Laurentsiuse Selts

German English es fi French it ru sv

Kus ja mis?

Väidetakse, et kihelkond pole Eestis kunagi olnud administratiivne üksus ja sellega hägustatakse nimetatud temini sisu. Iseenesest on öeldu tõsi, kuid siiski - me teame kihelkonnakoole, kihelkonnakirikuid, kihelkonna rahvarõivaid... Kihelkond pole seega kaugeltki lihtsalt fiktsioon. Enne võõraste vägede tulekut 13. sajandi algul oli Eesti alal kihelkondi umbes 45. Nendest edaspidi loodud kirikukihelkonnad püsisid aastani 1925, mil neid oli 108.


Tänapäevaste piiridega Kuusalu vald. Allikas: et.wikipedia.org

Eesti Entsüklopeedia IV köitest (1934) võime lugeda: Kuusalu on Harjumaa kirdepoolseim rannikukihelkond, koosneb Kiiu, Kolga ja Kõnnu vallast ning Kodasuu ja Anija valla osast, kokku 569 km2, 10330 elanikku (1934). Kuusalu kihelkond haarab endasse osa Põhja-Eesti paelavast, piiratud mere poolt looklevast paekaldast, mille jalale jääb madal neemeline ja laheline rannikumaa. Viimane sirutub mere poole kahe suurema (Pärispea ja Juminda) ning ühe väiksema (Kaberneeme) neemena, mille vahele jääb Kolga ja Hara e. Papi laht. Kolga lahes on rida saari: Rammu, Koipsi, Rohusi, Umblu, Malusi ja Pedassaar.
Piki rannikut asetseb rida kalurikülasid ja kaks sadamat - Tsitri ja Loksa. Viimasest on kujunenud suurem alevik telliskivitehasega. Paekallas lookleb läänest itta, moodustades rea põhja poole sirutuvaid neemikuid (Valkla, Tsitri, Kolga asunduse ja Kolgaküla kohal). Neemikute vaheliste lahtede kaudu laskub merre rida väiksemaid jõekesi (Kaberla, Valkla, Loo, Pudisoo jt) ja Valgejõgi. Viimane moodustab paekalda joonel ilusa Nõmmeveski joa. Paekalda neemikud ja -lava on peamisiks põllumaa koondumispiirkonniks. Paelava kaudu käib ka Tallinna - Narva maantee, mis on kihelkonna peamiseks liiklemisteeks ja mille läheduses asetseb Kuusalu kirik ühes selle juurde kujunenud alevikuga. Kihelkonna lõunaosa on liivase pinnakattega ja enamalt jaolt ulatuslikkude okasmetsade all ning õige harvalt asustatud. Kuusalu kihelkonnas on (1934) 10 avalikku algkooli (Kolga ja Kõnnu vallas kummaski 4, Kiiu ja Kodasuu vallas kummaski 1) kokku 991 õpilasega. Täienduskoolid on Kiius-Kõnnus ja Leesil (Harjumaa kalaasjanduse täienduskool) 47 õpilasega. Rahvaraamatukogud on ÜENÜ Kuusalu osakonnal (1200 kd), ÜENÜ Kaberneeme osakonnal (291 kd), Kolga Rahvahariduse Seltsil (820 kd), Hirvli Rahvaraamatukoguseltsil (709 kd), Leesi Haridusseltsil (asutatud 1919, 533 kd), Hara Lugemisringil (520 kd), Loksa Haridusseltsil (asutatud 1922, 1075 kd), Kõnnu Haridusseltsil (asutatud 1925, 284 kd), Kolgaküla Haridusseltsil (776 kd), Vihasoo Haridusseltsil (asutatud 1924, 767 kd), Pärispea Haridusseltsil (asutatud 1925, 380 kd) ja Viinistu Tuletõrje Seltsil (759 kd). Rahvamajad on Kuusalu Põllumeeste Seltsil, Kolga vallas Leesil, Loksda ja Viinistu Tuletõrje Ühingul ja Kolgaküla Haridusseltsil. Ühispank on Kuusalus, piimaühingud Aru külas, Kiius, Kolgas, Kursil, Kõnnus ja Loos; kindlustusühingud on igas vallas, tarvitajateühinguid 9, muid majanduslikke ühinguid 14 (neist turbaühinguid 7).



Kihelkond õhust. Fotolt tunneb ära Juminda ja Pärispea poolsaare, Kahala järve ja Kuusalu ning Kiiu
asulad Peterburi maantee ääres.
©Sulev Valdmaa foto, 2006

Käesoleval ajal on Kuusalu vald omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, mis hõlmab peaaegu kogu ülalkirjeldatud Kuusalu kihelkonna maa-ala. Ta asub Harju maakonna idaosas Tallinn–Narva maanteest põhjas ja lõunas. Pindalalt on Kuusalu vald peale 2005. aastal toimunud ühinemist Loksa vallaga suurim omavalitsus Harju maakonnas ning valla uued piirid kattuvad pea-aegu Kuusalu kihelkonna piiridega. Omaette omavalitsusüksusena asub Kuusalu kihelkonnas veel Loksa linn. Samas hõlmab Kuusalu kihelkond oma läänepoolses osas ka Kaberneeme ümbruse, mis praegu kuulub Jõelähtme valda, kuid vald on tänase seisuga kihelkonnapiiridest kõvasti väljas oma kaguosas ning veidi ka Vihasoo ümbruses. Praeguse Kuusalu valla pindala on 708 km² ehk peamiselt nende eelpolmainitud Kadrina ja Haljala kihelkonna nn polügoonialade arvelt 139 km² suurem Kuusalu kihelkonnast. Kuusalu vallas on elanikke oli 01.08.2012 seisuga 6762 (seisuga 1.01.2008 6831).

Kuusalu tähtsamad vaatamisväärsused on Kuusalu kirik, Kiiu mõis, Kolga mõis ja Kiiu Mungatorn. Kuusalu Püha Laurentsiuse kirik on 13. sajandi lõpus tsistertslaste ehitatatud kirik Kuusalus Harjumaal. Tsistertslaste mõju avaldub juba hoone asukoha valikus: tsistertslased eelistasid hooneid rajada suurtest teedest veidi eemale, sageli just orgudes voolava vee naabrusse. Legendi järgi oli Kuusalu kiriku ehitajaks munk Laurentsius, kelle paganad elusalt põletasid. Munga piinarikast hukkamist meenutab kahe lohuga ohvrikivi, tuntud kui Raja- ja ka Lauritsakivi. Põletamise tähistamiseks on kivisse raiutud kääride ja praadimisresti kujutis.

XX sajandi alguse Kuusalu kihelkonnas asuvate Kolga, Kõnnu ja Kiiu valla külade nimekiri ning elanike arv külade kaupa 01.10.1902 seisuga:


Allikas: EELK Kuusalu koguduse personaalraamat VII (1900-1914).


Allikas: EELK Kuusalu koguduse personaalraamat VII (1900-1914).

 

 

 
 
 
 


 

Powered by CMSimple| Template: ge-webdesign.de| html| css| Login