| html| css| Login