Laurentsiuse Selts

German English es fi French it ru sv

Tuntud inimesi

 




Kultuuri-, spordi ja haridustegelased, äri- ja majandustegelased, riigitegelased, sõjaväelased

Kuusalu kihelkonna tuntud inimeste nimistu on koostatud entusiasmist ja nii selle täiendamist ka jätkatakse, mistõttu ei saa see pretendeerida täiuslikkusele. Nimekiri ei pretendeeri ka teaduslikkusele, ent püüab olla inimeste eluloolistes faktides võimalikult täpne.  Kui ajalooliste isikute valik on nö ajalooliselt põhjendatud, siis kaasaegsete nimede valiku puhul on paljuski rolli mänginud veel ka nn ahhaa!-efekt. Laurentsiuse Selts soovib tuntud inimeste esitlemisega pakkuda eelkõige hariduslikku ja huvitavat teavet, ning näidata Kuusalu kihelkonnaga seotud inimeste tegevuse mitmepalgelisust läbi ajaloo. Isikutele ei anta siin hinnanguid. Oleme avatud nii lugejate poolt märgatud vigadele osutamisele kui ettepanekutele, keda veel võiks lisada sellele lehele!    

  • Väino Aare (11.12.1922 Kolga vallas - 21.02.2014 Bradenton, Florida, USA) on väliseesti insener, kes on töötanud ASEA Brown Boveris, Canadian General Electric Company´s ja General Electric Co´s New Yorgis. Ta on olnud USAs asuva Albany-Schenectady Eesti Ühingu esimees ja Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides liige. Tema asutatud Aare and Lillemägi Memorial Fund annab iga aastast toetust Kuusalu Laurentsiuse kogudusele ja Anton Aare Fond (Anton Aare oli kauaaegne kooli juhataja Uuri algkoolis) annab iga aasta välja stipendiume Kolga Keskooli lõpetatuneile, kes ülikoolidesse edasi lähevad.
  • Aleksander Richard Aberg (11. VIII 1881 Kolga vald – 15. II 1920 Armavir, Venemaa) oli eesti maadleja, paljukordne elukutseliste maailmameister maadluses, üks kolmest kõige kuulsamast eesti elukutselisest maadlejast Georg Lurichi ja Georg Hackenschmidti kõrval.
  • Eduard Ahrens (3. IV 1803 Tallinn – 19. II 1863 Kuusalu) oli baltisaksa päritoluga Kuusalu kirikuõpetaja 1837-1863 ja eesti keele uurija ning korraldaja. Ta õppis 1811–1819 Tallinna toomkoolis. Tartu Ülikoolis õppis ta aastatel 1820–1823 usuteaduskonnas. Kuid kuna ta oli lõpetamise ajal (1823) liiga noor pastoriameti jaoks (puudus nõutav 25-aastane vanus), siis asus ta aastal 1824 Pikavere mõisa kodu-kooliõpetajaks. Seal tegutses ta umbes 8 aastat, õiendades aastal 1831 Eestimaa konsistooriumi ees eksami pro ministerio, rändas aastal 1832 edasiõppimise eesmärgil Saksamaale, külastas ka Prantsusmaad. Ja asus tagasi tulles uuesti koduõpetajaks Vana-Vigalasse (krahv Sieversi perkonda). Vigala kirikus ta pidas eesti keeles jutlusi. Kuna Ahrens kutsuti aastal 1837 Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetajaks, siis proovijutluse pidas ta 8. augustil 1837 ja pastoriks ordineeriti ta 12. septembril 1837. Ida-Harju praostiks sai ta märtsis 1860. Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843. aastal eesti keele grammatika Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes (Tallinnamurdelise eesti keele grammatika; 2., täiendatud trükk 1853). Selle teose järgi peetakse teda tänapäevase eesti keele ortograafia loojaks. Ahrensi kirjaviisireform ajendiks oli püüd kirikukeelt rahvapärastada. Ahrens märkas kirikuõpetajana rahvakeele ja kirikukeele süvenevat erinevust. 19. sajandi algul olid kirikuõpetajateks enamuses sakslased ja piiblikeel toetus saksa ja ladina keele grammatikale. Ahrens soovis muuta kirikukeelt rahvapärasemaks. Eduard Ahrens suri Tallinnas. Ta olevat läinud Tallinna arsti juurde ja seal ukse taga oodates kokku vajunud. Maetud Kuusalu kalmistule
  • Oskar Georg Richard Angelus (25. IV/7. V 1892 Loo mõis, Kolga vald, Harjumaa – 3. XI 1979 Lund) oli eesti ajaloolane, sõjaväelane, riigitegelane ja ajakirjanik. Ta oli Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 Eesti Omavalitsuse sisedirektor. Ta on raamatu "Tuhande valitseja maa. Mälestusi Saksa okupatsiooni ajast 1941−1944" (1956) autor.
  • Leonhard Blumer (22. V 1878 Kiius - 22. VIII 1938 Kuressaares) oli misjonär, masai kirjakeele rajaja. Töötas 1907-1930 Keenias ja Tansaanias, koostas masai keelse aabitsa, mis trükiti aastal 1925 Vugu külas.
  • Herbert Brede (25. IV 1888 Püssi vallas - 06.10.1942 Norilskis) oli eesti sõjaväelane, kindralmajor. Vabadussõja eest anti talle muude autasude seas ka Tammiku talu Valkla külas. 1934 määrati 3. diviisi ja ühtlasi ka Tallinna Garnisoni ülemaks, IX 1939 määrati ülemjuhataja kindral Laidoneri üheks asetäitjaks. - I, II ja III klassi Kotkarist, Läti Karutapja III järk ja Poola Sõjarist.
  • Leesi Erm (16. I 1910 Saunja küla Kodasoo vald - 3. I 1989 Tallinn) oli tekstiilikunstnik. Lõpetas 1939. aastal Riigi Kunsttööstuskooli tekstiilieriala. Silmapaistva loomingulise tegevuse eest pälvis ta ENSV rahvakunstniku aunimetuse. Andis oma teadmisi üle kahekümne aasta edasi ka ERKI tekstiilikunsti eriala üliõpilastele. Maetud Metsakalmistule
  • Väino Esken (27. I 1922 Kolga-Leesis -18. II 2009 Esklistunas Rootsis). Töötas Rootsis AB Bolinder-Munktellis revidenina. Oli Eesti Rahvusliku Koostöö Keskuse, Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu auliige, Esilstuna Eesti Rahvusfondi esimees ja JR200 Sõprusühingu esimees.- Eesti Punase Risti V klassi teenetemärk 2007.
  • Urve Eslas (sündinud 20. IV 1972) on eesti ajakirjanik, ajalehe Postimees arvamustoimetaja, Kuku raadio saate "Vahetund Postimehega" ja Vikerraadio saate "Vasar" üks saatejuhte. Urve Eslas oli president T. H. Ilvese nõunik. Ta on õppinud Kuusalu Keskkoolis.

  • Hans Fromm (Johan Fromm) (28. II 1843 Kodasemal Järvamaal – 19.VI 1873 Kuusalus) oli rahvusliku ärkamisaja Kuusalu kihelkonna haridus- ja kultuuritegelane. Töötas alates 1867. aastast Harjumaal Kuusalu kihelkonnas Hirvlis koolmeistrina. Asutas samas laulukoori, mida juhatas 1867-1873. Kuusalu 9 meest osalesid 1869. aastal Tartus esimesel üldlaulupeol. Hans Fromm suri 19. juunil 1873 tiisikusse. On maetud Kuusalu kalmistule.
  • Artur Hansen (sünd. 27. XI/10. XII 1908 Kolga vallas – 29. IV 1944) oli eesti metsateadlane, A. H. Tammsaare vanema venna Jüri poeg. Pärast Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna lõpetamist 1933. aastal asus tööle Tartu Ülikooli metsatakseerimise õppejõuna. 1941. aastal osales ohvitserina Tartu enamlastest vabastamisel ning 1944. aasta aprilli Krivasoo tõrjelahingutes. Sai raskelt haavata ning suri. Maeti Jõhvi kalmistule, hiljem sängitati ümber Elvasse.
  • Kaarel Heinver (enne 1938. aastat Karl Uurmann) (sünd. 27. III 1886 Kopli talus Kõnnu vallas - 05. V 1961 Kõnnus) oli ühistegelane ja tegelik põllumees, Kõnnu põllumeeste seltsi asutajaid. Kauaaegne Kõnnu vallavolikogu liige. Alates 01. maist 1935 Kõnnu vallavanem. Kuusalu kirikunõukogu liige. Kõnnu vallavanemana olid tal suured teened Kõnnu valla võlgade korraldamisel, millistesse vald sattus koolimaja ehitamisel. Suhtles valla "päästmiseks" otse riigivanem K. Pätsiga. Oli 1938. aastal kujundatud Riigikogu teise koja - Riiginõukogu - liige Eesti maaomavalitsuste poolt valituna. Üldkomisjoni liige Riiginõukogus.1940. aasta märtsis kujundatud Maavolikogude Harju maavolinik. Talle annetati 24.02.1938 Eesti Punase Risti V klassi teenetemärk, seeria 715.
  • Evald Abram Jalak (24. II 1903 Kolga vallas Kursi külas Kaidastel - 13. IV 1974 Tallinn) oli ajakirjanik ja följetonist.
  • Laine Kadajas (20. V 1929) on kogu eluaja Kuusalu koolis töötanud pedagoog, kauaaegne Kuusalu Keskkooli direktor, praeguse koolihoone ehituse eestvedaja. Ta on pühendunud Kuusalu kihelkonna rahvariiete uurija ning valmistaja, Kuusalu valla aukodanik.
  • Tõnu R. Kallas (sünd. 19 IX 1944 Koipsi saarel) on Valklas lapsepõlve veetnud eesti kirjanik. Ta on raamatute "Andres Tetermanni päevaraamat", "Hingepagu", "Maailma maaliline nägu", "Valge paat" ja "Woldemar von Üxküll ja Andres Tetermann Kalamajas" autor.
  • Jakob Kalle (09. IV 1896 - 20. IV 1942 Sosva laagris Sverdlovski oblastis) oli Rahvuskogu ja Riigivolikogu (VI RK) liige. Ta oli 1938. aasta vallareformi järgne esimene Kolga vallavanem. Ta oli Kahala külas asuva Kaarnavälja talu peremees.
  • Karl Kider (ps Redik Soar - pseudonüüm on tuletatud perekonnanimest (loe tagurpidi), Soar tuleb sõnast saar, Saaremaal sündinud) (13. IV 1882 Saaremaal Valjala v - 27. III 1946 Kodasool) kirjanik, ajakirjanik, ühistegelane, õpetaja. Maetud Kuusalu kalmistule.
  • Endel Kink (sünd. 4. III 1919 Kuusalu kihelkonnas, Kursi külas Rätsepa talus - 2 II 1992 Tallinn), eesti helilooja. 1940. aastal lõpetas Endel Kink konservatooriumi oreli ja kompositsiooni erialal. Tema kuulsaim teos kantaat «Viimne kohus» (Matteuse 24). Tõuke selle kirjutamiseks sai noormees öisest jalutuskäigust koduväljadel, kus ta nägi kaugel taevas välgusähvatusi. Koju jõudnud, hakkas ta kohe loodusnähtusest inspireerituna muusikat kirjutama. Aastatel 1941–61 töötas ta Kuusalu ja ka Loksa ning Leesi koguduses. Edasi tõi elu teda Tallinna ja ta oli Jaani koguduse organist aastatel 1961–81. Lühemat aega teenis Kink ka Harju-Madise kogudust. Jaani koguduses juhatas ta segakoori, rajas kammer- ja meeskoori, taasasutas oratooriumikoori. Selgeks õpiti ja ette kanti hulgaliselt klassikalisi suurvorme, sh Händeli «Messias» ja «Juudas Makabeus», osi Bachi «Matteuse passioonist» ja veel palju muudki.
  • Pille Kippar (sünd. 24. X 1935 Valkla külas Kuusalu kihelkonnas) eesti folklorist, rahvusvaheliselt tuntud muinasjutu-uurija. 1961 - 1993 rahvaluule uurija Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis. Kaitses 27. I 1991 doktoriväitekirja Eesti loomamuinasjutud. Levik ja rahvusvaheline taust, saades meie esimeseks naisdoktoriks folkloristikas. 1993 - 1997 eesti filoloogia osakonna juhataja ja eesti kirjanduse õppetooli professor Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Temalt on ilmunud üle poolesaja artikli ja uurimuse eesti ja sugulasrahvaste rahvajuttude ning rahvapäraste tähtpäevade kohta. Teinud lastele neli muinasjuturaamatut. Mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide liige: Kalevalaseura (1993), International Society for Folk Narrative Research (ISFNR1984), International Society for Ethnology and Folklore (SIEF 1989).
  • Ernst Koppel (18. IV 1894 Sootaga vald (Äksi kihelkond), Tartumaa - 27. V 1959 Kuusalu) oli eesti arst ja mesinik.Tegeles mesilasemade vahetusega ning aretas uue mesilastõu, kelle iminokk oli 0,1 millimeetrit pikem, mis võimaldas ka punasest ristikust mee kätte saada.
  • Eduard Krönström ( 04. X 1890 Kolga-Aabla, Kolga vald - 23. VII 1932 Viljandimaa) oli piiritusekuningas, “Kolga krahviks” kutsutud salapiiritusevedaja. Sündis vaeses Kalda kaluriperes (Kalda Eedi). Alustas noorena seilamist Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome, ning edasi Rootsi ja Taani. Maailmameredel seilates jõudis Kanada ning Uus-Meremaani. Kogutud rahaga alustas kodus piirituseäri ning sai sellega Eesti oma aja üheks rikkamaks ning mõjuvõimsamaks inimeseks, kelle varanduse suuruseks on hinnatud kuni 4 miljoni krooni. Krönströmi rühmitusele kuulusid aurikud “Eduard”, “Romeo”, “Julia”, “Hullam” ja “Kotkas”. Hukkus autoavariis Viljandi lähedal teel Saksamaalt Kuusalu laulpäevale. Tema surmakuulutus täitis keeluseaduse lõppemise aastal 26. juulil terve "Päewalehe" esikülje. Oli kirjaoskamatu. Maetud Leesi surnuaiale. 
  • Nikolai Kultas (16. XII 1908 Rakveres – 16. I 1995 Tallinnas) oli omaaegse Tallinna legendaarse Kultase kohviku rajaja (1937. aastal). Tema isa kutsuti Juminda rannküladesse pagariks ning pere elas kuni 1911. aastani Leesil. Teistkordselt siirdus perekond Leesile Vabadussõja ajal. Nikolai Kultas läks seal esimest korda kooli. 1960-1970-ndatel aastatel elas ja suvitas ta Kiiu-Aabla külas, kus ostis välja ehitamata jäänud endise laevakapteni maja, ehitas selle välja ja nautis seal elamist kuni 1980aastate alguseni.
  • Toivo Kurg (2. IV 1946 Kolga v, Harjumaa), tõstja. 13-kordne Nõukogude Liidu maaspordiühingute meister. Tuli 1966–82 13 korda Eesti meistriks. Püstitas raskekaalus 12 ja üliraskekaalus 20 Eesti rekordit. 
  • Tõnu Kõrvits (sünd. 9. IV 1969 Tallinnas) on eesti helilooja ja orkestratsiooni õppejõud. Eesti Heliloojate Liidu liige, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja orkestratsiooni õppejõud. Olnud tegev klassikaraadios. Teosed on esindanud Eestit UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis ja 1998 Lissabonis EXPO maailmanäituse Eesti paviljonis. Elab Kuusalu kihelkonnas Liiapeksi külas.
  • Paul Laasik (29.VII1949 Idrinski rajoon, Krasnojarski krai) on eesti näitleja. Asus lapsena perega Siberist tagasi tuleku järel õppima Loksa keskkoolis, mille lõpetas 1968. aastal. 1972. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 5. lennu. Töötas aastatel 1972–1996 Tallinna Linnateatri näitlejana. Teda peetakse meie teatriajaloo eredaks kõrvalrollide meistriks. Selle järel vabakutseline näitleja. Mänginud filmides (miilits “Keskea rõõmud”, telekaparandaja “Sügisball”, korraldaja metsas “Seenelkäik” jt), telelavastustes ja seriaalides (nt Volli “Kelgukoertes”, seltsimees Võsa "ENSV" 's). 2005. aastal tuli elama Kolgakülla Kuusalu kihelkonnas.
  • Uno Laht (30. IV 1924 Valgas - 24. IX 2008 Tallinnas). Oli luuletaja, prosaist ja publitsist, kes kasutas ka pseudonüümi Onu Thal. Õppis Valga algkoolis ja progümnaasiumis, alates 1937. aastast elas Loksal ja jätkas Teise maailmasõja puhkemiseni õppimist Tallinnas. Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkedes astus hävituspataljoni, sellega evakueerus Venemaale. 1944–46 oli Uno Laht KGB operatiivtöötaja ja osales metsavendade vastastes operatsioonides. Samuti on teda süüdistatud osavõtus paljudest poliitilistest arreteerimistest ja küüditamistest.
  • Olga Lauristin (28. IV 1903 Kolga vald – 25. VI 2005) oli eesti kommunist, kes pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt töötas Rahva Hääle toimetuses ja Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse ülemana. Sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks. Tema isa Anton Künnapuu oli Kolga vallas koolijuhataja. Tema tütar oli Marju Lauristin ja poeg Jaak Allik. Marju Lauritsin on väljendanud mõtet, et Eesti taasiseiseisvumis protsessis aktiivise osalemisega soovis ta parandada oma isa ja ema tehtud halba Eesti iseseisvuse hävitamisel.
  • Juhan Leinberg ehk prohvet Maltsvet (14. IX 1812 Norra mõisas Järvamaal - 16. VIII 1885 Ambla kihelkonnas Pruunal) jutlustas aastatel 1859-1860 Kuusalu lähedases Võnsi talus.
  • Arno Lepnurm (13. III 1921 Kuusalu kihelkonnas Tsitre külas - 28. VI 2000.a. Kuusalu kihelkonnas Tsitre külas) oli koduloolane, Kuusalu valla aukodanik. Prof Hugo Lepnurme vend.
  • Hugo Lepnurm (31. X 1914 Kuusalu kihelkonnas Kõnnu valla Tsitre külas - 15 II 1999 Tallinnas) oli eesti helilooja ja orelikunstnik. Ta on raamatute "Oreli ja orelimuusika ajaloost" (Eesti Raamat 1971) ja "Peatükke kultusmuusika ajaloost" (Eesti Eres 1999) autor. - Riigivapi IV klassi teenetemärk
  • Värner Lootsmann (sünd. 18.VIII 1945 Kasispea külas) on Eesti poliitik. Kuulub alates 1992. aastast Eesti Keskerakonda. Olnud 1990–1992 Eesti Teaduste Akadeemia Presiidium, ehitus- ja haldusnõunik, 1992–1994 Vabariigi Presidendi Kantselei haldusdirektor, 1996-1999 Tallinna linnavalitsuse liige ja Nõmme linnaosa vanem ning Nõmme halduskogu liige. IX ja X Riigikogu liige. 2003 - 2005 Loksa linnavolikogu liige ning 2005 Loksa linnavolikogu esimees. 2006 - 2009 Harju maavanem. Alates 2010. aastast Loksa linnapea.
  • Jaan Manitski (sünd. 7. III 1942 Viinistul) on poliitik ja ettevõtja, EÜS-i liige. Läks koos koos ema ja isaga 1943. aasta sügisel Soome ja sealt edasi Rootsi. Õppis majandusteadust ning töötas seejärel Rootsis mitmes finantsettevõttes. Oli muu hulgas popansambli ABBA ärijuht. Eestisse naases 1989. Eesti Kongressi liige. Oli 1992. aastal lühikest aega Eesti välisminister. Seejärel kuulus Eesti Erastamisagentuuri nõukokku ning oli selle peadirektor. Manitskile kuulub üks suuremaid erakunstikogusid Eestis, mis on esil talle kuuluvas Viinistu Kunstimuuseumis. - Valgetähe IV klassi teenetemärk 2005.
  • Mart Mardisalu (sünd. 3. XI 1968 Loksal) on eesti ettevõtja ja meediategelane. Alustas teletööd 1990. aastate alguses ETV noortesaates "Playback". Olnud populaarse telemängu "Kuldvillak" saatejuht. Sai 2015. aastal TV3 uudistetoimetuse juhiks.  
  • Ilmar Mikiver (1. I 1920 Loksal - 26 IX 2010 Washingtonis) oli väliseesti ajakirjanik, kirjanduskriitik ja teatrimees.Õppinud aastatel 1940–1943 Tartu Ülikoolis ja töötanud 1942–1943 Postimehe ajakirjanikuna, põgenes 1943 Soome kaudu Rootsi. Aastal 1954 lõpetas ta Stockholmi Ülikooli filosoofiakandidaadi kraadiga.Mikiver kuulus vabatahtlikuna Soome armee jalaväerügementi JR 200.Hiljem asus Mikiver tööle Ameerika Hääle harutoimetusse Saksamaal, Münchenis. Aastatel 1988–1992 juhatas Ameerika Hääle Eesti Osakonda Washingtonis. Ta on töötanud Ameerika Ühendriikides ka börsimaaklerina. - Valgetähe III klass 2001.
  • Mikk Mikiver (4. IX 1937 Loksal - 9. I 2006 Võsul) oli eesti teatri- ja filminäitleja. 1961-1965 oli Draamateatri näitleja ja 1965-1974 Noorsooteatri näitleja ja lavastaja. Ta on olnud Eesti Teatriliidu juhatuse esimees. Mikk Mikiver on mänginud paljudes Eesti filmides, lavastanud filmid "Indrek" (1975) ja "Dr Stockmann" (1988). - Valgetähe IV klasi teenetemärk 1998.
  • Tõnu Mikiver (sünd 2. VIII 1943 Loksal) on eesti teatri-ja filminäitleja, Mikk Mikiveri vend. Teda on kasutatud paljudes dokumentaalfilmides tekstilugejana.
  • Remi Milk (18 VII 1920 Tallinnas - 05. VIII 2011 suri Rootsis Trosas) - õppis Sõjaväe Lennukoolis, mille lõpetas 1940. aasta juunis ning määrati augustis 2. lennuväedivisjoni. Põgenes nõukogude okupatsiooni ajal 27. juuni hilisõhtul 1941 Jägalast koos kaaslastega Venemaale väljasaatmise eest. Jõudis 29. juuniks Järvi järvede juurde Suru külas Kuusalu kihelkonnas, kus varjas end metsavennana kuni Punaarmee haaranguni 13. juulil. Jäi selles ohvritega lõppenud haarangus ellu, liitus algul mojor Hirvelaane pataljoniga ning alates 1943. aastast teenis Saksa Luftwaffele allunud Eesti Mereluure Lennusalgas. Sai 1944. aastal käsu lennata Saksamaale, kuid lendas Rootsi. Elas seal kogu järgneva elu. Osales 1941. aasta sündmustes langenud Eesti sõjaväelenduritele mälestuskivi avamisel Järvi järvede ääres12. juulil 1942. Kivi hävitati nõukogude ajal. Oli peale mälestuskivi taastamist Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi poolt 1994. aastal iga-aastaste sõjaväelendurite mälestusmiitingute üks oodatumaid osalejaid ja kaaskorraldajad. Oli Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi hea sõber. Koostanud käsikirja "Eesti sõjaväelendurid 1940 - 1941. Isiklikke mälestusi sündmuseist, millised eeldasid hilisemaid Eesti Lennuüksuste loomist kodumaa kaitseks." - Kotkaristi V klassi teemetemärk 2005.
  • Sulev Mäeväli (sünd 28. II 1936 Kasispeal) on kunstiteadlane - arhitektuuri ajaloolane. Töötanud Tartu Ülikooli lõpetamise järel (prof Voldemar Vaga viimane üliõpilane) 1989. aastani Tallinnas restaureerimise valitsuses, kus tegeles vanalinna elumajadega. Hiljem Tallinna Linnamuuseumi teadusdirektor ja teadustöö spetsialist. Aktiivne muinsuskaitseliikumise tegelane. Paljude artiklite ja uurimuste autor. Pööranud erilist tähelepanu Tallinna Toomkirikule - nt Eesti-Saksa ühisprojekti – Tallinna Toomkiriku vapp-epitaafide restaureerimise – olulisemaid algatajaid ja edasiviijaid, mille eest Saksamaa Liitvabariik autasustas teda teeneteristiga. Magistritöö Püha Miikaeli nunnakloostrist ehk Gustav Adolfi gümnaasiumi hoonest valmis 1990ndate lõpul. Aastast 1985 seto leelokoori Sõsarõ koorijuht.
  • Arvo Niitenberg (27. IX 1934 Tallinnas - 16. VII 2003 Torontos) veetis lapsepõlve vanemate talus Põllul Leesi külas. Lahkus 10-aastasena koos ema ja õega Eestist. Tegutses energeetikaalal. Oli taasiseseisvunud Eesti kolmes valitsuses ministriks: portfellita minister Tiit Vähi üleminekuvalitsuses, seejärel energeetikaminister Mart Laari valitsuses ning energeetikaküsimustega portfellita minister Andres Tarandi valitsuses. 1995 - 1999 oli Eesti alaline esindaja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juures, suursaadik. - Riigivapi III klassi teenetemärk 2000.
  • Olev Oja (16. XII 1935 Viljandi) on eesti koori- ja orkestrijuht ning muusikapedagoog. Õppis aastatel 1954–1958 Tallinna Muusikakoolis Laine Karindi klassis koorijuhtimist ja muusikateooriat,1958–1963 Tallinna Riikliku Konservatooriumi Gustav Ernesaksa klassis koorijuhtimist, 1966–1970 Roman Matsovi klassis orkestridirigeerimise eriala. Töötas aastatel 1974–2005 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias koorijuhtimise ja kooripartituuri lugemise õppejõuna. Oli 1964–1991 Eesti Rahvusmeeskoori dirigent. Tema ajal loodi RAM-i juurde noortekoor. Alates 2008 aastast Kuusalu Kunstide Kooli õpetaja. Elab Kuusalu kihelkonnas Pedaspeal. 1998 ja 2005 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, 2003 Valgetähe IV klassi teenetemärk.
  • Kalle Ott (15. XI 1934 Kallepõllu, Härmakosu küla - 09. IX 1992 Tallinn) oli ENSV partei- ja ideoloogia- ning diplomaatiline töötaja. Eesti Merelaevanduse komsomolisekretär 1961-1964, hiljem EKP KK osakonnajuhataja ning ENSV välisministeeriumi protokolliosakonna töötaja. Kalle Ott oli nähtavasti ainus isik ENSV välisministeeriumi personali hulgast, kellelt 1990. aastal Eesti välisministriks saanud Lennart Meri  kaadripoliitilist nõu küsis. Avaldanud 1991. aastal koos Endla Liprega raamatu Väliskülaliste vastuvõtmisest. Maetud Kuusalu kalmistule.

  • Erika Nõva (4. IV 1905 Muuksi külas Toomani talus - 22. IV 1987 Tallinnas) oli eesti esimene kutseline naisarhitekt. Tundis eriti huvi taluehituse traditsioonide ja rahvusliku maa-arhitektuuri vastu. 1930. aastatel Põllutööministeeriumi Asundusametis töötades projekteeris põllumajanduslikke uudia tüüpelamuid Pillapalus, Peressaares,Pikaveres ja Lepplaanes. Erika Nõva kavandanud on 1937. aastal August Mälgule kingitud Lagle talu.
  • Ludvig Oskar (05. I 1874 Kuusalus — 01. VI 1951 Oldenburgis Saksamaal) oli eesti maailkunstnik. Ta on maali "Koitjärve maastik" autor (u 1920ndad). Ludvig Oskar alustas kunstiõpinguid 1903. aastal vastselt avatud A. Laikmaa ateljeekoolis, akvarellialast koolitust sai ta K.A. Winkleri juures ja õlimaali P. Raua ateljees. Ta jätkas oma õpinguid välismaal Münchenis Aþbe erakoolis, Kunstide Akadeemias ning Düsseldorfis, Pariisis Colarossi Akadeemias ja Académie Russe´is.
  • Aksel Pajupuu (8. I 1926 Sigula küla, Kolga vald - 28. VII 2009) oli muusikategelane ja koorijuht. Lõpetas 1950. aastal Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal, 1963 Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Töötas Saaremaal Kallemäe koolis ning Tallinnas 21. ja 22. keskkooli muusikaõpetajana. Oli ENSV Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi muusikakabineti juhataja, ENSV Rahvaloomingu Maja dirigent ja direktor, ENSV Rahvaloomingu ja Kultuuritöö Teadusliku Metoodikakeskuse rahvakunstiosakonna juhataja, ENSV Kooriühingu osakonna juhataja, haridusministeeriumi inspektori, Heliloojate Maja ja Estonia kontserdisaali direktor. A. Pajupuuu on juhatanud J. Tombi nim. Kultuuripalee poistekoori ja olnud Vabariiklikku Koorijuhtide  Segakoori ja Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri asutajaid. Oli alates 1955. aastast üldlaulupidudel laste- või poistekooride üldjuht. Aastatel 1969, 1975 ja 1980 üldlaulupeo lavastaja ja kava juht. Aastatel 1962-1987 dirigeeris ka koolinoorte laulupidudel, oli poistekooride või kava üldjuht, lavastaja või lavastaja abi.
  • Gustav Pihlakas (17. II 1864 Kiiu vald, Harjumaa – 4. VII 1937 Tallinn) oli eesti kirjastaja ja raamatukaupluse omanik
  • Raimund Pundi (sünd 1923 - surnud 7 VIII 2007) oli eesti võrkpallitreeneri ja õpetaja. Raimund Pundi kunagistest õpilastest on nimekamad olümpiavõitja Viljar Loor, Euroopa meister Jaanus Lillepuu, juunioride maailmameistrid Aare Salumaa ja Jüri Rohilaid, Uno Tiit, Andres Karu, Avo Tasane. Ta on maetud Kuusalu surnuaeda. - Valgetähe IV klassi teenetemärk 2004.
  • Henn Pärn (sünd 04.IV 1941 Kõnnu vallas) on majandustegelane ja poliitik. Riigikogu X koosseisu liige (2003-2006). Juhtinud mitmeid ettevõtteid. Riiklik lepitaja 2001 - 2003 ja alates 2006. aastast. Kolmepoolsuse käivitaja töö- ja sotsiaalvaldkonnas. Elab Kalme külas.
  • Ants Ivar Raud (sünd. 31. XII 1928 Kuusalu vald, Harjumaa) on purjetaja, jääpurjetaja ja jääpurjekakonstruktor. Ta on konstrueerinud Eesti esimese sõjajärgse eestroolitava jääpurjeka. Töötas 1947–97 oü-s Juveel ja sellele eelnenud ettevõttes graveerijana, valmistas spordimedalite ja -märkide matriitse ning uute Eesti rahade pressvorme.
  • Kristjan Raud (22. X 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond – 19. V 1943 Tallinn) oli eesti kunstnik, kes suvitas Pedaspeal ja maalis 1938. aastal "Pedaspea pedajase". Tema pilt oli taasiseseisvunud Eesti 1-kroonise peal.
  • Otto-Sven Raud (sünd. 3. VIII 1932 Kuusalu vald, Harjumaa) on purjetaja, jääpurjetaja ja sporditegelane. Ta oli 1969–73 Tallinna “Kalevi” Jahtklubi ülem, 1980–84 ENSV Spordikomitee purjetamisosakonna juhataja ja vanemtreener ning 1987–92 TOP-i Jahtklubi ülem.
  • Ants Rebane (sünd. 18. XI 1958) on eesti ajaloolane ja sugupuu-uurija, Loo Keskkooli direktor ja Tallinna 32. Keskkooli endine õppealajuhataja, kes veetis oma lapsepõlve suved Kuusalus ("Väike Puugi" talus Sõitme külas) ning sealt on pärit ka tema emapoolne suguvõsa.
  • Uno Roosvalt (sünd. 22. VIII 1941 Tallinn) on kunstnik, õppis 1963 -1969 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maali erialal. 
Alates 1975.Eesti Kunstnike Liidu liige. 
Näitustel alustas esinemist 1968.aastast. Kuusalu kirikuõpetaja Albert Roosvaldi poeg
  • Neeme Ruus (11. XII 1911 Vologda kubermang – 2. VI 1942 Tallinn) oli eesti kommunist, kes peale kommunistlikku juunipööret töötas sotsiaalministrina, EKP KK propagandasekretärina ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitjana. Saksa okupatsiooni ajal asus tema konspiratiivkorter 60 kilomeetit Tallinnast Hirvli külas (seal asus raadiojaam ja trükitehnika). Neeme Ruus oli Ingrid Rüütli isa. Kogumikus “Eesti rahva elulood II” on Ingrid Rüütel oma isa kohta öelnud nii: “Isa ei olnud varem kommunist, ta oli sotsiaaldemokraat ja kuulus ka Eesti Vabariigi parlamenti sotsiaaldemokraadina. Pärast kuulsin, et ta tegutses tõesti aktiivselt 1941. aastal. Mis seal taga õieti oli ja mis need inimesed tegelikult mõtlesid, seda ei tea.”
  • Eduard Salumäe (enne 1939. aastat Näkk) (28. IX 1919 Tähtvere vald, Tartumaal - 13.VI 1985 Tapa) oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulik ja soomepoiss. Aastatel 1953 - 1985 oli ta Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja ning hooldas lisaks Leesi Katariina kogudust, aastatel 1973 - 1985 ka Loksa Püha Neitsi Maarja kogudust. Eduard Salumäe ladusaid ja lauldavaid tõlkeid on EELK praeguses lauluraamatus viisteist, lisaks üks originaaltekst. Temalt pärineb näiteks Jean Sibeliuse armastatud jõululaulu "Ei au, ei hiilgust otsi ma" sõnade eestindus).
  • Ivar-Jaak Salumäe (19. II 1945) kirikuõpetaja,

 oli 1990-2010 Tallinna toomkoguduse õpetajana (praegu emeriitõpetaja), on olnud 1990. a valminud «Kiriku laulu- ja palveraamatu» lauluraamatu komisjoni sekretär, korraldanud Tallinnas toomkiriku päevi, mis aja jooksul kasvasid üle toompäevadeks. Kuusalu kirikuõpetaja Eduard Salumäe vanim poeg. - Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk 2005.
  • Tiit Salumäe (25.XII 1951) Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi kirjastus- ja pressitöö assessor, Lääne praostkonna praost, Haapsalu koguduse õpetaja. Eesti Kirikute Nõukogu liige ja meediatöö koordinaator. Kauaaegse Kuusalu kirikuõpetaja Eduard Salumäe poeg. - Valgetähe III klassi teenetemärk 2001.
  • Ott Sandrak (22.VI 1958) on ajaloolane. Eesti muinsuskaitseliikumise käivitaja, Eesti Muinsuskaitse Seltsi üks asutajatest. Töötanud põhiliselt ehitusmälestiste alal ning giidina. Rahvusvaheliselt tuntud mälumängur. Kuusalu vallavolikogu mitme koosseisu liige. Elab Kolgas. - Riigivapi V klassi teenetemärk 2005 (jättis vastu võtmata).
  • Woldemar Schütz (6. II 1877 Kuusalus - 12. XI 1908 Tallinnas) oli organist ja helilooja. Õppis orelimängu Tallinna Toomkirikus ja Leipzigi Konservatooriumis. 1897 - 1899 õppis Peterburi konservatooriumis. Tegutses õpingute järel Tallinnas klaveri- ja oreliõpetajana ning koorijuhina.
  • Enn Siim (8. I 1939 Tallinn), võrkpallur ja sporditegelane, haridustegelane. Töötas aastatel 1986-1992 ja 2003-2004Kolga kooli direktorina. Aktiivõppe juurutaja. 1995 Kultuuri- ja Haridusministeeriumi kantsler. Seenioride võrkpalli maailmameister 2010. Asus 2013. aastal elama Kahala külasse. 
  • Johannes Siir (11. V 1889 Kursi külas - 18. I 1941 Tallinnas) oli eesti sõjaväelane ja laskursportlane. Mobiliseeriti 1914 Vene sõjaväkke, ohvitseriettevalmistuse sai Moskvas (1915) ja Tondil (1923). Vabadussõjas teenis 4. jalaväepolgus ja 1. diviisi tagavarapataljonis rooduülemana. Töötas 1925–26 Valga garnisoni ja 1927–36 allohvitseride kooli ülemana ning 1936–40 Kindralstaabi jalaväeinspektorina, auastmelt kolonel (1935). 1933 lõpetas kõrgema sõjakooli. Võitis 1931. aastal Eesti laskuritest esimesena MM-il (toimusid Lvovis) medali. 1935, 1937 ja 1939 kuulus MM-il Eesti meeskonna juhtkonda. Oli aastast 1935 Eesti Laskurliidu juhatuse jooksva töö toimkonna esimees ja 1937-1940 abiesimees. Avaldas ajakirjades Eesti Laskur, Sõdur ja Kaitse Kodu ning ajalehtedes laske- ja jahindusteemalisi artikleid. Paljude autasude hulgas kuldtaskukell riigihoidjalt (1938). On maetud Kuusalu kalmistule.
  • Aivar Simson (kunstnikunimega Simson Seakülast, Simson von Seakyl) (sünd. 05. XII 1959 Jõhvis). Eesti skulptor, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kujurite Ühenduse liige. Õppis 1982–1989 Tallinna Kunstiülikoolis skulptuuri eriala.On võtnud osa Afganistani sõjast ning töötanud õpetajana, ehitajana, maaparandajana, monteerijana. Ta on näiteks Tallinnas Solarise keskuse juures asuva Pöffihundi autor (2009), Karjamaa pargis Tallinnas asuva lehmaskulptuuri autor (2010), Rakverre Arvo Pärdile tänutäheks rajatud skulptuuri "Noormees jalgrattal muusikat kuulamas" (2010) ja Nõmme rajaja Nikolai von Glehni skulptuuri "Seie saagu lenn" (2011) üks autoreid. Elab Tammispea külas vana-vanaisa poolt tsaariajalostetud talus.
  • Uno Soomere (19. IX 1930 – 19. III 2010) ) oli eesti helilooja, klaveriõppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis ning kauaegne klaveriõpetaja Kuusalu Muusika- ja Kunstikoolis.
  • Olev Subbi (sünd. 07. III 1922 Tartus - surn. 19. VIII 2013) oli eesti tunnustatumaid maalikunstnikke. Õppis 1957 - 1962 Eesti Riiklikus Kunstiinstitudis ning tegutses selle järel vabakutselise kunstnikuna. Oli suur aktimaalide meister. Elas Kolgas, suvekodu asus Pudisoo külas.
  • Artur Talvik (sünd. 13. VI 1964) on Tapurla külas elav eesti filmiprodutsent ja stsenarist. Ta on Riigikogu XIII koosseisu liige ja Vabaerakonna esimees aastast 2016. Ta lõpetas 1988 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli ja samast aastast töötas ta 1992. aastani Nukuteatris näitlejana. Aastal 2010 osales ta TV3 saates "Laulud tähtedega". Ta on olnud filmide "Kõrbekuu" (1999, lühimängufilm), "Tulekummardajad" (2000, dokumentaalfilm), "Veepomm paksule kõutsile" (2004, kahasse Gatis Upmalisega, lastefilm), "Kinnunen" (2007, kahasse Aet Laiguga), "Detsembrikuumus" (2008), Tondipoisid" (2009, dokumentaalfilm) ja "Okupeeri oma müür" (2013) produtsent. Ta on ETV saatejuhtide Alice ja Mati Talviku poeg.
  • Ilmar Tamm (Aabredaal) (Kapa pime) (25. X 1922 Kuusalu külas Kapa talus - 5. IX 1959 Tallinnas) oli Kuusalu külast pärit pimedana sündinud bajaanimängija. Õppis Konservatooriumis korraldatud bajaanikursustel ning talle anti II D-kategooria kergemuusika alal. Käis esinemas pidudel üle Eesti. Tema pillilugusid lasti tihti ka Eesti Raadiost.
  • Argo Tammemäe (17. VI 1967 Tallinnas), Eesti ujuja ja sporditegelane, ettevõtja. Lõpetas 1986 TSIK-i ja õppis TRÜ KKT-s. Jätkas a-st 1994 Tallinna Veepalli- ja 1995–98 TOP-i Ujumisklubis. Tuli 1982–83 NL-i meeskonnas 3 korral Euroopa juunioride meistriks teateujumises ja oli 1984–85 3-kordne NL-i juunioride meister. Ujunud NL-i mv-te finaalis. Osalenud meisterujumise EM-il.  Kuulus 1982–89 Eesti koondisse ja 1982–83 NL-i juunioride koondisse. Olnud 1994–2001 tegev Eesti Ujumisliidu eestseisuses. Töötanud 1994–98 TOP-i direktori asetäitjana ja arendusdirektorina ning a-st 2006 koolituskeskuse Elukool.ee koolitajana. Elab ja tegutseb Kuusalu kihelkonnas. 
  • Anton Hansen Tammsaare (30. I 1878 - 1. III 1940 Tallinnas) oli eesti kirjanik, kes peatus 1911-1919 oma venna talus Koitjärvel. Kirjutas nn Koitjärve perioodil nt kohalikke külaelanikke prototüüpidena kasutades „Kõrboja peremehe“.
  • Mihkel Tiks (11. VI 1953 Raplas) on korvapallur, poliitik, kirjanik. Lõpetas 1977. aastal Tartu Ülikooli filoloogina. Kaheksakordne Eesti meister korvpallis. 1985–1988 ajakirja Vikerkaar toimetaja.
1988–1991 ajakirja Teater.Muusika.Kino peatoimetaja. 1999 - 2000 Loksa vallavanem. Elanud Kuusalu kihelkonnas Kolgakülas. Mitmete raamatute, sh autobiograafilise kvadroloogia «Poiss sai 50» (2010–2012)autor. Elab 2006. aastast Krimmis.
  • Veljo Tormis (7. VIII 1930 Kuusalu vallas, Aru külas Kõrveaial - 21 I 2017) on eesti helilooja. Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). - Riigivapi III klassi teenetemärk 1996, Riigivapi I klassi teenetemärk, 2010.
  • Endel Vaherma (25. I 1916 - 14. I 1994.a. Kuusalus) oli koduloolane ja kohaliku kultuurielu edendaja. Tema kogutud materjalide põhjal on tehtud ja tehakse uurimusi. Kuusalu valla aukodanik.
  • Sulev Valdmaa (sünd. 24. XI 1954) on eesti ajaloolane, Kuusalu Keskkooli endine direktor ja Jaan Tõnissoni Instituudi Kodanikuhariduse keskuse juhataja, Eesti seni ainukese UNESCO õppetooli juhataja. Ta on paljude raamatute ja õpikute autor ning kaasautor, näiteks "Põhjamaade ajalugu" (Avita 1995), "Mis on multikultuurne ühiskond" (JTI 1997), "Põnevamad koolitunnid" (JTI 1998), "Lähiajalugu" (Argo 2000) ja "Eesti ajalugu gümnaasiumile" (Koolibri 2001). Ta on olnud Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse eksperdiks. Tema emapoolne suguselts on Kuusalust.
  • Aleksander Varma (22. VI 1890 Viinistus, Kuusalu kihelkonnas - 23. XII 1970 Stockholmis) oli Eesti presidendi kt eksiilis 1963-1970. - Vabadusristi I liigi 3. järk, Valgetähe teenetemärgi II klass, Läti Kolme Tähe orden, Soome Valge Roosi Ordu II klassi komandör ja Vene Georgi IV ja III järgu rist
  • Emil Vesterinen (01. VIII 1886- 21 XI 1968) oli Soome konsul Eestis. Eesti valitsus kinkis 1937. aastal Koitjärve äärsed 13 hektarit Emil Vesterinenile Vabadussõjas osutatud teenete eest. - Eesti Vabaduse rist I liik
  • Mati Vihman (Vichmann) (10.VIII 1952 Krasnojarski krai, Idrinski raj. Berezovi k/n.) 1956. a. asus emaga elama Kuusalu kihelkonna Kasispea külla. Lõpetas Loksa Keskkooli 1970. a. ja TRÜ 1976. a. romaani-germaani filoloogi, inglise keele õpetajana. Töötanud Tallinna 7., 8., 17., 21., 22., 42. ja 44. keskkoolides, VÕT-i metoodiku, ENSV Haridusministeeriumi koolivalitsuse asejuhataja ja "Kullo" välissuhete osakonna juhatajana. 1993.a. asus tööle panganduses (Eesti Pank, Eesti Pangaliit, Eesti Krediidipank) koolitusspetsialisti, -nõuniku ja koolitusjuhina. 2015. a. pensionär.    
  • Gustav Vilbaste (3. IX 1885 Kuusalu kihelkonnas Kodasuu vallas Haavakannu külas Haavakannu kõrtsis - 21. II 1967 Tallinnas) oli eesti botaanik, publitsist, kodu-uurija ja looduskaitsja.
  • August Volberg (18. XII 1896 Muuksi külas Toomani talus - 21. VI 1982 Tallinnas) - eesti arhitekt ja pedagoog. Rahvusliku taluarhitektuuri traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. 1932. aastal valmis Muuksi külas August Volbergi projekti järgi tema sünnikodu Toomani talu eluhoone. Koos Edgar Velbriga võttis A. Volberg 1931. aastal osa Nõukogude Palee arhitektuurivõistlusest Moskvas.Projekteerinud nt: Rakvere pangahoone (1935), Eesti NSV paviljon Moskva üleliidulisel näitusel (1954), kino "Sõprus" (1955), Tallinna Kirjanike Maja (1963), Vanemuise teater Tartus (1970).
  • Arnold Vunk (27. XI 1922 Taali vald, Pärnumaa - 11. II 1992) oli põllumajandustöötaja. Tegi rindemehena läbi Teise maailmasõja. Saadeti sõja järel Kehtnasse Kolhooside Esimeeste Ettevalmistamise Põllumajanduskeskkooli, nn kolhoosiesimeeste kooli. Suunati 1952. aastal peale Kehtna kooli lõpetamiset Kuusalu kihelkonda siin viie väikekolhoosi ühendamisel 22. novembril 1952 moodustatud Loksa rajooni Jossif Stalini nimelise kolhoosi esimeheks (nimetati hiljem Kuusalu kolhoosiks). Oli Kuusalu kolhoosi esimeheks 37 aastat kuni 1989. aastani, mil jäi pensionile. Arnold Vunk oli töös edukas ning üleliiduliseltki tunnustatud põllumajandusjuht, rahva poolt väga lugupeetud inimene. Autasustatud paljude autasudega:  näiteks anti talle kui põllumajanduse eesrindlasele juba 1954. aastal Loksa rajooni Stalini nimelise kolhoosi esimeheks olles Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri. 1976. aastal omistati talle NSV Liidu sotsialistliku töö kangelase aunimetus. 1966 valiti Arnold Vunk NSV Liidu Ülemnõukogu saadikuks. On maetud Kuusalu kalmistule.
  • Ekke Väli (sündinud 19. IV 1952). Eesti skulptor, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kujurite Ühenduse liige. Paljude tuntud tööde autor/kaasautor:Paul Kerese mälestussammas Tallinnas Tõnismäel (1991),"Kalevipoeg" Tartus (Amandus Adamsoni kuju taastamine, 2003), Gustav Ernesaksa kujuTallinna lauluväljakul (2004), Raimond Valgre mälestusmärk Pärnus (2008), Eesti Vabariigi esimese haridusministri Peeter Põllu monument Tartus Haridusministeeriumi ees (2008), Porkuni lahingus hukkunud Saksa poolel võidelnud sõjameeste memoriaal (2008). E. Väli elab Joaveskil.
  • Oskar Eugen Öpik (8. VI 1895 Kunda – 20. november 1974 Armagh, Põhja-Iirimaa) oli Eesti diplomaat ja välisministri abi, kelle kirjanduslik pseudonüüm oli Oskar Mamers (nt. O. Mamers. Häda võidetuile. Stockholm, 1958). Ta omandas 1938. aasta kevadel suvilakrundi Haapse külas ja viibis seal sagedasti kuni lahkumiseni Eestist sügisel 1944.

Kirikuõpetajad

 
Loe lisaks Kuusalu kirikuõpetaja põhjalikumaid elulugusid siit.
  • Kuusalu kirikuõpetaja Johann Becker (ametis 1523)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Heinrich (ametis kuni aastani 1600)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Theodor Budde (ametis kuni aastani 1600)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Laurentius Schmidt (ametis 1637)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Petrus Olai Cornerus (ametis 1638-1652)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Johann Kohsen (ametis 1653-1658)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Caspar Lessius (ametis 1658-1675)
  • Kuusalu kirikuõpetaja ja jesuiitide kolleegiumi professor Vilniuses Johann Wolfgang Böckler (ametis Kuusalus 1675-1689)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Jacob Gnospelius (ametis 1689)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Samuel Pfützner (ametis 1689-1710)
  • Kuusalu kirikuõpetaja mag Arend Johann Knüpffer (ametis 1711-1713)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Johann Heinrich Gerth (ametis 1714-1734)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Arnold Johann Knüpffer (ametis 1734-1755)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Johann Fromhold Poppen (ametis 1755-1777)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Christian Knüpffer (ametis 1777-1806)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Carl Magnus Knüpffer (ametis 1807-1808)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Jakob Johan Anton Hirchhausen (1809-1837)
  • Kuusalu kirikuõpetaja ja eesti keele uurija Eduard Ahrens (ametis 1837-1863; surn 19. II 1863 Kuusalu)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Woldemar Friedrich Kentmann (ametis 1863-1900)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Woldemar Reinhold Kentmann (1901-1906)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Karl Eduard Ney (ametis 1907-1914)
  • Kuusalu kirikuõpetaja ja endine Tartu Ülikooli koguduse õpetaja Ralf Luther (ametis Kuusalus 1914-1922)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Kurt Kentmann (ametis 1923-1939)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Albert Roosvalt (ametis 1939-1953)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Eduard Salumäe (ametis 1953–1985)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Endel Kuulpak (ametis 1985-1997)
  • Kuusalu kirikuõpetaja Jaanus Jalakas (ametis aastast 1997)
Mõisahärrad
  • Kiiu mõisnik Fabian von Tiesenhausen (surnud 1559) - laksis Kiiuele 1520. aasta paiku ehitada nn Mungatorni, mis on teadaolevalt väikseim tornelamu tüüpi linnus Eestis.
  • Kiiu mõisnik Jakob de la Gardie (1583-1652) - Rootsi kuningas Gustav II Adolf läänistas Kiiu mõisa talle. Kuna ta ise Kiiul ei elanud, siis andis ta mõisa rendile
  • Kodasoo mõisnik Hermann von Zoege (surn. 1651) - esimene teadaolev Kodasoo mõisnik
  • Kodasoo mõisnik Adam Johann von Tiesenhausen - ostis mõisa 1749. Tema ajal ehitati tagasihoidlik, talumaja meenutav peahoone.
  • Kodasoo mõisnik Fabian Ernst Staël von Holstein (1727-1772) - Kodasoo mõisa hakati püstitama uut baroksete joontega varaklassitsistlikku härrastemaja. Rahvasuu räägib tema abikaasa Barbara Helene von Baranoff oli kuri naine, kes käskis kõiki valla naisi telliskive anda telliskive müüritegijatele ning aeglasi naisi lasi peksta. Isegi rinnalapsi ei lubatud toita, räägib rahvasuu.
  • Kodasoo mõisnik Ferdinand von Rehbinder (1808-1890) ja Kodasoo mõisnik Alexander von Rehbinder (1848-1902) - rahvasuu räägib, et ühel neist oli kutsariga probleeme. Ühe pärimuse järgi käskis mõisahärra Rehbinder kutsaril tuua linnast noor tüdruk, aga kutsar tõi hoopis ühe vana eide. Kutsar lasti lahti, aga mõisaproua sekkumise tulemusena pandi ta ametisse tagasi.Teise pärimuse järgi ei tohtinud kutsar selja taha vaadata, mistõttu jõudis kutsar mõisa treppi ilma krahvita.
  • Kolga mõisnik Pontus de la Gardie (1520-1585) - Rootsi kuningas Johan III kinkis talle 1581. aastal Kolga mõisa.
  • Kolga mõisnik Jakob de la Gardie (1583-1652) - laskis 1642. aastal ehitada Kolga mõisa härrastemaja, mille materjalina kasutati linnusevaremete kive.
  • Kolga mõisnik Gustaf Otto Stenbock (1614-1685) - sai Kolga mõisa omanikuks, kuna abiellus Jakob de la Gardie tütrega 1658. aastal. Ta oli Magnus Stenbocki isa. Rahvasuu seostab teda hobuste võiduajamisega Kolga mõisa pärast. Pärimuse järgi jõudis Stenbock Kolka esimesena, kuna Albu Douglase vanker läks põlema.
  • Kolga mõisnik Magnus Stenbock (1664-1717) - Kolga mõis on Põhja-Eesti suurim, mille valdused ulatusid 50 000 hektarini. Ta oli Tallinna Stenbocki maja rajaja Jakob Pontus Stenbocki (1744–1824) vanaisa.
  • Kolga mõisnik Gustav Otto Douglas (1687-1771) - astus 1714. aastal vangina Vene väeteenistusse ja sai samal aastal Kolga mõisnikuks. Rahvasuu tunneb teda rohkem Albu mõisnikuna ning erilise julmurina.
  • Kolga mõisnik Carl Magnus Stenbock (1725-1798) - Kolgast sai Stenbocki suguvõsa ja sõprade kooskäimispaik. Mõisa härrastemaja kujundati tema ajal 2-korruseliseks barokklossiks. Rannarootslased tunnetavad teda rohkem Kõrgessaare mõisnikuna, kes küüditas Hiiumaa talupojad Ukrainasse. Tema poeg suri uppumissurma.
  • Kolga mõisnik Ludwig Stenbock (1812-1849) - 1820. aastatel sai Kolga härrastemaja praeguseni säilinud väliskuju. Mõisas oli isegi talupoegadest moodustatud orkester. Rahvasuu tunneb teda mõisnikuna, kes armastas kaardimängu.
  • Kolga mõisnik Carl Magnus Stenbock (1804-1885) - tema ajal 1874. aastal rajati Loksale Eesti esimene tellisevabrik.
  • Kolga mõisnik Peter Stenbock (1869–1931) - Eesti Vabariigi ajal valdas ta endisest mõisasüdamest moodustatud umbes 150 hektari suurust "mini" Kolga maavaldust ja 1931. aastal seal ka suri.
  • Kääniku mõisnik Johann von Straelborn - sai Kääniku mõisa esimeseks omanik 1702. aastal
  • Suru mõisnik Adolf von Klugen - sai Suru mõisnikuks 1840. aastal.
  • Valkla mõisnik Hermann von Wrangell (1585-1643) - rajas 1627. aastal endisele orduvakusele Valkla mõisa.
  • Valkla mõisnik Hermann Ludwig von Löwenstern (1749-1815) - ta oli Eestimaa kubermangu aadlimarssal (rüütelkonna peamees) nn asehalduskorra ajal. Valkla härrastemaja muudeti barokseks, mille siseruume kaunistasid seinamaalingud ja jalgadega kahhelahjud.
  • Valkla mõisnik Adam Ludwig von Brevern (1757-1823) - Valkla mõis ehitati osaliselt ümber klassitsistlikuks. Ta omandas Vakla mõisa 1792. aasta pandilepinguga. Ühel tema järeltulijal (rahvasuu ei täpsusta, kas Johann või Ludwig von Brevernil) olnud prohvetlik ettekuulutusvõime. Nimelt olevat too rääkinud Tallinnas turul rahvale, et varsti tuleb aeg, kui mõisad kaovad ja talupojad sõidavad raurassidega vanrkitega, kutsarid pukis.
  • Valkla mõisnik Gustav von Nasackin (1801-1899) - tema kiire karjäär sai alguse dekabristide ülestõusu mahasurumisest 1825. aastal. Tema naine oli Elise Adelheid Nasackin.Valkla krahvinna Elise Adelheid Nasackin (suri 1846 Valklas) - rahvasuu järgi oli ta kurja härra verejanuline proua. Tema tütar Aline von Nasackin abiellus Karl Ernst von Baeri poja Hermanniga. Kuusalu kirikust edelasse jääb tema matusepaik. Elise Adelheid Nasackini hauamonumendi orvas asetseb skulptuur, mis kujutab endast tungalt hoidvat põlvitavat naist (praegu on orv siiski tühi). Rahvasuu arvab, et see on tulelont, millega mõisaproua varjude riigis omale valgust näitab.
  • Valkla mõisnikud Ernst von Ramm (1837-1904) ja Eduard Jakob von Ramm (1872-1945) - rahvasuu räägib, et Rammid ei olnud eriti kurjad.

Valkla baptisti koguduse pastorid

  • Abram Ernesaks (19. IV 1850 Peningi vallas - 30. III 1925 arvatavasti Saunjas) oli baptisti pastor Valklas 1904-1910. Ta on helilooja Gustav Ernesaksa sugulane, kes on sündinud samas vallas, aga naaberkülas.
  • Johannes Lipstok (13. IX 1883. Harjumaal Kiiu vallas Valkla külas - 17 I 1961 Haapsalus) oli 1911-1923 baptisti pastor Valklas. Tema poeg on Eesti Panga president Andres Lipstok (sünd. 6. II 1957).
  • Albert Tammo (10. X 1904 - 2. III 1990) oli baptisti pastor Valklas 1940-1958. Tema poeg Joosep Tammo on elanud lapsepõlves Valklas ja käinud Kuusalu koolis ning olnud baptisti kiriku president ja Eesti Kirikute Nõukogu asepresident.
  • Tiit Niilo (sünd 15. II 1935 Haapsalus) oli pastor Valkla baptisti koguduses 1966-2006. Sama nimega on ka tema onupoja poeg Tiit Niilo (sünd 30. V 1962 Võrus), kes on olnud Riigikogu liige aastast 2003.
  • Aldo Randmaa (sünd 3 XII 1969) on Valklas elav inglise filoloog ja tõlkija ning pastor Valkla baptisti koguduses aastast 2006. Ta on tõlkinud näiteks raamatu Lewise "Tabatud rõõmust" (Logos 2000), Lane´i "Õhtumaa mõtte loojad" (Logos 2002), Grenzi ja Olsoni "XX sajandi teoloogia" (Logos 2002), Lewise "Narnia kroonikad" (Pegasus 2006), Montefiore "Noor Stalin" (Varrak 2008) ja Montefiore "Jerusalemm. Biograafia." (Varrak 2011).

Kuusalu vallavanemad pärast Eesti taasiseseisvumist
  • Julian Patrak 1991 - 1993
  • Urmas Kirtsi 1993 - 1996
  • Enn Kirsman 1996 - 2001
  • Herko Sunts 2001 - 2007
  • Kalmer Märtson 2007 - 2009
  • Urmas Kirtsi a-st 2009
 
Loksa linnapead pärast Eesti taasiseseisvumist
  • 1993 – 2002 Andres Kaskla
  • 2002 – 2004 Helle Lootsman
  • 2004 – 2005 Märt Praks
  • 2005 – 2005 Karin Tammemägi
  • 2005 – 2006 Andres Kaarmann
  • 2006 – 2010 Helle Lootsmann
  • 2010 – Värner Lootsmann
     
Loksa vallavanemad pärast Eesti taasiseseisvumist
  • Vilma Kirsipuu 1991 – 1994
  • Andres Allmägi 1994 – 1999
  • Mihkel Tiks 1999 – 2000
  • Madis Praks 2000 – 2005

Mõisnike elu kirjeldamisel on kasutatud raamatut: Remmel, Mari-Ann. 2008. Mõisalegendid: Harjumaa. Tallinn: Tänapäev.
Kirikuõpetajate kohta käivad andmed pärinevad Kuusalu kiriku siseseinalt, EELK vaimulike elulugude kodulehelt ja Läänemaa Muuseumist. Informatsioon teiste tuntud tegelaste kohta pärinevad teatmeteostest, internetiallikatest ja ajalehtedest. Lisaks on kasutatud Menda Kirsmaa erakogus olevaid andmeid.

 

 

 
 
 
 


 

Powered by CMSimple| Template: ge-webdesign.de| html| css| Login