Laurentsiuse Selts

German English es fi French it ru sv

Mõttekoda 10.08.2010

Katoliku kiriku preestri Xavier Riera loeng Kuusalu pastoraadis

Teema: Püha Laurentsius ja teised Hispaania pühakud - mida neil on öelda XXI sajandi inimesele?

Püha Laurentsius on kindlasti üks tuntumaid pühakuid, eriti siin Kuusalus. Ma arvan, et kõik olnud kuulnud siin Püha Laurentsiuse “grilli anekdooti”: “Pöörake nüüd külge, see pool on juba valmis.



Hispaaniaga seotud pühakuid (Santiago de Comopostelasse maetud Jeesuse õpilane Püha Jaakobus, misjonireiside tegija Püha Paulus, restil põletatud Püha Laurentsius, dominiiklaste ordu rajaja Püha Dominicus, jesuiitide ordu rajaja Igantius Loyola, India ja Jaapani misjonär Franciscus Xavier, müstik Theresa Avilast, Hispaania kodusõja märtrid, Opus Dei rajaja Püha Josemaria Escriva de Balaguer) on palju ja nendest kõikidest lühikese ajaga põhjalikku ülevaadet anda ei ole võimalik. Seetõttu keskendun sellele, mida on pühakutel olulist öelda.

Mõnikord arvatakse siiras ja sügav usk, mis on omane pühakutele, on vaid fanatism. Aga see pole nii. Fanatism ei ole usu liialdus, vaid armastuse puudus. Meie usk ütleb meile, et tuleb respekteerida iga inimese südametunnistust, kui see ei tähenda suur kahju kolmandale isikule, näiteks abort.

Pühakud näitavad meile kõige paremat eeskuju sellest, mis on õnnelik elu ja humaansus. Näiteks frantsiskaan Maximilian Kolbe suri vabatahtlikult ühe oma kaasvangi eest Auschwitzis või Püha Gianna Beretta, kes loobus teraapiast, et kaitsta oma kõhus olevat last surma eest. Nad ohverdasid Jeesusele oma elu teise inimese eest. Oluline nende jaoks on, kuidas siin ja praegu järgin Jeesust niimoodi, et teistel oleks kergem teda järgida.

Martin Lutheri jaoks oli raske mõista kristluse paradoksi: oleme patused jah, aga mõtte elule leiame ainult siis, kui otsime pühadust, kõige rangemas tähenduses.

Jeesuse täiuslik jumalik ja inimlik isiksus lubab, et pühakute seas on suured erinevused. Aga see siiski ei tähenda, et keegi on teistest üle või alam. Näiteks Püha Johannes Vianey ei olnud hoolikas oma kodustes asjades. Jutustatakse, et kogemata süütas ta oma kolde rahatähtedega. Teiselt poolt Püha Josemaria Escriva de Balaguer ütles, et ta saab teada, kuidas on inimese vaimu elu tase, heites pilku tema riidekapile.

Paavst Benedictus XVI tsiteeris Regensburgi ülikooli loengus septembris 2006. aastal ühte XIV sajandi lõpu Bütsantsi keisrit ja ütles: "See, mis läheb mõistuse vastu (mis ei ole sama kui mõistusest üle), on ilmtingimata Jumala tahe vastu."

Einstein, kes alguses kahtles suur paugu teoorias, arvas, et preester ja astronoom Bernard Lemaitre tehtud teooria on preestriseisuse ja Piibli tõttu piiratud. Einstein nõustus alles siis, kui see Belgia preester tegi Einsteini teooria alusel matemaatilise seletuse. Relativism tekitab üksildust, sest pole olemas midagi tõsist, et teistega jagada. Pole paremat kaitset rassismi vastu, kui teada. et kõik oleme loodut Jumala näo järgi (ei millestki loodud hingega, inimisiksuse ühtsuses).

Lõpetuseks loeksin teile mõningaid tsitaate:

Tsitaat 1: paavst Benedictus XVI entsüklikast Spe salvi, 38 (2007)

“Kuid samuti võime võtta kannatuse vastu hea, tõe ja õigluse pärast, mis näitab kätte inimlikkuse mõõdu. Sest kui lõppkokkuvõttes on õiglusest tähtsam minu heaolu, siis minu haavata jäämise tõttu maksab tugevama võim ning valitseb vägivald ja vale”

Tsitaat 2: Kardinal Joseph Ratzinger, jutlus enne konklaavi (18.04.2005)

“Sellest Kiriku usutunnistusel põhinevat kindlat veendumust sildistatakse tänapäeval tihti fundamentalistiks. Samal ajal kui relativismi mis lubab end iga uue tuulega kanda, näib praeguste standardite alusel ainus õige hoiak. Me liigume relativismi diktatuuri suunas mis ei tunnista midagi kindlaks ning mille kõrgeim eesmärk on kellegi ego ja ihad”

Tsitaat 3: Püha Josemaria Escriva de Balaguer, Guadalupe pühamus, Mehhikos (mai 1970)

“Me palume Pühimat Kolmainsust, Ta Pühima Neitsi eeskostel lahutaks Ida-Euroopa rahvaste kunstliku liidu. Me palume, et Eesti, Leedu, Läti ja kõik teised rahvad saaksid tagasi kaotatud vabaduse, mis neilt ebaõiglaselt rööviti. Võta meid kuulda Issand!”

Tsitaat 4: Teisel Vatikani kirikukogul vastuvõetud apostellik konstitutsioon Gaudium et spes, 39 (1965)

“Inimene on ainus loomistöö maailmas, mille Jumal võttis ette tema enese pärast”

Katoliku kiriku preestri isa Xavier Riera jutlus

Kuusalu Laurentsiuse kirikus, lauritsapäeval, 10.VIII 2010



Katoliku preester isa Xavier Riera jutlustamas Kuusalus kirikus. Foto: Sulev Valdmaa, 2010

Püha Augustinuse ja Püha Ambrosiuse kaudu on jõudnud meieni, et kui paavst Sixtus II elu lähenes märtrisurmale, Laurentsisus ütles paavstile: „Kuhu lähete isa, ilma pojata? Kuidas te lähete end ohverdama ilma diakonita?“ Paavst ennustas talle, et kolme päeva pärast on tema kord surra märtrina.

Anda oma elu Jeesuse pärast on üksainus väärikas võimalus, et vastata tema armastusele. Aga seda saab teha tingimusel, kui on igapäevane palveelu. Kelle jaoks see tundub rutiine ja üksluine ning neile, kes ei armasta, neid ehk aitab tähendamissõna: “Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda olete teinud mulle” (Mt 25:40).

Tänan Jumalat, et saan teile rääkida, et saan teiega palvetada. Tänan pastor Jaanus Jalakat tema kutse eest. Lubage, et ma alustaksin eestpalvega, mida koostas Püha Josemaria Escriva de Balaguer:

“Mu Issand ja mu Jumal, ma usun kindlalt et sa oled siin et sa näed mind, et sa kuuled mind. Ma austan sind sügava aupaklikkusega. Ma palun andeks oma pattude pärast ja armu et veeta see palvehetk viljakalt. Mu pärispatuta Ema, Püha Joosep mu isa ja isand, mu kaitseingel, palvetage minu eest.”

Selleks et rõhutada, kui tähtis on isiklik läbisaamine Jeesusega, selgitan teile ühte juhtumit noor naise kohta, kes kaalutles saada katoliiklaseks. Tema isa oli pastor ja et ta oli kindel, et tütre abikaasa katoliku Kiriku sisse astumine ei olnud põhjuseta, küsis ta oma tütre käest: “Mida sa ütled Jeesusele, kui te olete nelja silma all pärast sinu surma?”. Naine vastas väga kindlalt: “Ma ütlen talle, et olen otsinud ainult tema Kirikut.” Selle vastusega isa oli rahul. Kui ma lugesin seda, märkasin, et minu usk ei olegi nii tugev nagu selle pastori oma ja see vapustas mind. Ma soovisin, edaspidi mu teod ja veendumused oleksid rohkem omavahel kooskõlas.

Kristus on mu Päästja. Kui Jeesus ilmus Maarja Magdaleenale ja ütles: “Mine mu vendade juurde ja ütle neile: Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa, oma Jumala ja teie Jumala juurde” (Jh 20:17). Mida see tähendab? See tähendab, et Jeesus on tõeline Jumal ja tõeline inimene. Ta on mu vend ja tema Isa, on minu Isa.

Väljend, et Jeesus on mu Päästja, meeldib mulle eriti, sest see tähendab kahte asja: et üksi ma ei lähe kuhugi ja et kui olen hädas, siis Jumal aitab mind patu august üles tõusta.

Oma viimases entsüklikas paavst räägib sellest nende ilusate sõnadega:

Kes Jumalat ei tunne sellel võib küll olla igasuguseid lootusi, kuid lõppkokkuvõttes on ta ilma lootuseta, ilma suure, kogu elu kandva lootuseta (vt Ef 2,12). Tõeline suur ja kõikidest murdumisest läbi kandev lootus saab inimesel olla üksnes Jumal – Jumal, kes on meid armastanud ja armastab “lõpuni”; nõnda et “on lõpetatud” (vt Jh 13:11; 19:30).

Ainult palve abiga väldime leppimist pealtvaataja rolliga. Sellest rääkis paavst Johannes Paulus II, kui tähistati 2000 aasta juubelit:

Tema ülevoolav armastus lunastab meid kõiki. Ent üks Kristuse armastuse vägevuse aspekt on, et ta ei jätta meid passiivsete vastuvõtjate rolli, vaid kaasab meid oma lunastustöösse, ning iseäranis tema kannatuses“ (vt Kol 1:24)

Siin Johannes Paulus II vihjab tuntud Püha Pauluse lausele: „Nüüd ma rõõmustan oma kannatustes teie pärast, ja oma ihus ma täidan puuduvat osa Kristuse kannatustest tema ihu, see tähendab koguduse heaks”.

Ladina ja romaani keeltes kasutakse sama sõna, et rääkida armulauast ja osadusest: communio ja teoloogid seletavad, et oma intiimsuses Jumal on mysterium communionis (osaduse saladus, müsteerium). Sellest osadusest, loodud inimeste seast, teab kõige rohkem Neitsi Maarja, Jumala, Kristuse, ja meie Ema.

Enne kui lõpetan Püha Josemaria Escriva de Balagueri koostatud lõpupalvega, tahan ma teile lugeda, kuidas ta väljendab vaimse elu sügavust:

“Sa ütled, et jah, armastad. – Hästi, kuid kas armastad nagu ihnuskoid armastab oma kulda, nagu ema armastab oma last, nagu karjerist armastab kõrget ametikohta või nagu vaene lõbunautija oma naudingut? – Ei? – Järelikult sa ei armasta” (Tee, 316)

Mu Jumal, ma tänan sind nende heade kavatsuste, meeleliigutuste ja sisenduste eest, mida sa vahendasid mulle selles meditatsioonis. Ma palun sinuabi nende teostamises. Mu pärispatuta Ema, Püha Joosep, mu isa ja isand, mu kaitseingel, palvetage minu eest.


XAVIER RIERA (sünd. 1958) on Hispaaniast (täpsemalt Katalooniast) pärit katoliku kiriku preester (Opus Dei). Ta on teoloogiadoktor (Navarra Ülikool) ja keemiamagister (Extremadura Ülikool). Xavier Riera oskab seitset keelt: katalaani (emakeel), eesti, hispaania, ladina, itaalia, prantsuse ja inglise keelt. Muuhulgas on ta läbi lugenud "Tõe ja õiguse" kõik viis köidet eesti keeles.


 

 

 
 
 
 


 

Powered by CMSimple| Template: ge-webdesign.de| html| css| Login