Uudised

31.01.2019

Eduard Ahrensi IV konverents eesti keele aastal
Kolmapäeval, 3. aprillil 2019. a algusega kell 11 toimub Tallinna Toomkooli põhikoolimajas Eduard Ahrensi IV konverents. Samal päeval 3. aprillil, kuid 216 aastat varem Tallinnas sündinud Ahrens õppis aastail 1811 - 1819 Tallinna Toomkoolis. Sestap on konverentsi toimumise päev ja koht omamoodi sümboolse tähendusega. Konverentsi korraldajad on Tallinna Toomkool, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium.Üritusel esinejate nimekiri võib veel täieneda, kuid hetkeseisuga on ettekannete tegijateks Mikk Metsmägi, Sulev Valdmaa, Kristiina Ross, Sanne Säär, Aivar Põldvee ja Heiki Haljasorg. Üritusele saab registreerida siin. Kava saab vaadata siit.

 

17.03.2019
Sirged sotid Sirgel tänaval
13. märtsil said kuus Kuusalu kihelkonna inimest kokku Tallinnas Sirgel tänaval. Kokkusaamine oli pooljuhuslik. Harju Omavalitsusmajas jagati selgitusi Kohaliku omaalgatuse programmist (KOP) 2019. aasta kevadvoorus raha taotlemise kohta. Seda õpetust kuidas saada tuge omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ja püsimisele oligi Kuusalu rahvas saama tulnud. Kuusalulasi oli kõigist pealinna kokku tulnuist vast koguni kolmandik, ning neist omakorda pooled olid Salmistu külast. Huvitav, mis Salmistul ette võetakse.

10.03.2019
Meri ühendab ja lahutab
Eesti põhjaranniku asukatel on olnud sidemed Soome saarestike ja lõunarannikuga isegi tihedamad kui Eesti sisemaaga. Sellest kõneldi 2. märtsil 2019 Leesi rahvamajas Kuusalu kihelkonna rannakeele kõnelejate kohtumisel Viru Instituudi esindajatega. Külaliseks oli soome keeleteadlane dr Santeri Junttila, kes on põhjalikult uurinud soome-ugri keelte päritolu. Praegu on kuusalu rannakeele ehk pohiranna kõnelejaid üle poolesaja. Selle keele elavdamiseks on kamba „Rannakiele üäks“ eestvõttel Eesti Keele Instituudi abiga valmimas ja 2019 ilmumas Kuusalu rannakeele sõnastik.

14.02.2019
Ajakaja sealtmaalt, kui Põhja-Eesti üle valitses Taani kuningas ja näitemäng, kus üheks tegelaseks oli ka Eduard Ahrens
1319. aastast pärinev Taani kuninga Erik VI Menvedi kooliprivileeg mainib esmakordselt Tallinna Toomkooli. Küllap see õppeasutus eksisteeris juba varemgi, kuid ürik pärineb just sellest aastast. Sestap tähistab Tallinna Toomkool tänavu oma esmamainimise 700. juubelit. Sõbrapäeval 14. veebruaril toimus sel puhul Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis hariduskonverents “Eesti hariduse kaheksa sajandit - vana ja uus”, ning õhtul oli Õpetajate majas kontsert-vastuvõtt. Laurentsiuse Seltsi liikmeid oli nii ühel kui teisel erinevates rollides neli. Kontsert-vastuvõtul oli heameel tervitada ja tänada ka kohal olnud üsna mitut Tallinna Toomkooli vilistlase Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamisele kaasa aidanud suurannetajat. Konverentsil toimus Erik Thomsoni raamatu „Tallinna Toomkooli ajalugu 1319–1939“ eestikeelse tõlke esitlus, kus on juttu ka Kuusaluga seotud Eduard Ahrensist. Õhtuses kontsert-näitemängus tekitas elevust, kui Toomkooli praegused koolipoisid mängisid Baeri, Ahrensit, Krusensterni ja Nurkset.

13.02.2019
Ikka haridusest
28. novembri õhtul 2018 kogunes Kuusalu rahvamajja suur hulk rahvast. Vallavanem Monika Salu tutvustas hariduskärajatele kokkutulnuile, kelleleks olid peamiselt Kuusalu valla pedagoogid, vallavalitsuse soovi innustada laste harimisega tegelevaid inimesi kaasajastama meie vallas antavat haridust. Vahepeal on vallas võimulolijad muutunud, ning 13. veebruari õhtul 2019 tuvustati vallamajas nüüdset nägemust koostatava hariduse arengukava suundadest. Vald on suur, kihelkond veel suurem. Kuusalu kihelkonnas on hetkel neli üldharidust andvat kooli, ning nendes toimuva tulevikunägemusest oligi juttu. 13. veebruari arupidamisel osales mõneteistkümne kohalolnu hulgas ka kolm Laurentsiuse Seltsi liiget.  

 

13.02.2019
Lumekahjud 2019
Laupäeval 09. veebruaril torkas Kuusalu alevi vahel liikuvatele inimestele silma, et pastoraadihoone katuselt alla vajunud rohke lumi oli puruks vajutanud peaukse ees oleva terrassi kohal oleva varikatuse. Avanenud vaatepilt oli ehmatav, kuna suvel oli hoone fassaad saanud ju täiesti uue kuue. Nüüd selline kahju. Asjad käisid aga kiiresti ja juba järgmise nädala esimesel poolel sai uus varikatus valmis. Loodetavasti on uus konstruktsioon nüüd tugevam ja meie lumerohkuse võimalustega arvestav. Igatahes kiitus ehitusmeestele, kes rahvale harjunud vaatepildi taastasid.    

 

11.02.2019
Kuusalu rahvast margiplokil
11. veebruaril  esitleti Tallinna raekojas margiplokki, millega tähistatakse Tallinna Toomkooli 700 juubelit. Margiplokil on kujutatud kooli kuulsamaid vilistlasi. Ühena viiest isikust on ka Eduard Ahrensi portree. Lisaks on margiplokil kujutatud veel ühte Kuusaluga ülitihedalt seotud isikut Wilhelm Eugen Leonhard Kentmanni (11/23. juuli 1861 Jõelähtme – 20. mai 1938 Tallinn). Tema isa oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Woldemar Friedrich Kentmann, tema poeg oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Kurt Hans Kentmann, tema vend oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Woldemar Reinhold Kentmann. Tallinna raekoja margiesitlusel viibis kohal ka kaks Laurentsiuse Seltsi liiget.

08.02.2019
Mis toimub Kuusalus 10. augustil 2019

5. veebruari kogunes Kuusalu rahvamajja mituteistkümmend inimest arutama 2019. aasta lauritsapäeva tähistamist. Sel aastal on lauritsapäev laupäeval. Toredaid mõtted on palju. Kavandatakse midagi igaühele - on laste ja täiskasvanute jaoks plaane, tulemas on sporti, rahvakultuuri ja elitaarsemat. Ka Laurentsiuse Selts annab oma panuse ühisesse Kuusalu kihelkonna ajaloolise pidupäeva sisustamisse.  
 
31.01.2019
Eduard Ahrensi IV konverents eesti keele aastal
Kolmapäeval, 3. aprillil 2019. a algusega kell 11 toimub Tallinna Toomkooli põhikoolimajas Eduard Ahrensi IV konverents. Samal päeval 3. aprillil, kuid 216 aastat varem Tallinnas sündinud Ahrens õppis aastail 1811 - 1819 Tallinna Toomkoolis. Sestap on konverentsi toimumise päev ja koht omamoodi sümboolse tähendusega. Konverentsi korraldajad on Tallinna Toomkool, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium.Üritusel esinejate nimekiri võib veel täieneda, kuid hetkeseisuga on ettekannete tegijateks Mikk Metsmägi, Sulev Valdmaa, Kristiina Ross, Sanne Säär, Aivar Põldvee ja Heiki Haljasorg. Üritusele saab registreerida siin.
 

 
15.01.2019
Ausse tõstetud tseremoonia esitab väljakutseid
 
14. jaanuaril toimus Kuusalu rahvamajas Kuusalu I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestussamba korrastamise arutelu. Samba konserveerimiseks  on saabunud pakkumine sisuliselt samadelt tegijatelt, kes selle 1988. aastal nõukogude okupatsiooni järgseks taasavamiseks taastasid. Rahvamajja kogunes kaheksa aktiivset inimest, kes arutasid, millisena kalmistul asuvat esinduslikku platsi edaspidi tervikuna näha tahetakse. Laurentsiuse Selts taastas 2011. aastal Teise maailmasõja eelse paraadide korraldamise traditsiooni Kuusalus, kui 13. augustil tähistati kalmistult alanud rongkäiguga meie Vabadussõja mälestussamba püstitamise 90. aastapäeva. Järgnevatel aastatel on mälestussamba juurest algavate paraadide ning tseremooniate korraldamine siin hoo sisse saanud, ning sammast ümbritsev plats tahaks nende vajadustega arvestavat kohandamist. 14. jaanuari arutelu oli järjekorras juba mitmes. Vaadati üle eelmise, 09.10.2017 toimunud koosoleku protokoll. Esmase ülesandena püütaksegi tasapisi taas lagunev mälestussammas käesoleva aasta Võidupühaks konserveerida.

 

12.01.2019
Miks ei ole Eesti lipp sini-must-roheline?
12. jaanuari “Postimehe" arvamuslehel Internetis on artikkel meie sini-must-valge rahvus- ja riigilipu värvikombinatsiooni saamise ajaloolistest tagamaadest. Autor, meie Seltsi liige, püüab leida selgitusi ja põhjendusi, kuidas algse sini-must-rohelise alumine riidelaid lõpuks teist värvi sai. Huvitav lugemine, mis passib hästi meie tänasesse saja-aasta juubelite tähistamise paletti. Loe täpsemalt siit.

 

05.01.2019
100 aastat pöördelahingutest Eesti Vabadussõjas
03. jaanuar 2019 oli Kuusalus ülipidulik. Siin tähistati Vabadussõjas võidelnute ülemaalist mälestuspäeva. Esmalt toimus kell 13:00 Valkla piirikivi juures 1919. aasta murdelise lahingu mälestuseks miiting. Kell 14:00 koguneti Kuusalu Vabadussõja mälestusmärgi juurde. Kogunemisel osalesid Vahipataljoni auvahtkond ja liputoimkond. Lauldi Eesti hümni. Sõnavõtuga esines Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa. Mälestati langenuid, ausamba jalamile asetati pärjad Eesti rahva ja Soome riigi poolt. Järgnevalt siirduti esimese soome vabatahtlikuna meie Vabadussõjas surma saanud Aukusti Tuomise hauaplatsile, kus esines sõnavõtuga Soome kaitseminister Jussi Niinistö.  Kell 15:00 algas Kuusalu kirikus Vabadussõja pöördelahingute 100. aastapäeva oikumeeniline mälestusteenistus, millel teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, EELK Ida-Harju praostkonna praosti kt abipraost Margus Kirja, EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas, Eesti Kirikute Nõukogu president EELK emeriitpeapiiskop Andres Põder, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu esindaja pastor Erki Tamm, Eesti Metodisti Kiriku esindaja pastor Taavi Hollman, Eesti Nelipühi Kiriku esindaja pastor Alur Õunpuu, Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu esindaja pastor Toivo Kaasik, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esindaja ülempreester Aleksander Sarapik, Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär pastor Ruudi Leinus. Teenistusel kõnelesid Eesti Vabariigi kaitseminister Jüri Luik ja Soome Vabariigi kaitseminister Jussi Niinistö. Orelil mängis Andres Uibo, laulis Tallinna Ülikoori koor Indrek Viiardi dirigeerimisel. Solist oli Kalle Sepp. Teenistuse lõppedes esinesid koor ja solist kontserdiga.  Kõikidest üritustest said osa Kuusalu kihelkonna inimesed.     

 

01.01.2019
Eestlaste detektiivitöö lahendas sada aastat tagasi hukkunud Soome sõduri mõistatuse
Niisuguse pealkirja all ilmus  29. detsembri “Päevalehes” artikkel Kuusalu kalmistule maetud Eesti Vabadussõjas langenud soome vabatahtlikust. Neljapäeval, 3. jaanuaril koguneb Kuusalu kalmistule rohkearvuline ja väärikas seltskond. Teiste hulgas saabuvad kaitseministrid Soomest ja Eestist, Soome ja Eesti kaitseväe esindajad ning Soome saatkonna delegatsioon. Aset leiab tseremoonia, millega meie vabaduse eest langenud vennasrahva sõjamehele avaldatakse üle paljude aastakümnete väärilist austust.