Avaleht

Laurentsiuse Selts

Kuusalu kihelkonna ja Laurentsiuse Seltsi uudised


19.04.2017
Kilogramm autogramme Kuusalu kihelkonna kollektsionääri kogus 
Loksalt pärit Mati Vihman hakkas 1967. aastal 15aastase õpilasena koguma autogramme. Nüüdseks on tema kogus autogramme erinevatel elualadel tegutsenud ja tegutsevatelt kuulsatelt inimestelt - kosmonautidelt, kirjanikelt, kunstnikelt, näitlejatelt, sportlastelt ... Sääse raamatukogus Tallinnas Sõpruse pst 186 on 6. maini 2017 avatud näitus “Kilogramm autogramme Mati Vihmani kogudest”. Hr Vihmani ja tema hobi kohta on Internetis rohkesti materjale. Loe juurde näiteks siit. Intervjuud kollektsionääriga saab kuulata siitNäituse kohta saab ettekujutuse siit.

 

12.04.2017
Eduard Ahrensi pronksskulptuur on valmis
12. aprillil oli Laurentsiuse Selts töö tellijana kutsutud Sauele pronksivalu töökotta andma hinnangut Eduard Ahrensi pronksskulptuurile. Seltsi kolmeliikmeline esindus hindas töö täiesti valmis olevaks ja avaldas nähtu üle rahulolu. Esialgu jäi skulptuur veel töökotta, kus see kaetakse nüüd pronksi ilmastikukindlaks muutva vahaga. Kuusalus on aga alanud vana pastoraadi - nimetagem seda Villa Ahrensiks - esisel platsil tööd. Maha on võetud vanad puud, mis asendatakse noortega. Lähinädalatel rajatakse tulevase mälestusmärgini viivad jalgteed, plats tasandatakse, ning sinna külvatakse uus muru. Siis jääb korrastatud Ahrensi plats ootama keelemehe mälestusmärgi ülesseadmist ning pidulikku avamist. Kavade kohaselt toimub see lauritsapäeval 10. augustil 2017, ehk 180 aastat peale Ahrensi esimest Kuusalus peetud jutlust pastorina.


10.04.2017
Ahrensi platsil on alanud tööd
Kuusalu vana pastoraadi ees, mida võiks ehk ka Ahrensi platsiks nimetada, on alanud tööd. Eile võeti seal maha ka viimased vormi kaotanud ja osaliselt kuivanud suured puud.
Nüüd, mil maa on sulanud, oli võimalik juurida kohe välja ka kännud ja need teisaldada. Enne maikuu lõppu rajatakse platsile Eduard Ahrensi mälestusmärgi juurde viivad jalgteed, pinnas tasandatakse, ning sinna külvatakse uus muru. Maha võetud puude asemele saab uus kõrghaljastus.

10.04.2017 
Järvi järvede ääres - nagu igal aastal!
1941. aasta suvel Järvi järvede ääres haarangus hukkunud Eesti sõjaväelendurite mälestuspäev toimub käesoleval aastal 15. juulil. Traagilist ajaloosündmust meenutatakse Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel ja Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühenduse ning Eesti õhuväe kaaskorraldusel alates 1994. aastast  iga-aastaselt. Varasemalt on üritust sagedasti toetanud rahaliselt Kuusalu vald, möödunud aastal tegi seda suurema summaga Loksa linn. Isamaalise ürituse läbiviimise kava ei ole aastate jooksul muutunud, ning tänavunegi mälestuspäev toimub ikka nii nagu alati. 


07.04.2017
Sotsiaalainete nädal Loksa Gümnaasiumis
Aprillis on Loksa Gümnaasiumis sotsiaalainete nädal. Selle nädala ettevalmistamiseks harjutasid gümnaasiumiastme õpilased mälestuste kogumist Loksa kooli kohta. See on pealehakkamist ja suhtlemisoskust nõudev tegevus - minna inimese juurde ja temalt mõni meenutus kätte saada ning üles tähendada. Kogutud minevikukillud seati kooli fuajeesse stendile kõikidele lugemiseks. Hiljem on neid tekste võimalik kasutada ka seoses sel aastal tähistatava kooli juubeliga. 06. aprillil kohtus gümnaasiumiastme õpilastega vandeadvokaat, koolis õpetatava valikkursuse “Inimene ja õigus” õpiku üks autoritest, kes rääkis advokaadi ametist ning tänasest Eesti õigusruumist. Nii mälestuste kogumist korraldanud õpetaja kui õpilastele esinenud vandeadvokaat on Laurentsiuse Seltsi liikmed. 


05.04.2017
Kuusalu kiriku 19. sajandi laiendusprojektid
Sven-Olav Paavel on kirjutanud artikli Kuusalu kiriku 19. sajandi laiendusprojektidest. Selles antakse ülevaate Kuusalu kiriku ehitusprojektidest, mis koostati 19. sajandi viimasel veerandil kiriku laiendamiseks. Aastail 1889–1890 tehti Kuusalu kirikule juurdeehitus Friedrich Axel von Howeni kava ja juhatuse järgi. Artiklit, mis ilmus 5. aprilli "Sõnumitoojas, saab täisversioonis ja koos viitestikuga lugeda siit. Artikli juurde kuuluvaid illustratsioone saab näha Laurentsiuse Seltsi fotoalbumist.

 

17.03.2017
Põlvkonna vahetus
Vanade sõprade ja tuttavate kadu teeb alati nukraks. Nii ka puude puhul. Ometi on kõigel elaval oma aeg. Puude puhul oleks kõige hullem neil jalalt kukkuda lasta.

Et Kolga mõisapargi ja Kuusalu vana pastoraadi esiste põliste puudega nii ei juhtuks ja sellest kahju ei sünniks, algas märtsi keskel nii siin kui seal haljastuse uuendamine.
Vaatepilt võib täna nukraks teha, kuid see on elu seadus. Peatselt omandavad auväärsed hoonete ansamblid koos uue haljastusega värske ilme, mis kindlasti kõiki rõõmustab. Pilte uuenduskuuri algusest näeb siit.  

 

13.03.2017
Kahala külas jälle maailmameister juures!
Kahala külas elav Ülle Aaslav-Kaasik saavutas 10.-11. märtsil Rootsis peetud kelgukoerte maailmameistrivõistlustel maailmameistri tiitli polaardistantsil. Ta läbis kolme koeraga 160 kilomeetrise võistlusdistantsi 26 tunniga. Kahala külas elab teinegi maailmameister - Enn Siim, kes saavutas seenioride võrkpallivõistlustel 2010. aastal Soomes 70-75aastaste vanuseklassis maailmameistri tiitli.

 

04.03.2017
Paarkümmend pead on ikka paarkümmend pead

02. märtsi õhtul kogunes Kuusalu Kunstide Kooli korralik klassi jagu rahvast. Kõneks võeti meie vana pastoraadi ja terve kirikumõisa tulevik. See kunagine ja küllap ka tänane Kuusalu kihelkonna süda näeb oma põlispuude ning auväärsete hoonete ja nende punaste katustega iseenesest ju üsna atraktiivne välja. Teist nii hästi säilunud ja terviklikku kiriklat pole Eestis naljalt enam leida. Aeg aga lendab. Otstarbed, vajadused ja võimalused muutuvad. Sellest tõsiasjast ajendatuna kokku tuldigi. Taheti kuulata teisi ning öelda välja omi mõtteid algselt pastori eluasemeks olnud ning nõukogude ajal ka mitmesugust kribu-krabu majutanud väärika hoone võimaliku nüüdisaegse otstarbe kohta. Ideid koguneski rõõmustavalt palju. Nendega saab ja tuleb nüüd edasi tegeleda. Aitäh kõigile, kes kaasa mõtlesid!

 24.02.2017
Aupaugud Eesti iseseisvuse eest langenud kaaskihelkondlaste mälestuseks

Käesoleva aasta 24. veebruaril toimus Kuusalu kalmistul Vabadussõja mälestumärgi juures traditsiooniline tseremoonia, millega anti au Eesti Vabadussõjas langenud kaaskihelkondlastele. Sõnavõttude ja lillede asetamisega kinnitati oma kiindumust Eesti Vabariiki. Seda tegi ka Laurentsiuse Seltsi esindus. Mõned aastad tagasi sai mälestusmärgi juures alguse aupaukude laskmine püssidest. See kordus tänavugi. Fotosid mälestushetkest näeb siit.

 

20.02.2017
Tulge kõik neljapäeva 02. märtsi õhtul kell 18.15 Kuusalu Kunstide Kooli!

Meeldejääv õhtu Ahrensi villas! Nii võiksid inimesed rääkida juba paari aasta pärast, kui Kuusalu vana pastoraat saaks lisaks praegusele väliselt värskenenud ilmele ka uuenenud sisu - piduliku saali kontsertideks ja asutuste või perekondlikeks tähtpäevadeks koos toitulustusvõimalustega, koolituskeskuse, kuhu tullakse kaugemaltki, meie keele grammatika muuseum-toa jne. Mis õigupoolest võiks olla ja toimuda Kuusalu kihelkonna ühes kõige auväärsemas hoones kasvõi juba 2018. aastal? Et teada saada, missugused on inimeste mõtted, selleks aitab Laurentsiuse Selts korraldada neljapäeval 02. märtsil algusega kell 18.15 Kuusalu Kunstide Koolis mõttekoja, kus on tervitatavad ka kõige julgemad fantaasiad Kuusalu vana pastoraadi ja kogu seda ümbritseva kompleksi põneva tuleviku kohta.  

 

12.02.2017
Kuusalu kihelkonnas on nähtud Rehepappi

Veebruarikuul näidati Kuusalu kihelkonna külakinodes uut Eesti mängufilmi Rehepapp.Laupäeva 11. veebruari õhtul tuldi seda põnevat ja müstilist teost vaatama Leesi rahvamajja. Tulijaid oli veerandsaja kilomeetri tagant Kuusalustki, ning saal sai üsna-üsna rahvast täis. Must-valge film, mille tegelaskujud, muusika ja muu nähtav ning kuuldav on otsekui samas meeleolus, tekitas
vaatajates korduvalt emotsioone, mida hüüatuste ja naerupahvakutega väljendati. Küllap saab sellest fantaasiarikkast vaatamisväärsusest meie rahva järjekordne kultusfilm.


11.02.2017
Kuusalu kihelkonna küladest Lundi, Riia ja Moskva arhiivides

01. veebruari “Sõnumitoojas” (mis avaneb lugemiseks siit) on avaldatud Sven-Olav Paaveli artikkel “Rootsiaegseid välisarhiivide materjale Kuusalu kihelkonna külade kohta.” Artikkel annab teada, et seni on uurijate poolt erinevatel põhjustel vähe kasutamist leidnud praegu Riias Läti Riiklikus Ajalooarhiivis säilitatava Eestimaa mõisate maade nimistu ja Lundi Ülikooli raamatukogus säilitatava De la Gardie arhiivi materjalid. Mõlemad allikad sisaldavad muu hulgas ka andmeid Kuusalu kihelkonna külade ja asustuse kohta XVI sajandi lõpust - XVII sajandist. Autor on käinud tutvumas ka Moskva arhiivide materjalidega. Moskvast kogutud materjal võimaldaks huvilistele edaspidi veelgi avada Kuusalu kihelkonna kohta seni vähe teada olevat minevikku. Moskva allikate hulgas hindab hr Paavel näiteks kaardimaterjali. Huvipakkuv oleks ka XIII sajandil Kuusalu mail aset leidnud ristimise uurimine ja valgustamine.

 

07.01.2017
Muinsuskaitseametnikuga Ahrensi platsil

Eile tutvus Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Ly Renter tööde seisuga Kuusalu vana pastoraadi taastamisel ning teostatud ennistustöödega Kuusalu kirikus. Pastoraadi hoone paari ruumi põranda alt on leitud omapärased tellistest laotud kanalid, mille otstarvet ei suudetud esialgu ära arvata. Muinsuskaiseametnik andis nõu nii nende otstarbe tuvastamiseks kui edasiste toimingute suhtes üldse. Aleksander Skolimowski projekteerimisfirmast OÜ ASE, kes tegeleb vana pastoraadi taastamise arhitektuurse osa kavandamisega, tutvustas ka hoone ette kujundatava haljasala võimalikke lahendusi. Pr Renter kiitis haljasala kujundamise põhimõtted heaks. Kõneldi näiteks ka sellest, mida võiks ja tuleks teha nn Ahrensi platsil praegu kasvavate vanade ja esindusliku väljanägemise kaotanud puudega.