Laurentsiuse Selts

German English es fi French it ru sv

Kronoloogia

Koostas: Heiki Haljasorg

Keskaeg
  • 1212 - Kuusalut mainitakse ürikus preestri asukohana
  • 1220 - Kuusalu kirikukihelkonna moodustamine
  • 1230 - Taani kuningas andis Kolga ümbruse maad Gotlandil asuvale Roma kloostrile. Ligikaudu samal ajal valmis ka Kuusalu kirik algkujul Kolga kloostrimõisa tsistertslaste juhtimisel. Keskajal tegeleti Kuusalu kihelkonnas kalapüügi, rannalaevanduse ja puuveoga.
  • 1241 - 25 adramaa suuruse Kuusalu (Kusala) küla kohta on teated "Taani hindamisraamatus"
  • 1298 - Kolga mõisa (saksa k Kolk) esmamainimine
  • 1418 - Kiiu (Kida) mõisa esmamainimine
  • 1455 - Salmistu (Zalmes) esmamainimine
  • 1477 - Kodasoo (Kottezem) esmamainimine
  • 1517 - esimesed teated Leesist (Leisy)
  • 1519 - Kolga ümbrus hakkas kuuluma Pontus de la Gardie´le ja tema järglastele.
  • 1520 - Kiiu mõisaomanik Fabian von Tiesenhausen lasi ehitada Kiiu vasallinnuse, nn Kiiu mungatorni
  • 1536 - Loo mõisa (saksa k Neuenhof) esmamainimine
Rootsi aeg
  • 1561 - Põhja-Eesti läks Rootsi koosseisu. Kuusalu kihelkonna rannikualale asus elama rootslasi ja soomlasi, kes aga ajapikku eestistusid.
  • 1564 - Liivi sõjas purustati nii Kuusalu kiriku võlvid kui ka haritornid
  • 1581 - Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le
  • 1586 - Pedaspea (Pedispoe) esmamainime
  • 1626 - Kolgas hakati lammutama tsistertlaste kindlustatud asulat
  • 1627 - Valkla mõisa (saksa k Wallküll) esimene omanik oli Hermann von Wrangell.
  • 1642 - valmis Kolga mõisa suur kivist peahoone
  • 1658 - Kolga mõis perekonnasidemete kaudu von Stenbockide suguvõsa kätte
  • 1674 - Kuusalu kirikuõpetajaks sai Johann Wolfgang Böckler, kes oli ka Vilniuses jesuiitide kolleegiumi professor.
  • 1702 - Kääniku mõisa esimeseks omanikuks oli Johann von Straelborn.
Tsaari aeg
  • 1710 - Rootsi aja lõpp ja Vene aja algus
  • 1721 - valmis Loksa Maarja kiriku ristimisvaagen (autor Johann George Stier)
  • 1733 - Koitjärve mõis hakkas kuuluma Tallinna raele
  • 1749 - Kodasoo mõisa omandas mõisa Adam Johann von Tiesenhausen.
  • 1755 - teated Kuusalu köstrikooli kohta
  • 1760 - valmis Kuusalu kiriku barokktorn
  • 1768 - Kolga mõis sai ümberehituse käigus barokse ilme
  • 1769 - Kodasoo mõis ja Kääniku mõis läksid Staël von Holsteinide aadliperekonna valdusesse
  • 1770ndad - valmis Kodasoo mõisa varaklassitsistlik peahoone
  • 1785 - Valka mõisa omandas Hermann Ludwig von Löwenster
  • 1792 - Valkla mõis läks von Brevernite valdusse
  • 1802 - Kuusalu kalmistu rajamine
  • 1806 - Mohni saarele ehitati puitmajakas
  • 1820ndad - Kolga mõisa hakati ehitama ümber klassitsistlikus stiilis
  • 1837 - Kuusalu kirikuõpetajaks sai Eduard Ahrens; Valkla mõis läks von Nascakinite valdusesse.
  • 1840 - Suru mõisa omandas Adolf von Klugen.
  • 1843 - Kirikukeele uuendajana avaldas Eduard Ahrens eesti keele grammatika Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes (Tallinnamurdelise eesti keele grammatika; 2., täiendatud trükk 1853). Selle teose järgi peetakse teda tänapäevase eesti keele ortograafia loojaks. Ahrensi kirjaviisireform ajendiks oli püüd kirikukeelt rahvapärastada.
  • 1853 - valmis Loksa Maarja kirik
  • 1858 - talurahvarahutused Kolgal
  • 1859 - Kuberner määras Juhan Leinbergi (prohver Maltsveti) vallakooliõpetajaks Kuusallu, kus ta aga peatselt sealse pastori Eduard Ahrensiga vastuollu sattus, kuna ei täitnud võimudele antud lubadust paigal püsida ja palvekoosolekuid mitte pidada.
  • 1864 - Kolga külakooli asutamine
  • 1865 - valmis Kuusalu kiriku altarimaal "Kristus ristil" (autor Carl Sigismund Walther)
  • 1867 - valmis Leesi Katariina kirik; Kuusalu kihelkonna meeskoori asutamine; Loksa külakooli asutamine
  • 1870 - Kuusalu kihelkonna pasunakoori asutamine
  • 1871 - valmis Mohni saare kivitorn
  • 1874 - Loksa tellisetehase asutamine
  • 1876 - Valkla mõis läks von Rammide valdusesse.
  • 1888 - valmis Loksa Maarja kiriku uus altarimaal “Ülestõusmine” (autor Theodor Albert Sprengel)
  • 1889 - valmis Loksa Maarja kiriku orel (autor Gustav Terkmann, eestindatult Gustav Targamaa)
  • 1890 - pühitseti uuenenud neogooti stiilis Kuusalu kirik
  • 1892 - Kuusalu kihelkonna muusikaseltsi asutamine
  • 1894 - asutati Valkla baptisti kogudus
  • 1899 - Kuusalu kihelkonna karskusseltsi asutamine; Haral Haagninal hakati ehitama purjekaid
  • 1900ndad - Kiiu mõis ehitati ümber lopsakas juugendstiilis.
  • 1902 - Kuusalu kihelkonna põllumeeste seltsi asutamine
  • 1905 - Loksa laevaremonditehase rajamine
  • 1907 - Kuusalu kihelkonna haridusseltsi asutamine; Loksa saeveski rajamine
Eesti aeg
  • 1918 - Eesti aja algus
  • 1919 - Valklas peatati Punaarmee pealetung Eesti Vabadussõja ajal. Seal on ka mälestuskivi kirjaga: "Siia maani ja mitte kaugemale. 3 I 1919"; maareform ja mõisade võõrandamine
  • 1920ndad - hävinud Kõnnu mõisa peahoone asemele ehitati koolimaja
  • 1921 - Kuusalus avati Eesti esimene Vabadussõja ausammas
  • 1934 - Mälestuskivi “Siia maani ja mitte kaugemale” püsitamine Kuusallu. Eesti Vabariigi ajal, enne Teist maailmasõda, korraldati Tallinnast Valkla mälestuskivini suusaretki, millest võttis osa ka kindral Johan Laidoner.
  • 1936 - arheoloog Marta Schmiedehelm uuris Kuusalu Pajulinna arheoloogilistel kaevamistel
  • 1938 - Kristjan Raud suvitas Pedaspeal ja maalis "Pedaspea pedajase"
  • 1939 - MRP ja nn baaside leping
  • 1940 - Eesti iseseisvuse häving: NSV Liit okupeeris Eesti
Nõukogude ja Saksa aeg Teise maailmasõja ajal
  • 1941 - juuniküüditamine; mälestuskivi “Siia maani ja mitte kaugemale” lõhkumine, aga sinna istutatud tamm jäi imekombel alles; punaväelaste haarang eesti sõjaväelendurite tabamiseks Järvi järvede ääres; nn Erna retk - meredessant Salmistu randa (korraldati Soome ja Saksa sõjaväeluure koostöös ning kohalike metsavendade kaasabil)
  • 1941-1944 - Saksa okupatsioon. Kuusalu naabervallas Jõelähtmes, Kalevi-Liival meenutavad seda aega mälestusmärgid hukatud juutidele ja mustlastele.
  • 1944 - Eesti okupeerimine taas NSV Liidu poolt; lahing Kahala järve ääres, milles langenud punaarmeelastest 8 maeti Tallinnasse Tõnismäele (2007 maeti nad ümber Kaitseväe kalmistule Filtri teel)
Nõukogude aeg
  • 1949 - märtsiküüditamine; Kuusalu kolhoosi loomine
  • 1952 - Kuusalu kolhoos hakkas kandma Jossif Stalini nime; Loksa keskkooli asutamine
  • 1953 - hävitas nõukogude armee Koitjärvel kõik majapidamised (s.h. Koitjärve mõisasüdame) ning rajas Koitjärvelt Tapani ning Aegviidu lähistelt Peterburi maantee lähistele ulatuva 330 km² suuruse Nõukogude armee õppepolügooni.
  • 1957 - Valkla mõisas hakkas tegutsema Valkla hooldekodu
  • 1972 - Loksa lastemuusikakooli asutamine
  • 1973 - nn Kiiu Mungatorn restaureeriti kunstiajaloolase Villem Raami juhtimisel
  • 1974 - Kuusalu keskkooli asutamine
  • 1981 - Loo mõisa tulekahju
  • 1986 - valmis Kolga koolimaja (arhitekt Maarja Nummert)
  • 1987 - Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi loomine
  • 1988 - Kuusalu lastemuusikakooli asutamine; Kuusalu kalmistul taasavati restaureerituna Kuusalu Vabadussõja mälestussammas.
  • 1989 - Mälestuskivi “Siia maani ja mitte kaugemale” taaspüsitamine Kuusallu.
  • 1990 - Vene sõjaväe lahkudes polügoon likvideerus Koitjärvel
Taasiseseisvunud Eesti aeg
  • 1991 - Eesti taasiseseisvumine
  • 1994 - avati Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel taastatud nn “Lendurite kivi” Järvi järvede ääres.
  • 1998 - loodi Veljo Tormise Kultuuriselts
  • 2002 - Jaan Manitski asutas Viinistu kunstimuuseumi
  • 2003 - Juminda Külaseltsi asutamine
  • 2010 - Laurentsiuse Seltsi loomine Sulev Valdmaa ja Jaanus Jalaka eestvedamisel.
Peamised allikad: Eesti Entsüklopeedia, www.kuusalu.ee, www.eelk.ee, www.mois.ee, seltside kodulehed

 

 

 
 
 
 


 

Powered by CMSimple| Template: ge-webdesign.de| html| css| Login