Laurentsiuse Selts

German English es fi French it ru sv

Ahrensi elu

Koostanud: Heiki Haljasorg


Eduard Ahrens.
Allikas: TÜ KHO


3. aprill 1803 - Eduard Ahrens sündis Tallinnas. Postkaardi arvatav autor: T. Gehlaar, 1832/33


1811–1819 - Eduard Ahrens õppis Tallinna toomkoolis. Pildil Tallinna toomkooli hoone (vasakul) ja pansionaat (paremal) 2012. aastal. Foto: Heiki Haljasorg, 2012


1820–1823 Eduard Ahrens õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Postkaart XX sajandi algusest, autor teadmata


1824 - Eduard Ahrens asus Pikavere mõisa (Kose kihelkond; tänapäeval Raasiku vald) kodu-kooliõpetajaks. Pikavere mõisa peahoone (Pikavare lasteaed-algkool) kaasajal.
Foto: http://www.pikavere.edu.ee/


1831 - Eduard Ahrens tegi Eestimaa konsistooriumi ees eksami pro ministerio. (Pro ministerio eksam annab võimaluse kandideerida koguduse õpetaja või mõnele teisele preestri ordinatsiooni nõudvale ametikohale.) Pildil on EELK Konsistooriumi hoone ehk nn piiskopimaja Tallinnas Kiriku plats 3. Hoone ehituslugu ulatub tagasi 17. sajandi lõpukümnendeisse.Foto: Heiki Haljasorg, 2012


1832 - Eduard Ahrens rändas edasiõppimise eesmärgil Saksamaale, külastas ka Prantsusmaad. Pildil on Pariisi ja kogu Prantsusmaa üks sümboleid läbi sajandite: Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris), mille ehitamist alustati juba 1163. aastal. Foto: Heiki Haljasorg, 2008


1833-1837 - Lääne-Euroopa reisilt tagasi tulles uuesti koduõpetajaks Vana-Vigalasse (krahv Sieversi perekonda). Vigala kirikus ta pidas eesti keeles jutlusi. Foto: http://www.eelk.ee/vigala/


1837 - Eduard Ahrens kutsuti Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetajaks. Proovijutluse pidas Eduard Ahrens 8. augustil 1837 ja pastoriks ordineeriti 12. septembril 1837. Postkaardi arvatav autor: G. Oskar, XX sajandi algus. Allikas: www.eelk.ee





1843 - ilmus Eduard Ahrensi „Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes“(„Eesti keele Tallinna murde grammatika“).
Foto: TÜ Raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond. Kohaviit: Fo 4223:1B

1844 -Eduard Ahrensile saabus Kuusallu külla tuntud soome keelemees Elias Lönnrot, kes on Kalevala autor. Külaskäiku tähistab Kuusalu pastoraadi välisukse juurde pandud seinatahvel. Säilinud on rahvapärimus, kuidas „suur Soome härra ja Kuusalu pastor" kuulavad külaneidude laulu Muuksi külatanumal. Foto: http://fi.wikipedia.org/


1853 - ilmus Eduard Ahrensi grammatika teine trükk koos lauseõpetusega. Ta tegi ettepaneku minna üle vanalt kirjaviisilt soomepärasele kirjaviisile, mis sobib eesti keele hääldusega paremini.
Allikas: http://books.google.ee


1860 – Eduard Ahrens sai Ida-Harju praostiks. Pildil Kuusalu kirik 2011. aastal. ©Sulev Valdmaa foto, 2011


19. veebruar 1863 - Eduard Ahrens suri Tallinnas kopsurabandusse ja maeti Kuusalu kalmistule. Foto: Sulev Valdmaa, 2010

Anekdoodid Eduard Ahrensist

Laurentsiuse Seltsi tänab õpetaja Menda Kirsmaad saadetud anekdootide eest (anekdootide kirjaviis 15.05.1912 saadetud materjalis muutmata.).

Rahvaviiside koguja Karl Viljak.

Ühte ja teist. Märkmeid Kuusalu kihelkonnast aastal 1911.

Saadetud 15. V 1912

Eesti Rahvaluule arhiiv (EÜS VIII 1301-1310)

Anekdotid Ahrensist

1) Kolga mõisa rentniku parun Ferseni juures teeninud üks tüdruk. See oli millegi kallihinnalise asja ära lõhkunud ja pidi haagrehti juures peksa saama. Tüdruk läinud Ahrensi juurde. Ahrens küsinud kohe: “Kas te tahate mu juure jääda?” Türduk olnud nõus ja Ahrens wõtnudgi tüdruku oma teenistusse. Haagrehi kohus kutsunud tüdruku kohtu ette. Ahrens ei olla lasknud. Teisel korral kutsuti Ahrens ise kohtusse – hommiku kella 10-neks. Kohtunikud ootawad ja ootawad. Ahrens ilmub alles õhtu kella 10-neks. Teised nurisema: “Miks mitte k. 10-neks ei olla tulnud, - nüüd juba õhtu kell 10.” Ahrens vastu: “Amet ei lubanud: ristisin lapsi, matsin surnuid, pidasin leeri ja laulatasin pruutpaari. Et te mind aga kutsunud olete, siis olen ma ka tulnud! Mis siis? (Sõna sõnalt: Te olete mind kutsunud ja ma olen nüüd tulnud! Mis siis?) – Selle ja selle § põhjal, et Teie tüdrukut kohtusse ei ole lasknud peate nii ja niipalju trahwi maksma!” – Ahrens: “Kas meed weel midagi?” – “Ei” – “Jumalaga” –Ahrens tulnudgi wälja.

2.) Aidamees löönud karjatüdrukut. Tüdruk kaebanud õpetajale. Olnud just pühapäewa hommiku ja Ahrens just kirikuriides kiriku minemas. “Miks ta sind lõi?! Mine kutsu ta siia!” Karjamees tulnud senna. Ahrens keeranud kirikukuue laia waruka ümber käe, hoidnud ise pahema käega kuue varukat kinni ja “poletanud” karjamehele kõrwa peale. “Kes teist on löönud – see peab ise löödus saama.” – ja läinud siis rahulikult kiriku.

3.) Raudtee ehitamise ajal nõudnud kord ohwitserid, kes raudtee sihti ajanud, Ahrensi käest kiriku wõtmeid, et tornist midagi waadata wõida. Ahrens: “Kirikuwõtmed on minu! Ja mis te nende wõtmetega tahate teha?” Ohwitserid räägisid, miks wõtmeid tarwis. “Kroonul raha küll; ta wõib omale tornid kaswõi pilwisse ehitada, aga wõtmeid ma ei anna!” Kui teda trahwiga ähwardama hakatud öelnud ta: “Ma tean, et ma trahwi maksan, aga wõtmeid ma ei anna!”

5) Õpetajal olnud talgud. Toodud torupill, tahetud tantsida. Kuid keegi ei oska torupilli mängida. Õpetaja aidamees olla suur palwewend olnud. Õpetaja ajanud seda torupillimeest (Räägu Marti Kolga rannast, kuulust torupillimängijat) tooma. Aidamees wastu waidlema. “Ei tea, õpetaja herra, kas see meile passib?” Ahrens waatanud mehe otsa, tõstnud jalga ja ütelnud: “Kas see patt on, kui ma oma jalga tõstan?! Mine too torupillimees!”

6) Keegi küsinud, kas soola konterbandina tuua ka patt on? – “Ei see ole kellegi patt! See on tühi inimeste säädus. Kui teil kala on, siis tooge omale ka soola. Aga hoidke, et nad raiped teid ei näe!”

7) Lugejatele lastele andnud A. ikka raha; kes mitte lugeda ei osanud, saanud karwustada. Elas seal üks saunamehe naine 6 pojaga. Nimetatigi teda: Poja- Anu. Ema öelnud õpetajale, et “õpetaja peaks neid küll natuke kõwemine karistama, sest et pojad tema sõna ei kuula. – Ahrens: “No kas ma pean omale wahimehe ligi tooma?!”

8) Ahrens küsinud kord leeripoisilt Joostilt: “Kui meie ilmaasjata Jumala nime nimetame mis me siis teeme?” – “Austame” – “No kui ma ütlen Joosti, Joosti – ja sina tuled mu juure ja küsid minult – aga mina ütlen – ei midagi!- eks ma siis narri sind?!”

9) Kolga krahw kutsunud Ahrensi poega ristima. Ahrens ei olla läinud: “Mina ei või mitte sinna minna!” Saadetud siis Jõelähtme õpetaja järele.

Kirjandus Eduard Ahrensi kohta

  • 1. Aarma, L. Kas Eduard Ahrens oli eestlane? – Keel ja Kirjandus 2005, nr 10, 831 – 838. [Eesti]
  • 2. Ahlquist, A. Einige Mißgriffe im etymologischen Wörterbüchlein des Herrn Pastor Ahrens. – Das Inland, 1854, nr 44, veerud 725–729. [Saksa]
  • 3. Alvre, P. Eduard Ahrens grammatikuna ja keeleuuendajana. – Keel ja Kirjandus, 1993, nr 4, 199–211, nr 5, 277–281. [Eesti]
  • 4. Annist, A. "Kalevipoeg" ja balti saksa kriitika. - Keel ja Kirjandus 1960, nr 5, lk 270-280. [Eesti]
  • 5. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 7. [Saksa]
  • 6. Eduard Ahrens ja tema tegevus. – Leninlik Lipp, 1957, 6. august. [Anonüümne artikkel, mille lõpus on lõik Eduard Ahrensi 03.03.1959 peetud jultuse käsikirjast (faksiimile ja selle ümberkirjutus).] [Eesti]
  • 7. Eesti Entsüklopeedia, 14 : Eesti Elulood. Toim. Ülo Kaevats. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 12. [Eesti]
  • 8. Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 145, 422, 425-426, 478. [Eesti]
  • 9. Eesti kirjanduslugu. Koostanud Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv jt. Tallinn : Koolibri, 2001, lk 48-49, 61. [Eesti]
  • 10. Eisen, M. J. Elias Lönnrot Eestis. - Eesti Kirjandus 1923, nr 8, lk 337-346. [Eesti]
  • 11. Fählmann, F. R. Herr Pastor E. Ahrens. – Das Inland, 1849, nr 5, veerud 72–73. [Saksa]
  • 12. Hasselblatt, Cornelius. Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 171, 188. [Saksa]
  • 13. Help, Toomas. Eesti ja soome keele suhted: Wiedemann Ahrensi ja Veske vastu. - Keel ja Kirjandus 1988, nr 4, lk 198-207. [Eesti]
  • 14. Hermann, K. A. Eduard Ahrens. – Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani. Jurjew, Tartu, 356–359. [Sama teksti ümbertrükk koos autori lühikese lõpetussõnaga : Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon … Esimene köide : täht A. Jurjew, Tartu 1900–1903, 179–181; selle ümbertrükk raamatus : Esimesest algusest meie ajani : Karl August Hermann 150. Koostanud U. Sutrop, Tallinn, 2001, 208–211.] [Eesti]
  • 15. Hint, Mati. Sada aastat eesti keele foneetikat. - Keel ja Kirjandus 1980, nr 1, lk 26-28. [Eesti]
  • 16. Hint, M. Ahrens, Eduard. - Eesti kirjanike leksikon. Koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Toim. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 21. [Eesti]
  • 17. Hollmann, R. G. Ueber die neueste estnische Declinationslehre des Pastor Ahrens u. Dr. Fählmann. – Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft. 1847, Zweiter Band. Erstes Heft, 14–22. [Saksa]
  • 18. Kask, A. Uue kirjaviisi kujunemine ja esialgne levimine. – Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel XIX sajandi eesti kirjakeeles. Tallinn, 1958, 52–69. [Eesti]
  • 19. Kask, A. Eduard Ahrens. – Eesti kirjakeele ajaloost I. Tartu, 1970, 168–174. [Eesti]
  • 20. Laanes, Ruudolf. Uue (Ahrensi) kirjaviisi esmakordse tarvituselevõtu tähistamises on eksitud. - Eesti Kirjandus 1937, nr 1, lk 45-46. [Eesti]
  • 21. Meyer, E. Ueber die jüngst erschienene Schrift des Hrn. Pastors Ahrens zu Kusal : „Johann Hornung, der Schöpfer der esthnischen Kirchensprache …“. – Das Inland, 1845, nr 28, veerud 470–474. [Saksa]
  • 22. Mihkla, K. Grammatikate osa eesti kirjakeele kujunemisel. - Eesti Kirjandus 1937, nr 10, lk 480-488. [Eesti]
  • 23. Muuk, E. [= E. M.] Ahrens, Edurad. - Eesti biograafiline leksikon. Saku: Mart Tamberg, 2001 (Tartu: Loodus, 1926-1929), lk 7-8. [Eesti]
  • 24. Niit, Heldur. Lisaandmeid Elias Lönnroti Eestis käigu kohta. - Keel ja Kirjandus 1986, nr 6, lk 321-329; nr 7, lk 403-411. [Eesti]
  • 25. Paul, T. Eduard Ahrensi katsed kirikukeelt parandada. – Eesti piiblitõlke ajalugu esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Tallinn, 1999, 557–569. [Eesti]
  • 26. R[eiman], W. Eduard Ahrens. – Eesti Üliõpilaste Seltsi album. Teine leht. Tartu, 1894, 1–23. [Eesti]
  • 27. Ross, K. Viimane misjonilingvist Eduard Ahrens eesti kirjakeele reformijana. – Keel ja Kirjandus 2003, nr 5, lk 321–330. [Eesti]
  • 28. Salve, K. Eduard Ahrensist mitme tähtpäeva meenutuseks. – Eesti Kirik, 12.V.1993, nr 19. [Eesti]
  • 29. Sjoegren, A. J. Ueber : 1) Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes, von Eduard Ahrens, Pastor zu Kusal, Reval 1853 und 2) Sprachfehler der Ehstnischen Bibel. Gesammelt und den Predigern der Ehsten zu unbefangener Prüfung empfohlen von Eduard Ahrens, Reval 1853. – Mélanges russes tirés du Bulletin historico-philologique de l’académie impériale des sciences de St.-Pétersbourg (1851–1855). 1855. Tome II, 418–426. [Saksa]
  • 30. Suits, Gustav. Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 189. [Eesti]
  • 31. Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. 2. tr. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 162, 271, 338, 465. [Eesti]
  • 32. Tomingas, S. Eduard Ahrens ja uus kirjaviis. – Keel ja Kirjandus, 1979, nr 12, 734–740. [Eesti]
  • 33. Ulmann, C. C. Fragen, welche bei Lesung der Bemerkungen über die jüngst erschienene Schrift des Herrn Pastor’s Ahrens „Johann Hornunt“ etc. … sich aufgedrängt haben. – Das Inland, 1845, nr 34, veerud 601–604, nr 35, veerud 609–613. [Saksa]
  • 34. Uue ajastu misjonilingvist. Eduard Ahrens 200. Koostanud ja saatesõna kirjutanud K. Ross. Eesti Keele Instituut, Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2003. [Sisaldab eestikeelseid tõlkeid E. Ahrensi teostest „Johann Hornung, der Schopfer unserer Ehstnischen Kirchensprache“ (1845), „Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes“ (1853) ja „Sprachfehler der Ahstnischen Bibel“ (1853).] [Eesti]
  • 35. Wiedemann, F. J. Ueber die neueste Behandlung der ehstnischen Grammatik. – Mélanges russes tirés du Bulletin historico-philologique de l’académie impériale des sciences de St. Pétersbourg (1851–1855). 1855, Tome II, 669–758. [Saksa]
  • 36. Wiedemann, F. J. Ein Vorschlag zur genaueren Erforschung der ehstnischen Sprache. – Mélanges russes tirés du Bulletin de L’académie impériale des sciences de St. Pétersbourg (1851–1855). 1861, Tome IV, 187–194. [Saksa]
  • 37. Vilbaste, G. Eduard Ahrensi katseid eesti kirikukeele parandamiseks. – Emakeele Seltsi aastaraamat VII :1961, Tallinn, 1961, 11–16. [Eesti]

 

 

 
 
 
 


 

Powered by CMSimple| Template: ge-webdesign.de| html| css| Login