Laurentsiuse Selts

German English es fi French it ru sv

Kuusalu pastor Siffred anno 1586

Sven-Olav Paavel

Artikkel räägib Kuusalu kirikus 16. sajandil teeninud vaimulikest ja täiendab seni käibelolevat pastorite nimekirja uute andmetega.

Andmed Kuusalu koguduses pärast reformatsiooni 16. sajandil töötanud hingekarjaste kohta on küllaltki suurte lünkadega, eriti sajandi teises pooles. Esimese nimekirja Kuusalu luteri pastoritest leiab Gustav Carlblomi 1794. aastal avaldatud Eestimaa vaimulike leksikonist. Carlblom nimetab 16. sajandil Kuusalus tegutsenud kahte vaimulikku: Johann Beckerit ja Heinrichit. Johann Beckeri kohta ütleb Carlblom muuhulgas, et tegu oli esimese luteri pastoriga. Põhjaliku täienduse Carlblomi lek- sikonile avaldab Hugo Richard Paucker 1849. aastal. Kuigi Paucker ei lisa 16. sajandi osas Carlblomi poolt koostatud Kuusalu pastorite nimekirjale uusi nimesid juurde, teeb ta selles rida parandusi. Carblom väidab, et Johann Becker kutsuti Käina koguduse pastoriks. Paucker ütleb, et tegu ei ole sama isikuga, kuna Kuusalus teeninud Johann Beckerit mainitakse juba 1523. aastal ning tema näol oli tegu ka viimase Kuusalu katoliku preestriga.

Kõik andmed eelnimetatud leksikondidest on Liivi Aarma kaheköitelises Põhja-Eesti kirikute ja vaimulike monograafias (ilmus aastatel 2005–2007) uuesti avaldatud ja kõikvõimalike asjassepuutuvate faktimaterjalidega põhjalikult täiendatud4. Aarma andmetel sündis Johann[es] Becker 1485. aastal Tallinnas. Ta käis Erfurdi, Wittenbergi ja Rostocki ülikoolides, millest viimases sai baccalaureus artiumi kraadi aastatel 1514/1515. Becker suri u. 1550. aastal (arvatavasti Kuusalus)5. Teise 16. sajandil tegutsenud Kuusalu pastori Heinrichi kohta ei ole rohkem teada kui 1794. aastal Carlblom juba mainis: ta oli sündinud Rootsis, töötas pastorina ja suri Kuusalus enne 1600 aastat. Kas Heinrich tegutses vahetult peale Johannes Beckeri surma ja enne Liivi sõja puhkemist või sajandi lõpul, ei ole teada.

Liivi sõjas jäi venelaste rüüstamise ja hävitustöö tulemusena Kuusalu kirikust püsti vaid müürid (võlvid purustati). Villem Raami hinnangul oli kirik võlvitud Tallinna ehitusmeistri poolt 15. sajandi 3. veerandil.

Balthasar Russowi teate järgi oli Kuusalu kirik 1564. aastal venelaste võimu all mahajäetud. 

Tõenäoliselt oli hävitatud kirik koos kirikumõisaga tervenisti, mingit hingehoiutööd ei toimunud. Vähemalt selline mulje jääb Russowi tekstist, milles räägitakse eestlaste neljapäeva pühitsemise looga seoses Kuusalu kiriku juures elanud külaprohvetist: ”Selsamal aastal [1564] nimetas end üks jumalakartmatu Liivimaa talupoeg ja ori Jumala prohvetiks ja elas Kuusalu mahajäetud kiriku juures Vene võimu alal...”.

Eestimaa minekuga Rootsi võimu alla hakati ümber korraldama rasketel aegadel käest läinud usuelu. 1583. aastal ametisse asunud piiskop Christian Agricola aruande järgi oli olukord piiskopkonnas haletsusväärne: kirikud seisid tühjalt, õpetusegevus oli soikunud. Agricola oli toonud Soomest ja Rootsist kaasa ka vaimulikke, et leevendada Eestimaal valitsevat teravat puudust nende järele.

1586. aastal on ka Kuusalus ametis (uus) vaimulik. Kolga mõisa 1586. aastast pärit majandusaruannetes räägitakse korduvalt Kuusalu pastorist (Pastor tho Kuesell). Mõned nendest dokumentidest pälvivad erilist tähelepanu seetõttu, et toovad kümnise saamisega seoses ära ka pastori nime. Allikates on üle kümne korra nimetatud “Kuusalu kirikuhärra Siffred” (her Siffred kyrcke herde till Kusalle), “härra Siffred Ku- usalu pastor” (her Siffred predicantt till Kusall) või lihtsalt “härra Siffredh” (her Siffredh)

Nime järgi võiks oletada, et tegu oli rahvuselt rootslasega. Aarma hinnangul oli üsna tavaline, et 16. sajandi nimekorralduse puudumise tõttu on teda pas- toritest vaid nende ristinimi ning nimed esinesid eri kujul. Nimede varieeruvust kohtab ka järgmisel sajandil, mil üldiselt juba kasutatakse liignime, mida pastorid pru- ugivad aga nii saksa- kui ladinapäraselt10. Näiteks Kuusalus 1610–1633 töötanud pas- tor Laurentius Schmidt esineb ka kujul Laurentio Schmedes.

Täpsemad andmed Kuusalus 1586. aastal hingekarjasena töötanud pastor Siffredi kohta puuduvad. Teda ei maini ükski ülaltoodud Eestimaa vaimulike leksikon. Sar- nastest nimedest on teada, et enne 1603. aastat oli Kirbla pastoriks Sigfried (ka Siffer). Samuti on teada, et aastatel 1564–1565 Tallinna toomkoguduse rootsi pastor Sigfrid (ka Siegfried, Sifried)11. Info nappuse tõttu ei saa neid isikuid ilma kinnitavate al- likateta Kuusalu kirikus 1586. aastal ametis olnud pastor Siffrediga samastada. Aarma hinnangul võiks kõne alla tulla Tallinna toomkoguduse rootsi pastor Sigfried — kuigi torkab silma, et viimast nimetatakse “auväärseks magistriks”, Kuusalus pastorit aga vaid “jutlustajaks” ja “härraks”.

Järgmine kindlalt teadaolev Kuusalu pastor oli Theodor Budde, kelle lühike ametiaeg (1600–1601) jääb aga juba järgmisesse sajandisse.

 

 

 
 
 
 


 

Powered by CMSimple| Template: ge-webdesign.de| html| css| Login