Avaleht

Laurentsiuse Selts

Kuusalu kihelkonna ja Laurentsiuse Seltsi uudised

 


11.12.2017
Kuusalu rahvast Tallinna raekojas
11. detsembril tähistati Tallinna rekojas piduliku aktuse ja vastuvõtuga Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomist kolmkümmend aastat tagasi.
Suure hulga külaliste seas olid ka Kuusalu kihelkonna rahvast: Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi esimees selle alguspäevadest kuni tänaseni Sulev Valdmaa, Juminda külavanem Karli Lambot koos abikaasaga ja Kupu küla Näkiallika talu tööriistamuuseum-sepikoja peremees Peeter Kivimäe.
 
08.12.2017
Aasta korraldaja
Kooriühing jagas 2017. aasta preemiaid. Koorijuhtide ja Muusikaõpetajate Harjumaa Ühendus esitas üheks Aasta korraldaja tiitli saajaks Veljo Tormise kultuuriseltsi tegevjuhi Ulvi Rand’i. Talle see tiitel ka omistati. Laurentsiuse Selts õnnitleb Ulvit samuti, sest käesoleval aastal oli ta meilegi korraldamistes suureks abiks. 
 
06.12.2017
EKRE-lt Kuusalu pastoraadi restaureerimise toetuseks
6. detsembri Harju Elu teatas, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas riigieelarvesse 4000 euro suuruse toetuse Laurentsiuse Seltsile, Kuusalu vana pastoraadi fassaadi taastamiseks. Selts loodab, et Ahrensi plats saab järgmisel kevadel veelgi haljastus- ja muud vajalikku lihvi. Kui ka pastoraadi fassad omandab uue väljanägemise, saab kõik veelgi kaunimaks. Loodame, et pastoraadi täielik taaselustamine vaatamata mitmesugustele raskustele siiski ka peatselt teoks saab.   
 
14.11.2017
150-aastane Loksa kool Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ootuses
Loksa kooli pere asus riigi sajanda sünnipäeva ootamisele puzzlemänguga. Kooli saali seinale seati suur-suur Loksa kooli 150. aastapäeva paraadfoto. Järgnevalt hakkab iga klass omal päeval seadma sellele fotole ülekatteks puzzletükke. Esimesele puzzletükile leidis koha Loksa linnapea. Eesti riigi sajandaks sünnipäevaks saab vana pilt uute kildudega kaetud. Eks siis näe, mis pilt kooliperele avaneb. 

 

11.11.2017
Ajaloolased! Appi!!!
Mardilaupäeval kogunes Kolgaküla rahvamajja mitukümmend inimest, et kuulata sissejuhatust KIK-i rahastatavasse Lahemaa mälumaastike projekti. Projekti eestvedaja on Kolgaküla selts. Tutvustusest sai selgeks, et projektist rahastatakse Kuusalu valla Lahemaa rahvuspargi piiridesse jäävate külade ajaloolise mälu talletamist. Kaastata on vaja sisuliselt väljaõppinud ajaloolasi. Projekti käigus kogutakse eripalgelisi materjale, sealhulgas jäädvustatakse vanemate inimeste mälestusi. Kokkutulnuid küladest innustasid kultuuripärandi eestkõneleja Ave Paulus ja ajaloolane Sven-Olav Paavel. Jäi mulje, et tegemist on väga ambitsioonika ettevõtmisega. Laurentsiuse Selts soovib edu!   

 

25.10.2017
Vähetuntud maailmamuutjatest
Sügisesesl koolivaheajal kõneldi Tallinna Toomkoolis selle haridusasutuse kahest väljapaistvast vilistlasest. Endine teede- ja sideminister ning Riigikogu liige Kalev Kukk tutvustas Ragnar Nurkset, pikka aega Rahvasteliidu juures töötanud ning riikide maksebilansside tasakaalustamise küsimustega tegelenud rahvusvahelisel tasemel väljapaistvat majandustegelast. Laurentsiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa tegi ettekande Eduard Ahrensist ja tutvustas talle Kuusallu mälestusmärgi püstitamist. Nii Milton Friedmani kaaluga Nurkse kui eesti riigikeele rajaja Eduard Ahrens on sarnased ühes - olles oma elutööga sisuliselt maailmamuutjad, on nende isikud teenimatult vähe tuntud. 24. oktoobri kõnekoosolek aitas seda puudujääki taas veidi mahendada.

20.10.2017
Kuidas endale rahvarõivad saadakse
Meie kihelkonna teenekas emakeeleõpetaja Menda Kirsmaa võttis tööga teemal "Rahvarõivaste  kandmisest tänapäeval ehk kuidas mina endale rahvarõivad sain” osa Eesti Rahva Muuseumi teatmematerjali kogumise võistlusest ja saavutas teise koha. Kokku osales võistlusel 151 autorit, neist rahvarõivaste teemal 63. M. Kirsmaa kasutas töös oma märkmeid nn rahvarõivaste valmistamise saaga kohta, mis ulatuvad 1988. aastasse. Käsikirjaline töö on illustreeritud, sh materjalidega Soome ajalehtedest. Lisatud on ka 2011. aastal valminud Laurentsiuse Seltsi videofilm Kuusalu kihelkonna rahvarõivastest "Naine ei lähe tanuta tanumale ega põlleta põllule”, milles võistlustöö autor ise osaleb. Vaata siit. 

18.10.2017
Harjumaa kõige sportlikum perekond elab Loksal
13. oktoobri “Harju Elu” teatas, et Eesti Olümpiakomitee tunnustas Eestimaa sportlikke perekondi. Harjumaal tõsteti esile perekond Paalbergi Loksalt. Suusatamisega tegelenud isa ja ema on “nakatanud” ka tütre ja poja. Kõrgkoolis õppiv poeg Pent on aktiivne sporditegija. Tütar Epp, kes õppis Loksa Gümnaasiumis, ning jätkab praegu õpinguid Tallinna Reaalkoolis, võitis 2017. aastal Eesti naiskonnaga suusaorienteerumise MM-il pronksi.

 
16.10.2017
Üks doktor lisaks 
16. oktoobril kaitses Laurentsiuse Seltsi liige Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Heiki Haljasorg kasvatusteaduste erialal doktoritööd "Ajaloo õppeaine eesti õppekeelega üldhariduskoolide õpetamise plaanis, õppekavades ja aineprogrammides 1874-2016. Ajaloolis-analüütiline käsitlusDoktoritööd juhendas Laurentsiuse Seltsi liige PhD Urve Läänemets. Kaitsmisel osalesid teiste hulgas Laurentsiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa ja Kuusalu kihelkonnast Valklast pärit esimene  eesti naisdoktor folkloristikas pr Pille Kippar. Laurentsiuse Selts õnnitleb hr Haljasorgu eduka kaitsmise puhul!

12.10.2017
Eesti esimese Vabadussõja mälestusmärgi tervisest
09. oktoobri õhtul kogunes Kuusalu rahvamajja 9 inimest. Hr Heigo Vija eestvõttel on juba mitmel korral arutatud meie kihelkonna kalmistul 1921. aasta mais avatud Vabadussõja mälestusmärgi ja selle ümbruse seisukorda. Mälestusmärk, mis elas mõnede kahjude kiuste püstipäi üle nõukogude okupatsiooni, taastati Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi ja kohaliku Rahvarinde tugigrupi koostöös 1988.aastal.  Nüüd vajab nii sammas ise kui ajalooline plats selle ümber asjatundlikku korrastamist. Koosolijad hindasidki esmaspäeva õhtul oma jõude ja kavandasid tegevusi.

27.09.2017
Kurb uudis
26. septembril 2017 suri Tallinnas 92 aasta vanuselt Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühenduse esimees Hendrik Arro. Ta oli Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel alates 1994. aastast iga-aastaselt Kuusalu kihelkonnas Järvi järvede ääres toimuva mälestusürituse, millega meenutatakse 1941. aastal punaväelaste haarangus meie metsades langenud Eesti sõjaväelendureid, üks olulisemaid kaaskorraldajaid. Hendrik Arro osales ka käesoleva aasta 15. juulil juba 23. korda toimunud üritusel, kus võttis traditsiooniliselt sõna. Kuusalu Muinsuskaitse Selts loodab, et vaatamata ühe olulise eestvedaja kaotusele see traditsioon jätkub KMS ja Eesti õhuväe korraldusel, ning nüüd ka H. Arro mälestuseks.

 

24.09.2017
Eduard Ahrensi mälestusmärgi avamispäev on jäädvustatud videos
Mindstudio OÜ filmimees salvestas 10. augusti Eduard Ahrensi mälestus- märgi avamispäeva ürituse videosse. Laurentsiuse Seltsile anti üle koopiad, millel on vabaõhu jumalateenistus, mälestus- märgi avamine, ning Kuusalu rahvamajas toimunud keelekonverents. 


16.09.2017
Kolm tundi Kuusalus
16. septembril toimus Laurentsiuse Seltsi korraldusel Kuusalus õppekäik giididele. Sellega sooviti tutvustada Kuusalut kui huvitavat peatuspaika Tallinn - Narva maantee ääres. Õppekäigu korralduse mõte tekkis seoses uue huviväärsuse Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamisega, mis värskendas ning tüsendas kohalugu. Õppekäigul osalenute arv ei olnud suur, kuid neid oli nii naaberkihelkonnast, Tallinnast kui Hiiumaaltki. Põhjalikult tutvuti kirikuga, jalutati mööda Kuusalut, vaadati Rootsi kuninga mände ning arhitektuuriliselt haruldast vennastekoguduse palvelat.  Ringkäigul kalmistule jäeti meelde, kus on Eduard Ahrensi, Gustav Vilbaste jt tuntud inimeste hauad, ning vaadati Eesti esimest Vabadussõja mälestussammast. Kiriklas tagasi olles saadi ülevaade Eduard Ahrensi mälestusmärgi saamisloost ja avamispäevast. Vanas pastoraadihoones söödi traditsiooniliselt mulgiputru ja tutvuti hoonega. Kõige lõpuks lasti kirikus kõlada orelihelidel. 

 

14.09.2017
Meediakajastusi 10. augustist 2017 välismaal
Laurentsiuse Seltsi eestvõttel toimunud lauritsapäeva tähistamisest 10. augustil Kuusalus on lisaks Eesti meediale ilmunud kajastusi ka välismaal. Seltsile on saadetud Torontos ilmuva "Eesti Elu" 18. augusti artikkel "Eduard Ahrensi mälestuspäev Kuusalus” ja 28. augustil Soomes ajalehes "Koti-Kajaani” ilmunud Hannu Remese artikkel “Muistomerkki virolaiselle kielimeihelle, joka otti vaikutteita Lönnrotilta”. Mõlemad autorid osalesid lauritsapäeva üritustel ja on artiklites esitanud oma ehedaid muljeid toimunust.

 

13.09.2017
Ahrensi mälestusmärgist Eesti Rahvusringhäälingus
12. septembri ETV saates OP! kajastas rahvusringhääling esimest korda Eduard Ahrensi mälestusmärgi avamist Kuusalus. Ligi viieminutilises klipis intervjueerib Margit Kilumets mälestussamba juures selle ühte autorit skulptor Aivar Simsonit. Keeleteadlane Kristiina Ross räägib põgusalt Ahrensist kui isiksusest ning võtab kokku tema tähenduse eesti keele arengule. Videolõik on järelvaadatava saate minutitel 8 kuni 12:30 aadressil
 
08.09.2017
Õppekäik giididele Kuusalus 16. septembril
Laurentsiuse Selts korraldab laupäeval 16. septembril algusega kell 11.00 Kuusalus õppekäigu giididele. Tutvustatakse vastavatud Eduard Ahensi mälestusmärki, Kuusalu kirikut, vana pastoraadihoonet, kus Ahrens elas, ning Kuusalu kalmistut. Näidatakse videosid ja pilte, jagatakse jaotusmaterjali, tutvstatakse kohalugu. Ringkäik, millega antakse giididele ülevaade Kuusalust kui väärt peatuspaigast Tallinn-Narva maantee ääres kestab kuni kolm tundi. Kuusalu pakub lisaks turistidele Eestist nüüdsest tänu Ahrensi panusele eesti kirjakeelde märksa rohkem huvi ka soome ja saksa külalistele. Osavõtumaks 20€. Õppekäigule saab registreeruda e-mailil sulev@jti.ee või telefonil 55514332.
 
25.08.2017
Kolga muuseumil uus juhataja
Ametist lahkunud Kolga muuseumi juhataja Anu Karjatse järel valis vallavalitsuse komisjon uueks muuseumi juhatajaks senise fondihoidja Ulvi Meieri.
Laurentsiuse Selts soovib talle edu Kuusalu kihelkonna inimeste ja aja loo talletamisel ning tutvustamisel.
23.08.2017
"Sada autogrammi Eestist”
Härra Mati Vihman, kellest juttu allpool käesoleva aasta 19. aprilli uudises, avas päev enne oma 65. sünnipäeva, 09. augustil, Nõmme raamatukogus EV100 näituse "Sada autogrammi Eestist". Tähelepanuväärne on, et hr Vihmani kogu täieneb autogrammidega üle maailma iganädalaselt. Mõned saadetised on vahvate pühendustega, mõnel kaasas kõrgete riigiametnike kantseleide kaaskirjad. Eesti teemaline näitus jääb avatuks 29. septembrini ning see kutsub endaga tutvuma.
 
14.08.2017
Olge te kõik tänatud!
Laurentsiuse Selts tänab kõiki üksikisikuid ja organisatsioone abi ning toetuse eest Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamise teel. 
See sai alguse 04.06.2011 välja käidud mõttest, ning teostus 10.08.2017. 
Mälestusmärgi finaali - avamispäeva - ettevalmistamist ja läbiviimist toetasid hea tahte ning sponsorlusega: 
EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudus,
MTÜ Kolga Arendus,
MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts,
Eesti Keele Instituut,
Emakeele Selts
Õpetatud Eesti Selts
Kolga muuseum
Aivar Simson
Paul Mänd
Kalev Kornet.
Fotoreportaaži 2017. aasta lauritsapäevast Kuusalus Ahrensi platsil, rahvamajas, Kuusalu kalmistul ning kiriku aias näeb Laurentsiuse Seltsi fotoalbumis Nagi keskkonnas aadressil.
Laurentsiuse Seltsi esimehe Sulev Valdmaa kõne avamistseremoonial on kättesaadav siit ja õhtul Kuusalu kirikus toimunud kontserdi kava siit
 
 
11.08.2017
Eduard Ahrensi ausammas on avatud
10.augustil 2017 toimus eesti uue kirjaviisi looja, Tallinna Toomkooli vilistlase ja Kuusalu kirikuõpetaja Eduard Ahrensi ausamba avamine. Hommikul toimus kõigepealt mälestushetk Vabadussõja mälestussamba juures. Seejärel toimus vana pastoraadi ees jumalateenistus, kus teenisid kaasa peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe ja kirikuõpetaja Jaanus Jalakas. Keskpäeval toimus Eduard Ahrensi mälestusmärgi avamine. Loeti ette suurannetajate nimed. Sõnavõttudega esinesid Sulev Valdmaa, Aivar Simson, Paul Mänd, Urmas Viilma, Arnold Rüütel, Mati Hint, Martin Noorkõiv ja Urmas Kirtsi. Kõnekoosolekut juhatas Heiki Haljasorg. Esines Rotalia meeskoor. Kõlasid Eesti hümn, laulud "Isamaa", "Ärkamise aeg" ja "Me mõtted on priid". Avamise järel toimusid eine ja vaba suhtlus Kuusalu kiriku aias, reformatsiooniaasta puhul õunapuu istutamine ning Eduard Ahrensile pühendatud konverents, mille kaaskorraldajad olid Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts ja Õpetatud Eesti selts. Õhtul oli kaunis kontsert Kuusalu kirikus, kus sopran Maria Valdmaa ja organist Saale Fischer haamerklaveril esitasid Ahrensi kaasaegsete Eesti taustaga baltisaksa heliloojate laule. Eduard Eduard Ahrensi ausamba tegemine algataja oli Laurentsiuse Selts ja eriti selle esimees Sulev Valdmaa.
 
Egle Viilma foto
 
 
Urve Läänemetsa foto
 
Põhjalikumat ülevaadet Eduard Ahrensi ausamba avamise päevast saab lugeda siit.
Fotod päeva kohta on siin.
Eesti Televisooni ja Eesti Raadio uudist saab lugeda siit.
Tallinna Televisiooni uudislugu saab vaadata siin.
 
 
11.08.2017
Toimus keelekonverents Eduard Ahrensi auks
10. augustil 2017 toimus ka Eduard Ahrensile pühendatud keelekonverents. Konverentsi valmistasid sisuliselt ette Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts ja Õpetatud Eesti Selts.
Konverentsi juhtis Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender, andes sõna kuuele ettekandjale:
Andres Andresen (ÕES) "Ahrensi aeg",
Kristiina Ross (EKI, ES) "Hiiglaste õlgadel: Eduard Ahrensi kohast eesti kirjakeele loos",
Hannu Remes (ESi välisliige) "Eduard Ahrens ja Elias Lönnrot",
Mati Hint (ES) "Eesti ortograafia ei vaja oma kaht põhireeglit",
Fred Puss (ÕES) "Uue kirjaviisi kasutamisest kirikuraamatutes",
Maie Raadik (EKI, ES) "Tänapäeva õigekirjalahingud".
Korralduslikult kandis ürituse eest hoolt MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts. MTÜ Kolga Arendus kattis sponsorkorras kohvipausi ajal laua kohvikõrvasega.
 
 
Kristiina Ross (EKI, ES) rääkis teemal "Hiiglaste õlgadel: Eduard Ahrensi kohast eesti kirjakeele loos".
 
Hannu Remes (ESi välisliige) rääkis teemal "Eduard Ahrens ja Elias Lönnrot".
 
07.08.2017
Annetamine jätkub
Kuigi Eduard Ahrensi mälestusmärk on valmis, ning selle avamine toimub peatselt, tuleb Laurentsiuse Seltsi pangakontole jätkuvalt annetusi selle heaks.
Selts on kõikide annetuste eest tänulik, sest mälestusmärgi ja platsi ilusamaks ning paremaks tegemiseks annavad rahalised vahendid uusi võimalusi.
 
18.07.2017
15. juulil 2017 Lendurite kivi juures Järvi järvede ääres.
Juulikuu keskpaika jääval laupäeval mälestatakse Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel alates 1994. aastast meie kihelkonnas Järvi järvede äärsetes metsades 1941. aastal punaväe haarangus langenud Eesti sõjaväelendureid. Tänavune mälestuspäev toimus 15. juulil. Tavapäraselt olid kohal Eesti Õhuväe esindajad, sõjaaegsed lennundusega seotud auväärses eas härrad, isamaaliselt mõtlevad inimesed Kuusalu mailt ja kaugemalt. Õhuväe nimel kõneles kolonelleitnant Urmet Tomp, veteranide esindajana endine sõjaväelendur Hendrik Arro. Sõna võtsid Riigikogu liige Henn Põlluaas, vabadusvõitleja Kalju Mättik ning teised osalejad. Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi poolt tervitas kokkutulnuid Kuusalu vallavolikogu liige Sulev Valdmaa. Pr Reinvald on ilmestanud üritust paljudel aastal meeleoluka luulega. Nii ka seekord. Rahaliselt toetasid sõjaväelendurite mälestuspäeva Loksa linn ja Kuusalu vald. Tervislikel põhjustel eemale jäänud Loksa linnapea palus kokkutulnuile edasi anda oma tervitused. Pilte mälestusüritusest näeb siit.
 
04.07.2017
Eesti sõjaväelendurite mälestuspäev 15. juulil Järvi järvede ääres
Eesti sõjaväelendurite mälestuspäev Järvi järvede ääres toimub laupäeval 15. juulil 2017. Nagu ikka, kogunetakse kell11 Kiiu torni juures. Sealt liigutakse Aruhärmale, ning edasi Lendurite mälestuskivi juurde polügoonil.
Ürituse peakorraldaja on Kuusalu Muinsuskaitse Selts, ning kaaskorraldajad Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühendus, Eesti Õhuvägi ja EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudus. Rahaliselt toetavad käesoleva aasta mälestuspäeva Loksa linn ja Kuusalu vald
 
04.07.2017
Eduard Ahrensi monument avatakse 10. augustil 2017
Eduard Ahrensi mäletusmärk avatakse 180 aasta möödumisel päevast, kui ta Kuusalus pastorina oma esimese jutluse pidas.
Avamispäevale on kavandatud mitmeid üritusi. Kell 10.30 on Vabadussõja mälestussamba juures Kuusalu kalmistul mälestushetk, kust liigutakse rongkäigus kiriku juurde.
Kell 11 algab tavapärane lauritsapäeva jumalateenistus, millele kell 12.30 järgneb vana pastoraadi esisel Ahrensi platsil katte eemaldamine mälestussambalt. Ametliku tseremoonia järel on võimalik samas keha kinnitada ja omavahel suhelda. Kell 15 algab Kuusalu rahvamajas Eesti Keele Instituudi, Emakeele Seltsi ja Õpetatud Eesti Seltsi sisustatud keelekonverents asjakohaste ja huvitavate ettekannetega. Päeva lõpuks on kirikus kell 18 ajastuhõnguline kontsert Ahrensi kaasaegsete Eesti taustaga baltisaksa heliloojate loomingust. Pika päeva jooksul on võimalik käia Kuusalu kalmistul Eduard Ahrensi ja tema pere haual. Päev peaks igaühele midagi pakkuma, sest esinevad mitmed muusikakollektiivid, saab kuulda pidulikke kõnesid, süveneda loengutesse, vaadata näitust. Laurentsiuse Selts loodab väga, et meie Kuusalu saab 10. augustil 2017 kaunimaks, Eesti saab juurde ühe toreda vaatamisväärsuse, ning kõik, kes sellest päevast osa tulevad võtma, saavad hinge rikastava elamuse. Kõik on oodatud!
 
 
 
19.06.2017
Poolteistsada aastat haridust Loksal
Loksa Gümnaasiumi pere tähistas juunikuu keskpaiku oma 150. juubelit. Kooli kodulehelt on lugeda: "Loksa koolile pandi alus detsembris 1867 kui õpetaja Jakob Janter hakkas oma talutoas kohalikele talulastele tunde andma. Kool kandis sel ajal nime Kõnnu valla Loksa külakool ja 1880. aastatel õppis seal juba umbes seitsekümmend last." Terve 2016./17. õppeaasta oli koolis kantud juubeliks ettevalmistustest. Juunikuu keskpaiku 2017 jõuti väärika tähtpäeva tähistamiseni. Toimus mitmeid üritusi nii kogu kooliperele, endistele ja praegustele õpetajatele, üldsusele. Koolis seati üles näitus õpilaste tehtud käsitöödest ja kunstist. 17. juunil toimus Loksa Püha Neitsi Maarja kirikus kontsert-jumalateenistus, millel esinesid kooli praegused õpilased ja vilistlased. Jumalateenistuse viisid läbi Loksa kooli vilistlane piiskop Tiit Salumäe ja Loksa koguduse õpetaja Ahti Udam. Juubelipilte näeb siit!
 
 
16.06.2017
Saksa sõprade külaskäik 
15. juunil külastasid Kuusalut Michael Baron v. Grotthuss Münchenist ja hr Hans-Werner Carlhoff Stuttgardist, kes korraldasid sealsetes balti-saksa ringkondades suure toetuse kogumise ning annetamise Eduard Ahrensi mälestusmärgi heaks. Kuusalu visiit oli külalistele esimene siin kandis käik. Nad tutvusid põhjalikult kirikuga, Ahrensi platsiga, vana pastoraadi seisukorraga. Käidi ka kalmistul Eduard Ahrensi haual. Laurentsiuse Seltsi esimees tutvustas Ahrensi mälestussamba avamispäeva põhimõttelist kava. Hiline lõunasöök ja nähtu üle muljete vahetamine toimus Kaberneeme OKO restoranis, kus vaimustav loodusmiljöö ja imeline ilm panid kogu kolm tundi kestnud visiidile sädeleva krooni pähe. Kaks asja said kinnitust - Kuusalu on toekas turismisiht, kus juba ainuüksi alevikus jätkub vaatamist-kuulamist mitmeks tunniks, ning et alevikus oleks teretulnud mõni stiilne einestamiskoht nö ärikohtumisteks.

 
14.06.2017
Kirjutav meedia pöörab lähenevale sündmusele tähelepanu
Eduard Ahrensi mälestusmärgi lähenevast püstitamisest ja avamispäevast on hiljaaegu kirjutanud Harju Elu. 
13. juuni 2017 numbris kirjutab sellest lühiteatena kohalike uudiste rubriigis oma paberväljaande 4. leheküljel Õhtuleht. 

 
08.06.2017
Kahe koori kontsert Kuusalus - Island ja Eesti, keskajast tänasesse
Kuusalu kirik on kohaks, kus üsna sageli toimuvad meie kandi heatasemelised ja huvitavad kontserdid. Eesti lipu päeval 04. juuni õhtusel kontserdil alustas Kuusalu-Kolga kammerkoor esinemist päevakohase lauluga “Eesti lipp”, mida kontserikülalised püsti seistes kaasa laulsid. Sellele järgnes koori esituses nende põhikava. Kontserdi põhiesinejaks oli aga Breidholti kiriku segakoor Islandilt Reykjavikist. Kooride kava oli mitmekesine, nii et publik sai pea pooleteise tunni jooksul kuulda laule eesti, islandi, liivi ja ladina keeles. Vanima ettekandele tulnud laulu oli kirjutanud Orlando di Lasso juba XVI sajandil, ning üks Islandi koori poolt lauldud islandi laule oli nii värske, et tuli Kuusalus esiettekandele. Kontserdi lõpul tunnustas Breidholti koori dirigent Örn Magnuson Kuusalu kiriku väga head akustikat.   
 
08.06.2017
Laurentsiuse Seltsi 2017. aasta üldkoosolek
03. märtsil toimus Villas Ahrens Laurentsiuse Seltsi 2017. aasta üldkoosolek. Tavapäraselt anti hinnang eelmise aasta tegevusele ning tehti plaane eelseisvaks. Kinnitati 2016. aasta majandusaaasta aruanne. Kõige põhjalikmalt arutati Eduard Ahrensi mälestusmärgi avamisega seotus üksikasju ja avamispäeva 10. augusti 2017 ürituste kava. Seltsi liikmed tutvusid Ahrensi platsil tehtud töödega, ning andsid omapoolseid soovitusi selle edasiseks kujundamiseks. Kuna Euroopa päeval saabus Kuusallu ka Eduard Ahrensi pronkskuju, ning ootab nüüd avamispidustusi, siis oli enamusel Seltsi liikmetest võimalus ka seda esimest korda näha.  
 
08.06.2017
Kõmulist Kuusalust Ringvaate saates 
"Lisaks Stenbocki majale leidub Eestis ka üks Stenbocki süda, selle lähedal paikneb ka päris pühaku reliikvia. "Siin on kellegi pühaku, arvatavasti Laurentsiuse, säilmed," selgitas Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Jaanus Jalakas reliikvia sisu.”  Nii kirjutas 19. mail 2017 ERR oma kodulehel sama päeva õhtuses populaarses Ringvaate saates näidatud 10-minutilise klipi kohta. Klipis näidatakse reporter Jüri Muttika intervjueerimisel Kuusalu kirikus hoitavat keskajast pärit reliikviat ning 1861. aastal Saksamaal surnud krahv Erich Friedrich Magnus Dietrich Stenbocki südant, mis on müüritud koori lõunaseina.  Piilutakse ka Eduard Ahrensi pronkskuju, mis on Kuusalus mälestusmärgi avamise ootel. Vt: http://menu.err.ee/596959/muttika-muukis-kohalikku-da-vinci-koodi-ja-uuris-stenbocki-sudant
 
 
08.06.2017
Hõimurahvas tutvus paikadega, kus on käinud ka Elias Lönnrot
06. juunil külastasid Tuglase Seltsi liikmed Kuusalut. Teoksil oli ringreis Lönnroti radadel. Külalised nägid Ahrensi platsi, väisasid Villa Ahrensit nii seest kui väljast, astusid läbi kirikust. Reisirahvaga kaasas olnud giid oli andnud kuulajatele põhjaliku ülevaate Eduard Ahrensist, nii et  külalistel oli hästi teada, mis paigaga on tegemist. Tuglase Seltsi tutvustus Internetis: Tuglas-seura on Suomen vanhin ja suurin Viro-seura. Tuglas-seura yhdistää yli 3 000 eteläisestä naapurimaastamme kiinnostunutta ja sieltä Suomeen muuttanutta jäsentä. (http://www.tuglas.fi)
 
 
16.05.2017
Meedia huvi 
09. mail käis Ahrensi platsil Harju Elu ajakirjanik Allar Viivik, ning 15. mail ilmus lehes tema fotodega illustreeritud ülevaateartikkel "Augustis avatakse Kuusalus Eduard Ahrensi monument” (vaata siit). Tõsi ta on, niisugune on praegu plaan. 15. mail oli aga Ahrensi platsil näha ka Eesti Rahvusringhäälingu autot ja võttegruppi. Reporter Jüri Muttika jaoks oli Eduard Ahrensi nimi üsna tundmatu. Ta uuris, et teada-tuntud on Wiedemann ja Masing, aga mida siis Ahrens tegi? Tuleb tõdeda, et ega ka Wiedemannist ja Masingust esimese hooga palju rokemat kui nimi ei meenu. Masinguga seostab siiski ka “õ” täht. Tahaks loota, et kui nüüdseks on vähemalt Kuusalus lisaks Ahrensi nimele (nt tänava nime kaudu) mõne inimese jaoks teada ka tema sünnipäev, siis tõuseb keelemehe tuntus peatselt veelgi. Nii näitavad vähemalt märgid.  
 
07.05.2017
Keset sood ja raba …
… asus muistne Kuusalu Pajulinnus. Soine on seal ümbrus tänagi, nii et võssa peitunud vaatamisväärsusele jõudmisel võivad jalad märjaks ja mudaseks saada. Tänasel talgupühapäeval olid Pajulinnuse ja Silmaallikaks tunnistatava (ehtne on jäänud tee-ehituse alla) ojakese ümber toimetamas Muinsuskaitseameti töötajad pealinnast eesotsas peadirektor Siim Raiega. Ka kohalikku rahvast tuli veidi juurde, et puhastada nii allikat kui linnust võsast. Kehakosutuseks pakuti ülimaitsvat hapukapsaborši, mis valminud kohalikus köögis.
 
06.05.2017
Ahrensi platsi kõnniteed valmis!
06. mail kirjutasid Laurentsiuse Seltsi esimees ja Ekoval Grupp OÜ juhatuse liige Alar Tammepärg alla Kuusalu vana pastoraadi esisele platsile paigaldatava Eduard Ahrensi  mälestusmärgi juurde viivate kõnniteede üleandmis-vastuvõtu aktile. Valminud ristuvate punaste STT sillustuskividega kõnniteede pinda on kokku 135 ruutmeetrit. Tellija on meister Kaido Vilbaste töö kvaliteediga rahul. Leping annab tööle ka kaheaastase garantii. Nüüd algavad Ahrensi platsil haljastustööd. Hetkel on pilt veel pehmelt öeldes heitlik - säravpunast uhiuut könniteed ümbritsevad teeehitusel tekkinud mullahunnikud ja nendes turritavad kivid. Peatselt saab plats silutud ning rajatakse värske muruvaip. Ka maha võetud vanade puude asemele istutatakse uued.
06.05.2017
Kas Kuusalu või Kuussalu?
1937. aasta 24. jaanuari Päewalehes ilmus artikkel Kuusalu kuuest salust ehk Eesti põhjapoolseima kihekonna nimest ja pühadest kohtadest. Nüüdsel talgute ajal on seda artiklit paslik lugeda, kuna autor kirjutas kaheksakümmend aastat tagasi Kuusalu lähiümbruse maastikust. Võibolla tuntakse veel tänagi õues koristades ja korrastades üht-teist mainitust ära. Anonüümne autor rõhutab selle artikliga tegelikult, et Kuusalu õige nimekuju on Kuussalu - siis kahe s-tähega nii kirjas kui kõnes. Miks just Kuussalu - seda ta selgitabki. Kuussalu nime on  ka tõepooles kõlamas kuuldud, kuid Kuusalu on ikka üldine pruuk. Aga kas sellele vaatamata saab rääkida autentsest ja mugandunud nimekujust? Mõelgem - põlisemad Kuusalu kihelkonna inimesed ütlevad ikka, et lähme Kiidu, kaugemal elavad ja hilisemad juurdetulnud, et Kiiule. Artiklit Kuussalu nimest ja pühadest hiitest ning ohvrikividest saab lugeda siit.

19.04.2017
Kilogramm autogramme Kuusalu kihelkonna kollektsionääri kogus 
Loksalt pärit Mati Vihman hakkas 1967. aastal 15aastase õpilasena koguma autogramme. Nüüdseks on tema kogus autogramme erinevatel elualadel tegutsenud ja tegutsevatelt kuulsatelt inimestelt - kosmonautidelt, kirjanikelt, kunstnikelt, näitlejatelt, sportlastelt ... Sääse raamatukogus Tallinnas Sõpruse pst 186 on 6. maini 2017 avatud näitus “Kilogramm autogramme Mati Vihmani kogudest”. Hr Vihmani ja tema hobi kohta on Internetis rohkesti materjale. Loe juurde näiteks siit. Intervjuud kollektsionääriga saab kuulata siit. Näituse kohta saab ettekujutuse siit.

 

12.04.2017
Eduard Ahrensi pronksskulptuur on valmis
12. aprillil oli Laurentsiuse Selts töö tellijana kutsutud Sauele pronksivalu töökotta andma hinnangut Eduard Ahrensi pronksskulptuurile. Seltsi kolmeliikmeline esindus hindas töö täiesti valmis olevaks ja avaldas nähtu üle rahulolu. Esialgu jäi skulptuur veel töökotta, kus see kaetakse nüüd pronksi ilmastikukindlaks muutva vahaga. Kuusalus on aga alanud vana pastoraadi - nimetagem seda Villa Ahrensiks - esisel platsil tööd. Maha on võetud vanad puud, mis asendatakse noortega. Lähinädalatel rajatakse tulevase mälestusmärgini viivad jalgteed, plats tasandatakse, ning sinna külvatakse uus muru. Siis jääb korrastatud Ahrensi plats ootama keelemehe mälestusmärgi ülesseadmist ning pidulikku avamist. Kavade kohaselt toimub see lauritsapäeval 10. augustil 2017, ehk 180 aastat peale Ahrensi esimest Kuusalus peetud jutlust pastorina.

 

10.04.2017
Ahrensi platsil on alanud tööd
Kuusalu vana pastoraadi ees, mida võiks ehk ka Ahrensi platsiks nimetada, on alanud tööd. Eile võeti seal maha ka viimased vormi kaotanud ja osaliselt kuivanud suured puud.

Nüüd, mil maa on sulanud, oli võimalik juurida kohe välja ka kännud ja need teisaldada. Enne maikuu lõppu rajatakse platsile Eduard Ahrensi mälestusmärgi juurde viivad jalgteed, pinnas tasandatakse, ning sinna külvatakse uus muru. Maha võetud puude asemele saab uus kõrghaljastus.

10.04.2017 
Järvi järvede ääres - nagu igal aastal!
1941. aasta suvel Järvi järvede ääres haarangus hukkunud Eesti sõjaväelendurite mälestuspäev toimub käesoleval aastal 15. juulil. Traagilist ajaloosündmust meenutatakse Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel ja Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühenduse ning Eesti õhuväe kaaskorraldusel alates 1994. aastast  iga-aastaselt. Varasemalt on üritust sagedasti toetanud rahaliselt Kuusalu vald, möödunud aastal tegi seda suurema summaga Loksa linn. Isamaalise ürituse läbiviimise kava ei ole aastate jooksul muutunud, ning tänavunegi mälestuspäev toimub ikka nii nagu alati. 

 

07.04.2017
Sotsiaalainete nädal Loksa Gümnaasiumis
Aprillis on Loksa Gümnaasiumis sotsiaalainete nädal. Selle nädala ettevalmistamiseks harjutasid gümnaasiumiastme õpilased mälestuste kogumist Loksa kooli kohta. See on pealehakkamist ja suhtlemisoskust nõudev tegevus - minna inimese juurde ja temalt mõni meenutus kätte saada ning üles tähendada. Kogutud minevikukillud seati kooli fuajeesse stendile kõikidele lugemiseks. Hiljem on neid tekste võimalik kasutada ka seoses sel aastal tähistatava kooli juubeliga. 06. aprillil kohtus gümnaasiumiastme õpilastega vandeadvokaat, koolis õpetatava valikkursuse “Inimene ja õigus” õpiku üks autoritest, kes rääkis advokaadi ametist ning tänasest Eesti õigusruumist. Nii mälestuste kogumist korraldanud õpetaja kui õpilastele esinenud vandeadvokaat on Laurentsiuse Seltsi liikmed. 

 

05.04.2017
Kuusalu kiriku 19. sajandi laiendusprojektid
Sven-Olav Paavel on kirjutanud artikli Kuusalu kiriku 19. sajandi laiendusprojektidest. Selles antakse ülevaate Kuusalu kiriku ehitusprojektidest, mis koostati 19. sajandi viimasel veerandil kiriku laiendamiseks. Aastail 1889–1890 tehti Kuusalu kirikule juurdeehitus Friedrich Axel von Howeni kava ja juhatuse järgi. Artiklit, mis ilmus 5. aprilli "Sõnumitoojas, saab täisversioonis ja koos viitestikuga lugeda siit. Artikli juurde kuuluvaid illustratsioone saab näha Laurentsiuse Seltsi fotoalbumist.

 

17.03.2017
Põlvkonna vahetus
Vanade sõprade ja tuttavate kadu teeb alati nukraks. Nii ka puude puhul. Ometi on kõigel elaval oma aeg. Puude puhul oleks kõige hullem neil jalalt kukkuda lasta.

Et Kolga mõisapargi ja Kuusalu vana pastoraadi esiste põliste puudega nii ei juhtuks ja sellest kahju ei sünniks, algas märtsi keskel nii siin kui seal haljastuse uuendamine.
Vaatepilt võib täna nukraks teha, kuid see on elu seadus. Peatselt omandavad auväärsed hoonete ansamblid koos uue haljastusega värske ilme, mis kindlasti kõiki rõõmustab. Pilte uuenduskuuri algusest näeb siit.  

 

13.03.2017
Kahala külas jälle maailmameister juures!
Kahala külas elav Ülle Aaslav-Kaasik saavutas 10.-11. märtsil Rootsis peetud kelgukoerte maailmameistrivõistlustel maailmameistri tiitli polaardistantsil. Ta läbis kolme koeraga 160 kilomeetrise võistlusdistantsi 26 tunniga. Kahala külas elab teinegi maailmameister - Enn Siim, kes saavutas seenioride võrkpallivõistlustel 2010. aastal Soomes 70-75aastaste vanuseklassis maailmameistri tiitli.

 

04.03.2017
Paarkümmend pead on ikka paarkümmend pead

02. märtsi õhtul kogunes Kuusalu Kunstide Kooli korralik klassi jagu rahvast. Kõneks võeti meie vana pastoraadi ja terve kirikumõisa tulevik. See kunagine ja küllap ka tänane Kuusalu kihelkonna süda näeb oma põlispuude ning auväärsete hoonete ja nende punaste katustega iseenesest ju üsna atraktiivne välja. Teist nii hästi säilunud ja terviklikku kiriklat pole Eestis naljalt enam leida. Aeg aga lendab. Otstarbed, vajadused ja võimalused muutuvad. Sellest tõsiasjast ajendatuna kokku tuldigi. Taheti kuulata teisi ning öelda välja omi mõtteid algselt pastori eluasemeks olnud ning nõukogude ajal ka mitmesugust kribu-krabu majutanud väärika hoone võimaliku nüüdisaegse otstarbe kohta. Ideid koguneski rõõmustavalt palju. Nendega saab ja tuleb nüüd edasi tegeleda. Aitäh kõigile, kes kaasa mõtlesid!

 24.02.2017
Aupaugud Eesti iseseisvuse eest langenud kaaskihelkondlaste mälestuseks

Käesoleva aasta 24. veebruaril toimus Kuusalu kalmistul Vabadussõja mälestumärgi juures traditsiooniline tseremoonia, millega anti au Eesti Vabadussõjas langenud kaaskihelkondlastele. Sõnavõttude ja lillede asetamisega kinnitati oma kiindumust Eesti Vabariiki. Seda tegi ka Laurentsiuse Seltsi esindus. Mõned aastad tagasi sai mälestusmärgi juures alguse aupaukude laskmine püssidest. See kordus tänavugi. Fotosid mälestushetkest näeb siit.

 

20.02.2017
Tulge kõik neljapäeva 02. märtsi õhtul kell 18.15 Kuusalu Kunstide Kooli!

Meeldejääv õhtu Ahrensi villas! Nii võiksid inimesed rääkida juba paari aasta pärast, kui Kuusalu vana pastoraat saaks lisaks praegusele väliselt värskenenud ilmele ka uuenenud sisu - piduliku saali kontsertideks ja asutuste või perekondlikeks tähtpäevadeks koos toitulustusvõimalustega, koolituskeskuse, kuhu tullakse kaugemaltki, meie keele grammatika muuseum-toa jne. Mis õigupoolest võiks olla ja toimuda Kuusalu kihelkonna ühes kõige auväärsemas hoones kasvõi juba 2018. aastal? Et teada saada, missugused on inimeste mõtted, selleks aitab Laurentsiuse Selts korraldada neljapäeval 02. märtsil algusega kell 18.15 Kuusalu Kunstide Koolis mõttekoja, kus on tervitatavad ka kõige julgemad fantaasiad Kuusalu vana pastoraadi ja kogu seda ümbritseva kompleksi põneva tuleviku kohta.  

 

12.02.2017
Kuusalu kihelkonnas on nähtud Rehepappi

Veebruarikuul näidati Kuusalu kihelkonna külakinodes uut Eesti mängufilmi Rehepapp.Laupäeva 11. veebruari õhtul tuldi seda põnevat ja müstilist teost vaatama Leesi rahvamajja. Tulijaid oli veerandsaja kilomeetri tagant Kuusalustki, ning saal sai üsna-üsna rahvast täis. Must-valge film, mille tegelaskujud, muusika ja muu nähtav ning kuuldav on otsekui samas meeleolus, tekitas
vaatajates korduvalt emotsioone, mida hüüatuste ja naerupahvakutega väljendati. Küllap saab sellest fantaasiarikkast vaatamisväärsusest meie rahva järjekordne kultusfilm.

 

11.02.2017
Kuusalu kihelkonna küladest Lundi, Riia ja Moskva arhiivides

01. veebruari “Sõnumitoojas” (mis avaneb lugemiseks siit) on avaldatud Sven-Olav Paaveli artikkel “Rootsiaegseid välisarhiivide materjale Kuusalu kihelkonna külade kohta.” Artikkel annab teada, et seni on uurijate poolt erinevatel põhjustel vähe kasutamist leidnud praegu Riias Läti Riiklikus Ajalooarhiivis säilitatava Eestimaa mõisate maade nimistu ja Lundi Ülikooli raamatukogus säilitatava De la Gardie arhiivi materjalid. Mõlemad allikad sisaldavad muu hulgas ka andmeid Kuusalu kihelkonna külade ja asustuse kohta XVI sajandi lõpust - XVII sajandist. Autor on käinud tutvumas ka Moskva arhiivide materjalidega. Moskvast kogutud materjal võimaldaks huvilistele edaspidi veelgi avada Kuusalu kihelkonna kohta seni vähe teada olevat minevikku. Moskva allikate hulgas hindab hr Paavel näiteks kaardimaterjali. Huvipakkuv oleks ka XIII sajandil Kuusalu mail aset leidnud ristimise uurimine ja valgustamine.

 

07.01.2017
Muinsuskaitseametnikuga Ahrensi platsil

Eile tutvus Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Ly Renter tööde seisuga Kuusalu vana pastoraadi taastamisel ning teostatud ennistustöödega Kuusalu kirikus. Pastoraadi hoone paari ruumi põranda alt on leitud omapärased tellistest laotud kanalid, mille otstarvet ei suudetud esialgu ära arvata. Muinsuskaiseametnik andis nõu nii nende otstarbe tuvastamiseks kui edasiste toimingute suhtes üldse. Aleksander Skolimowski projekteerimisfirmast OÜ ASE, kes tegeleb vana pastoraadi taastamise arhitektuurse osa kavandamisega, tutvustas ka hoone ette kujundatava haljasala võimalikke lahendusi. Pr Renter kiitis haljasala kujundamise põhimõtted heaks. Kõneldi näiteks ka sellest, mida võiks ja tuleks teha nn Ahrensi platsil praegu kasvavate vanade ja esindusliku väljanägemise kaotanud puudega.