Laurentsiuse Selts

 

Täna viisteist aastat tagasi asutati Kuusalus Laurentsiuse Selts.

Siis oli linnuristipäev. Täna on taas eriline päev kalendris.

 

Selle sõnumiga astusid Tallinna Linnateatri lauljad üles „Eesti vanema piiblitõlke sõnastiku“ esitlusel Eesti Keele Instituudis. Valmis on saanud ligi tuhandeleheküljeline aukartust äratav mitmete inimeste kokku paarikümne aastase töö vili. EKI oli näitlejaid konsulteerinud lavastuse "Alguses oli laul" saamises, millega kutsutakse vaatajat avastama laulude, juttude ja pillilugude kaudu eesti kirjasõna viiesaja-aastast käänulist lugu. Konsulteerimist ja sõnastikku oli ja on vaja, sest kuidas sa muidu tead, mida tähendasid kärekeeleninnikene või keeltegamäng.

(Linnateatri lauljad piiblitõlke sõnastiku esitlusel. Fotod: S. Valdmaa.)   

 

Eesti Muinsuskaitse Seltsi vastilmunud 2024. aasta aastaraamatus on avaldatud Kuusalu pruudivaiba lugu. See on laiendatud versioon tekstist, mida saab lugeda siitsamast Laurentsiuse Seltsi kodulehelt. Kodulehel on võrreldes aastaraamatus ilmunuga vähem teksti, kuid rohkem illustratsioone, ning need on värvilised. Oma looga aastaraamatu kaante vahele pääsemine on meie seltsile vaieldamatult austav võimalus.

 

 

Seda paljude Kuusalu kihelkonna elanike elu minevikutahku tuletati täna meelde sama nime kandnud kihelkonna ajalookonverentsi viies ettekandes. Konverentsi teises pooles tutvustasid kuus sõnavõtjat raamatuaastale kohaselt Kuusalu kihelkonnast pajatavaid raamatuid. Selles konverentsi osas said sõna ka kaks Laurentsiuse Seltsi liiget. Üks rääkis juba olemasolevatest raamatutest, teine alles kavandamisel olevast. Päeva lõpuks vaadati filmi "Lahkumine Tallinnast. 1941".

(Raamatute tutvustamine. Foto: S. Valdmaa.)

 

Teisipäevases ETV "Impulsi" saates arutati, kas Eestis võiks uue hooga fosforiiti kaevandama hakata ja milliseid muldmetalle peidab uute teadmiste kohaselt üldse meie maapõu? Arutelu käigus nimetati ühe fosforiidi leiukohana ka Kuusalu kihelkonna Tsitre maardlat. Õnneks tunnistas saates esinenud maapõue-ekspert selle lademe kasutuselevõtuks perspektiivituks. Juba silma ette kerkinud koledad pildid pahupidi pööratud maapinnast siiski hajusid.

 

(Tsitre bussipeatus. Pilt: https://www.google.com/maps/)

 

Mis see niisugune on, millega maamees ja saks täitsa erinevalt käitusid ja muudegi XVIII sajandi mõistatuste üle sai pead murda tänasel Rae valla XVII ajalookonverentsil. Arusaadavalt räägiti raamatuaastale kohaselt uhiuues Rae gümnaasiumis  eestikeelse raamatu "noorusaastate" üle. Kõik kuuldu oli huvitav. Peaettekandeks võis pidada Jüri Kivimäe ülevaadet sellest, mis aasta 1525 ikkagi oli.

 

(Konverentsi avamine. Tõendus 1525. aastast. Fotod: S. Valdmaa)

 

Eile lahkus 95 aasta vanuselt Kuusalu kooli kauaaegne direktor Laine Kadajas. Laurentsiuse Selts mälestab teda kui meie seltsiga koostööd teinud tarka inimest. Laine Kadajas oli Kuusalu kihelkonna rahvarõivaste läbi ja lõhki tundja ning nende kandmisele innustaja. Meie kodulehel on tema intervjueerimisel koostatud ülevaade Kuusalu rahvariietest ning 2011. aastal valmis temaga rahvarõivaste valmistamist tutvustav film "Naine ei lähe tanuta tänavale ega põlleta põllule", millest katket saab vaadata Youtube'is.

 

Täna sai allkirjad leping, millega Kuusalu vald toetab rahaliselt käesoleva aasta lauritsapäeval korraldatavat XI Eduard Ahrensi konverentsi. Laurentsiuse Seltsil on hea meel, et Kuusalu vald näeb Ahrensi konverentsides Kuusalu valla maineüritust, mis on ühtlasi valla ainus akadeemilise iseloomuga sündmus.

Laurentsiuse Selts tänab Kuusalu vallavalitsust!

 

Tallinnas toimus kahepäevane rahvusvaheline konverents, mis keskendus eesti keele arengutele XVIII sajandil ja XIX sajandi alguses. Ettekannetes arutleti, kuidas sai baltisaksa pastorite enne Ahrensit loodud kiriklikust kirjakeelest kujuneda keelevariant, mis oli suuteline toimima rahvusliku ärkamise pinnasena. Vaadeldi ka läti, soome ja liivi keele ajalugu. Osalejate hulgas oli Laurentsiuse Seltsi liikmeid.

 

(Minister K. Kallas konverentsi avamas. Foto S. Valdmaa.)

 

Mälestame tänutundes Jaan Tõnissoni seltsi esinaist, eesti rahvusmõtte kandjat, meie head sõpra Krista Aru. Laurentsiuse Seltsil oli au kuulata Krista Aru ettekannet 2021. aastal Kuusalu pastoraadis Eduard Ahrensi VIII konverentsil, kui ta rääkis sellest, et "Nii suurel kui väikesel keelel on väärtus tema kõnelejate pärast (J. Tõnisson)". Krista ettekanne on järelvaadatav Youtube'i kanalil https://www.youtube.com/watch?v=W2nun5i89H8 alates 2:20:00.

   

(Krista Aru Eduard Ahrensi VIII konverentsil. Youtube'i kuvatõmmis.)

 

 

(Eesti Vabariigi sünnipäeval meie vabadussamba juures. Foto: S. Valdmaa) 

 

08. veebruari ETV "Maahommiku" saates tutvustas Kolga muuseumi perenaine Ulvi Meier Kolga mõisa ja selle valitsejamajas asuvat kihelkonna muuseumi. Küsimusele, kas Kolga mõisas kummitab, kuulsime vastust, mille sarnaseid oskavad tavaliselt poliitikud anda. Nii et mine võta kinni. Küll on aga praegu päris kindlasti võimalik muuseumis näha mängukarude näitust. Hakka või uskuma, et Kolga muuseum ongi karude päriskodu.

Aga Kolga muuseumi kohta saab lähemalt lugeda siit.

 

(Kolga muuseumi juhataja Ulvi Meier oma karuperega. ERR kuvatõmmis.) 

 

Lääne-Nigula kihelkonna raamatu hiljutise esitlemise peale tekkis Laurentsiuse Seltsis mõttevahetus, et meie võiksime koostada Kuusalu kihelkonna raamatu. (Helmut Elstroki koostatud eelmise kihelkonna raamatu "Kõrvemaast põhjarannani" ilmumisest on möödunud 30 aastat.) Sama mõtet oli väljendatud juba viis aastat tagasi toimunud Kuusalu ajalookonverentsil. Tollane mõte jäi aga edasi arendamata. Täna kuulasid Laurentsiuse Seltsi esindajad Kolga muuseumis, kuhu viis aastat tagasi mõtetega jõuti. Kas see raamat just Kuusalu kihelkonna ajaloo raamat saab olema, või saab rõhk olema millelgi muul, kuid vaieldamatu on, et kõik on ju lõpeks ajalugu. 

 

Niisugustel teemadel räägitakse käesoleva aasta lauritsapäeval 10. augustil Kuusalu rahvamajas toimuval XI Eduard Ahrensi konverentsil. Kas konverentsi pealkiri just täpselt niisugune saab olema, ei ole praegu veel päris kindel, kuid raamatuta ega Eduard Ahrensita ei saa. Täna arutasid konverentsi asju Laurentsiuse Seltsi ja Emakeele Seltsi esindajad - Ahrensi konverentside korraldamise kauaaegsed partnerid. Palju olulist sai läbi räägitud ja varsti on meil võimalik ka konverentsi täpsema sisu kohta teada anda. Huvilised saavad aga lauritsapäeval Kuusallu tulemise juba praegu kalendrisse märkida.

  

 

Tänases "Terevisioonis" tutvustati eesti rahvale Samuel Jalakat. Samuel on Kuusalust võrsunud muusik, kellest on nüüd saanud Eesti sõjaväeorkestri juht. Prooviks oli hommikuses stuudios kuulda ka mürtsuvat puhkpillimuusikat. Edu meie kihelkonna tublile inimesele ja Eesti sõjaväeorkestrile!

 

(Samuel Jalakas ja Eesti sõjaväeorkestri mängijad. ETV kuvatõmmised.)

Täna kohtusid Laurentsiuse Seltsi liikmed Kiiu mõisas Kuusalu vallavanemaga. Selts on kavandanud käesolevaks aastaks sündmusi, millest sooviti valda, kelle heaks suurel määral tegutsetakse, teavitada. Räägiti lauritsapäeval toimuvast Eduard Ahrensi XI konverentsist ja eesti raamatu aastaga seonduvatest kavadest. Vallavanemale tutvustati ka AHRENSit ja selle statuuti.

(Kuusalu vallavanem ja Laurentsiuse Seltsi liikmed. Foto: Triinu Rebane.)    

 

2010. aastal avati Kuusalu raamatukogus Kuusalu kihelkonnas Leesil sündinud ja oma elu Rootsis elanud soomepoiss Väino Eskeni rikkalik raamatukogu-arhiiv, mille ta pärandas vallale. Kuna vallal on nüüd plaan viia Kuusalu raamatukogu üle uude kaasaegsesse asukohta, siis rääkis raamatukogu juhataja Õnne Paimre 17. jaanuaril selle kogu senisest kasutatusest ning fondi halduri Laurentsiuse Seltsi esimehega arutati säilikute ja köidete üleviimist uude asukohta. 

(Õnne Paimre Kadapiku Väino Eskeni fondis. Foto: S. Valdmaa.) 

 

Eelmise aasta 5. detsembril sai 65-aastaseks meie kihelkonnas elav skulptor Aivar Simson, kunstnikunimega Simson von Seakyl. ETV 16. jaanuari saates OP oli lõik Seaküla Simsoni juubelile pühendatud pronksskulptuuride näitusest „65 X Simson von Seakyl“ Tallinna Botaanikaaia Palmimajas. Näitusel on väljas skulptori taimeriigist inspireeritud taiesed. Meie seltsil on hea meel, et oleme olnud ja oleme nähtavasti ka edaspidi tema ja tema loominguga seotud.   

(ETV kuvatõmmis 16.01.2024 saatest OP.)

 

Eelmisel aastal otsustas Laurentsiuse Selts hakata tunnustust jagama. Mõtlesime välja ja tellisime Seaküla Stuudiotest väikese AHRENSi. Statuudi kohaselt: Laurentsiuse Selts annab AHRENSi eesti keele ja kultuuri heaks ning kogukonna toeks tegutsenud inimesele. Esimese AHRENSi andsime möödunud aastal tuntud keeleteadlasele ja meie Eduard Ahrensi konverentside kauaaegsele moderaatorile Tõnu Tenderile. Nüüd, uue aasta hakatuses, said valmis ka järgmised kolm taiest. Järgmisel Seltsi üldkoosolekul arutame kandidaate. Seejuures ei ole meil pürgimust igal aastal AHRENSit välja anda, vaid ikka millegi märkimisväärse eest.

(AHRENSID nr 2, 3 ja 4 Seaküla Stuudiotes. Foto: S. Valdmaa)

11. jaanuaril toimus Kuusalu rahvamajas traditsiooniline valla eelmise aasta tegijate välja kuulutamine ja valla tänukontsert. Laurentsiuse Selts oli nomineeritud aasta vabaühenduste kategoorias. Konkurents oli aga tihe ja auhinnalisi kohti üks, mida meie seltsile ei jagunud. See omistati eelmisel aastal silma paistnud Kuusalurahva Teatrile.

Laurentsiuse Selts on aga väga tänulik selle eest, et meiegi eelmise aasta tegemisi oli märgatud ja esile tõstetud.

(Foto: S. Valdmaa.)

 

Laurentsiuse Selts mälestab austusega president Arnold Rüütlit. A. Rüütel ühes abikaasaga toetas suurannetusega Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamist ja osales mälestusmärgi avatseremoonial Kuusalus 10. augustil 2017, olles ainus Eesti riigipea, kes meie riigikeele loojat on isikliku osalusega tähtsustanud.

 

(Fotodel A. Rüütel 06.09.2016 oma töökabinetis kohtumisel Laurentsiuse Seltsi esimehega ja koos abikaasa Ingrid Rüütliga Eduard Ahrensi mälestusmärgi avamisel Kuusalus. Fotod: J. Kann ja S. Valdmaa) 

 

| üles| järgmine »