Laurentsiuse Selts

 

 

 

... nagu näha Laurentsiuse Seltsi videost, vaid ka suur hulk järvi on meie kihelkonnas. Nagu paljudel looduselistel, kes on vanemad kui inimene, on oma lugu või muistend, nii ka meie Kahala järvel. Selle põneva järve on lühivideosse jäädvustanud meie seltsi liige. Videot saab näha siin. Muidugi on meil ka jõgesid. Nendest ehk edaspidi.

Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis toimus legendaarse haridusministri Ferdinand Eiseni 110. sünniaastapäevale pühendatud konverents. Konverentsi avasõnas võttis Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere Eiseni kahekümneaastase ministrina eesti rahvast teenitud aja kokku, öeldes: "Usaldatav informatsioon ... ja täpselt sihitud haridus, mida Eisen meie jaoks suurelt jaolt korraldas, on need asjad, mis lubavad meil julgelt tulevikku vaadata ja head valikut teha". Konverents on järelvaadatav Youtube'i kanalil - esimene osa, teine osa. Laurentsiuse Seltsist oli konverentsil mitu osavõtjat.

 

(Tarmo Soomere ja Urve Läänemets kõnelemas. Foto: Sulev Valdmaa)

 

Temast räägiti palju Kuusalu vallavolikogu Hariduse- ja noorsootöökomisjoni novembrikuu koosolekul. Arutati, mis temast saab. Põhjust andis 1964. aastal valminud Kuusalu uue koolihoone spordisaali seina ilmestnud suur metallist taies. Spordisaal läheb lammutamisele, aga mis saab sangpommiga mehest? Talle leitakse kindlasti uus väärikas koht. Esialgu jäi aga mõistatuseks, kes on sangpommiga mehe autor? Kas keegi teab?

 

(Kooli vana korpus on juba lammutatud, oma koha kaotab ka sangpom-miga mees. Fotod: R. Saaron, S. Valdmaa.)

 

Laurentsiuse Selts on aastate jooksul teinud mõned Kuusalu kihelkonna teemalised filmid. Nüüd on Laurentsiuse Seltsi, Raadio 7 ja OÜ Consulting H&K koostöös valminud "Jõelähtme ja Kuusalu kihelkonna saared", mis on vaadatav youtube'i keskkonnas. See on uuendatud versioon 2018. aasta videost.

 

Tänasel mardipäeval ja isadepäeval seadis Põhja-Eesti piiskop Ove Sander ametisse uue Kuusalu koguduse õpetaja Peeter Paenurme. Kaasas teenisid piiskop emeeritus Tiit Salumäe, Ida-Harju praostkonna praost Tanel Ots, Haapsalu koguduse õpetaja Mart Salumäe ja vikaarõpetaja Kalle Rebane. Jumalateenistusele järgnes koosviibimine Kuusalu vanas pastoraadis, kus õpetaja Paenurme õnnitlesid tema ametikaaslased ja Kuusalu asutuste esindajad.

(Introduktsiooni viivad läbi T. Salumäe , O. Sander ja T. Ots. Koosviibimine vanas pastoraadis. Fotod: S. Valdmaa.)

Kaja Kärneri 02. novembri Vikerraadio autorisaate Kajalood tutvustusest: "Inimene seab endale sihid ja väärtused. Eesti keel on eesti rahvale (eeskätt venestamise aegadel) olnud üks kõige olulisemaid väärtusi, rahvuse püsimise aluseid – sedalaadi mõtte ütleb meie laupäevane külaline, keeleteadlane ja Eduard Ahrensi keeleauhinna esimene laureaat Tõnu Tender." 

Saadet saab kuulata: https://vikerraadio.err.ee/1609497434/kajalood-tonu-tender-keelekorraldus-pole-praegu-tahelepanu-keskmes

 

Muinsuskaitseameti korraldatud Kuusalu pruudivaiba korrastamise töötuppa tuli täna kokku nobedate näppude omanikke. Jätkati mõne aasta eest tehtud kuid pooleli jäänud tööd. See näputöö on sobilik ja jõukohane nii noortele kui vanematele, nii naistele kui meestele. Et vaip on tohutu suur ja taastamist on palju, siis ega täna töö tehtud saanud. Uuest töötoast antakse teada. Eriti oleks meie rahvapärandit oodatud hoidma koolide õpilased. Tuba oli soe, meeleolu asjalik ja rõõmus, puhkepausil ootas kehakinnitus. Olgu kõik asjaosalised ja kaasa-aitajad tänatud!

 

(Fotod: S. Valdmaa)

 

1864. aastal alustas tegevust Kolga vallakool. See õppeasutus on aegade jooksul vahetanud nimesid ja asukohti ning harib täna 155 põhikooli õpilast. Täna õhtul kutsus Kolga kool - Lahe Maa Kool - kokku inimesi, kes temaga varem ja praegu seotud, et tähistada oma 160. aastapäeva. Rahvast sai kooli saal täis, esinejaid oli suurtest täiskasvanuteni, sealhulgas koolile üle maa tuntust toonud Uurikad. Öeldi tänusõnu ja maitsti peosuupisteid. Nagu ikka ümmargustel tähtpäevadel.

   

(Praeguse koolihoone esimene direktor Enn Siim ja praegune direktor Tõnu Valdma. Keskel Uurikad. Foto: S. Valdmaa)

 

Täna 110 aastat tagasi Kuusalu kihelkonnas Tsitre külas sündinud oreliprofessor Hugo Lepnurm nimetas orelit Jumala kiitmise masinaks. Täna õhtul mängis samal Kuusalu Jumala kiitmise masinal, millel palju kordi Hugo Lepnurmgi, organist ja orelipedagoog Kristel Aer. Ette kantud viie autori teoste hulgas oli palju Hugo Lepnurme nauditavat muusikat.

 

(Õpetaja Paenurm tänab esinejat. Kild repertuaarist. Fotod: S. Valdmaa)

 

2021. aastal alustati Muinsuskaitseameti toel hiiglasliku hävinemisohus Kuusalu pruudivaiba päästmist. Tollal tehti asjaga algust, kuid tööd oli palju ja kaugele ei jõutud. Nüüd on Muinsuskaitseamet pannud paika, et uus pruudivaiba  korrastamise töötuba toimub Kuusalus 25. oktoobril. Sinna oodatakse nagu vaiba saamise ajalgi ka kohalikke näputöö huvilisi. Täpsemad teated on tulekul.

Tule appi vaipa  parandama. Võta kaasa lõngad ja nõelad.Info  ja  eelregistreerimine Ly Renter 528 8105,  ly.renter@muinsuskaitseamet.ee

Vaiba kohta saab lugeda ja pilte vaadata: https://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Kuusalu_kihelkond___Kuusalu_kiriku_pruudivaiba_lugu

 

Tänasel mihklipäeval valis EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse nõukogu kogudusele uue õpetaja. Selleks sai senine Kaitseliidu peakaplan Peeter Paenurm. Mihklipäeva jumalateenistusel osales ka Ida-Harju praosti kohusetäitja Tauno Toompuu. Laurentsiuse Selts loodab, et uue õpetaja ajal saab jätkuda meie seltsi ja koguduse varasem hea koostöö. Soovime Peeter Paenurmele õnne ja edu uues ametis!

 

 

04. oktoobril möödub 110 aastat ühe Kuusalu kihelkonnas sündinud tuntuma eesti kultuuritegelase, valla aukodaniku Hugo Lepnurme sünnist. Kuusalus on tema mälestust mitmeti jäädvustatud. Tema kodutalul Tsitre külas on mälestustahvel, meil on Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kool, mille fuajees on kooli kunstiõpetaja Sirje Simsoni Lepnurme kujutav seinamaal, Kuusalu kirikus on Hugo Lepnurme vitraažaken. 2005. aastast pärineb Kuusalu valla aukodaniku Hugo Lepnurme stipendiumi statuut, mille järgi stipendiaate võiks lisaks varasematele olla isegi rohkem. Helilooja ja orelikunstniku sünnipäeval toimub Kuusalu kirikus kontsert.

 

(Fragment Tallinna rahvusvahelise orelifetsivali Reval 2024 kuulutusest.)

 

ETV andis teada, et peatselt on eesti teater saamas noortest näitlejatudengitest täiendust. Üks tulevikutegija on Kuusalu kihelkonnast Kolgast.  

(ERR kuvatõmmis)

 

Aadressil https://kuku.pleier.ee/podcast/maaelu kuuleb Kuku raadio Maa elu saate 39. minutist alates Laurentsiuse Seltsi tutvustust.

 

Laurentsiuse Seltsi esindajad võtsid 02. septembril ette pika reisi Kuusalust Ülenurmele, et anda seal gümnaasiumi direktor Tõnu Tenderile üle meie esimene AHRENS. Üleandmine toimus 6.-12. klassi kooliaasta avaaktusel väga pidulikus õhkkonnas ja suure rahvahulga ees. Aktusel viibisid ka kaks hr Tenderi eelset koolidirektorit Olev Saluveer ja Tarmo Kerstna ning Kambja vallavanem Aivar Aleksejev. Pärast aktust jätkus vestlus kohvilauas. Nüüd algavad arupidamised 2025. aastal toimuva XI Eduard Ahrensi konverentsi üle.

 

(Olev Saluveer, Urve Läänemets, Tõnu Tender, Sulev Valdmaa, Tarmo Kerstna ja Aivar Aleksejev AHRENSi üleandmise järel kooli spordisaalis ning seejärel kohvilauas õpetajate toas. Fotod: Ülenurme Gümnaasium.)

 

Ahrensi eluajal ei olnud tervisesport au sees, sest füüsilist tööd oli niivõrd palju, et kellelgi ei tulnud mõttessegi end ilma asjata väsitada ja vaevaga kogutud kaloreid tühja kulutada. Tänapäeval on olukord sootuks teistsugune. Istuv töö ja vähene füüsiline koormus sunnib igas vanuses inimesi tervisesporti tegema. Üheks suurepäraseks võimaluseks  end mõnusalt liigutada on juba traditsiooniks kujunenud jooks mööda maalilist maastikku ümber kauni Kahala järve.

 

(Piltidel Kahala järve ümbrus ja üks õnnelik finišeerija 18. augustil 2024, keda õnnitlevad rahvamassid Oldoja vana pumpla varemete taustal. Allikas: Delfi kaart, foto J. Laende.)

 

10. august 2024

Täna tuli selle aasta lauritsapäeva lugusid Kuusalu rahvamajja kuulama neljakümne inimese ümber. Kõik kolm esinejat köitsid kuulajaid oma vestetega. Oli palju küsimusi ja nn juurderääkimisi. Näited ajas paratamatutest Põhja-Ameerika eestlaste kõnepruugi muutustest ja amerikanismide ning tont teab mis muude "ismide" mõjust kodueestlaste tänasele keelepruugile panid saali mitte ainult muigama, vaid ka lausa naerma. Kuidas me nüüd kõiki asju paneme "lauale" ja mis kõik on "laes". Lisaks juttu südamevalust kodukoha käekäigu pärast A. H. Tammsaare loomingu taustal. Oli väga hariv ja meeleolukas päev! Inimesed said näha armastatud raadiohäält Kaja Kärnerit. Meie "omad poisid" Mart Salumäe ja Ants Aaman olid tasemel! Tänu jutuvestjatele! Tänu kohale tulnutele, tänu kaasa rääkijatele, tänu Veljo Tormise Kultuuriseltsile ja Kuusalu vallale! Päev oli suurepärane!

 

(Toatäis rahvast jutujärge nautimas ja pärast kuussalulase lauritsapäeva toitu mekkimas. Fotod: Sulev Valdmaa)

 

Kihelkonna maantee ääres on näha hoiatavaid silte. Tehakse filmi! AI abil saab teada, et siinmail toimuvad filmivõtetted, mis saavad jätkuks 2007. aasta filmile "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Jätk kannab nime "Jan Uuspõld läheb koju". AI juttu ei saa alati uskuda, aga ju see on ikka õige, kuigi näitlejat ennast kusagil näha ei olnud.

(Hoiatussildid Kuusalu-Leesi maanteel. Foto: S. Valdmaa)

 

Täna toimus selle aasta Avatud Talude ettevõtmise üks üritusi ka Valgejõe veinivillas. Kõigele muule vaadatavale ja mekitavale lisaks tutvustasid autor Tiina Kuuler, kirjastaja Epp Petrone ja Eesti Sommeljeede Erakooli direktriss Ene Ojaveski raamatut "Meie veinid". Päris vägev teadmine, et meie kihelkonnas on niisugune tähelepanuväärne veinivilla oma suurepärase toodanguga. Perepojast müügimehe sõnutsi on firma parim toode "Erik Menved". See on pohlavein, mida sai raamatu esitlemise juurde ka mekkida. Annab silmad ette millele tahes üle maailma! Aga uurige, miks on veinil just niisugune nimi. Kes leiab, võib teada anda: valdmaasulev@gmail.com)

 

(Kuuler, Ojaveski, Petrone ja Menved raamatuesitlusel. Foto: S.Valdmaa.)

 

Mälestusmiiting Järvi järvede ääres 1941. aastal punaväelaste haarangus hukkunud Eesti sõjaväelendurite mälestuseks toimus täna juba kolmekümnendat aastat järjest. Ester Kurg-Rajasalust algatatud Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi hoitud traditsioon elab ja on Kuusalu valla üks järjepidevamaid. Aastatega on omaaegseid mäletajaid manalateed läinud, kuid Eesti Õhuvägi on selle mälestuse elus hoidmise enda traditsiooniks muutnud. 

  

(Mälestuskogunemine 2024 Järvi järvede ääres. Fotod: S. Valdmaa)

 

Võidupüha õhtul leidis Kuusalu kalmistul aset teinegi pidulik sündmus. Vabadussõja ausamba juures toimus võidutule jagamine ning Kuusalu kalmistule maetud Vabadussõjas osalenute mälestustseremoonia. Kaitseliitlase Peeter Paenurme eestvõttel on mitme aasta jooksul üles otsitud ja nüüd ka korrastatud ning metallist ovaalsete märkidega tähistatud Kuusalu kalmistule maetud Vabadusristi kavaleride ja Vabadussõjas langenute hauad.

 

(Võidupüha õhtune miiting ja Vabadussõjas langenu hauatähis raudristil. Fotod: A. Linde ja S. Valdmaa)

 

"Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919  ja see on ka "eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest."

Selle Eesti Vabariigi valitsuse 1934. aasta otsuse vaimus tähistati Võidupüha täna taas ka Kuusalu vallas Valkla lahingu mälestuskivi juures ja Vabadussõjas langenute mälestussamba juures Kuusalu kalmistul.

(Vabadussõjas langenute mälestussamba juures. Foto: S. Valdmaa)

 

1994. aastal taastati Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi tegusa liikme Ester Kurg-Rajasalu algatusel nn Lendurite kivi Järvi järvede ääres polügooni alal. Sellest ajast alates on seal igal aastal toimunud 10. ja 13. juulil 1941 punaväelaste haarangutes tulevahetuses langenud eesti sõjaväelendurite meenutamine ja mälestamine. Käesoleval aastal oodatakse kõiki taas Lendurite kivi juurde 13. juulil. Nagu igal aastal, kogunetakse seegi kord esmalt kell 10.00 Kiiu torni juurde ja sealt läbi Aruhärma liikudes jõutakse Lendurite kivi juurde.

 

Juuniküüditamise aastapäeval meenutati Kuusalus meie rahvale ajaloos osaks saanud kannatusi. Kuusalu kalmistul on mälestuskivid okupatsioo-nide ja märtsiküüditamise ohvritele. Keskväljakul on lisaks Ekke Väli loodud küüditatute mälestusmärk, mille avamisest möödus nüüd kakskümmend aastat. (Otsi nende mälestusmärkide pilte siit.) Kaitse-liitlaste, naiskodukaitse, kodutütarde, noorkotkaste, vallavalitsuse liikmete ja Kuusalu rahva osavõtul toimusid kõikide mälestusmärkide juures lühikesed meenutushetked. Järgnes koosviibimine Kuusalu rahvamajas, kus maitsti naiskodukaitsjate küpsetatud kooki ning kuulati päevakohast ettekannet.

Ürituse korraldamise eestvõtja oli Enno Uibo Murtud Rukkilille Ühingust, mäletushetki juhtis ja ütles päevakohased sõnad Kaitseliidu peakaplan Peeter Paenurm. Vallavalitsuse poolt esines sõnavõtuga vallavanem Terje Kraanvelt. Rahvamajas tegi ettekande Laurentsiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa.

 

(Kaitseliidu peakaplan Peeter Paenurm okupatsioonide ja märtsiküüdi-tamise ohrite mälestusmärkide juures sõna võtmas. Foto: S. Valdmaa)

Kuusalu kalmistu peavärava lähedal ajaloolisel matmisalal on suur raudrist kirjaga DOCTOR. MED. ERNST ANDERS GEB. D. 17 JULI 1850. GEST. D. 23 JUNI 1900. Internetist saab Rahvusarhiivi materjalidest teada, et tegemist on korporatsioon "Livonia" liikme ja arsti, lastekirurgia spetsialist Ernst Karl Magnus Anders'iga, kelle sünnikohaks on märgitud Tartu ja surmakohaks Karlsbad. (Vt fotot https://www.meediateek.ee/photo/view?id=706991&pid=83815) Internetis pole tema kohta palju rohkemat leida. Nii ei selgu ka, et kui Andersi surmakohaks on Rahvusarhiivi andmeil Karlsbad, on ta siis maetud Kuusallu? Ei ole ka teada, mis teda Kuusaluga seob. Küllap arhiividest otsides võib leida vastuseid.

 

(Ernst Andersi hauatähis Kuusalus (parempoolne rist). Foto: S. Valdmaa.)

 

Nendel teemadel mõtiskles tänasel emadepäeval Kuusalu vennastekoguduse palvemajas sõjaväelane, teoloog, ajaloofilosoof ja mõõgameister Einar Laigna. Tundus, et keerulistest asjadest rääkis hr Laigna lihtsalt. Samas said kuulajad aru, et lihtsad asjad võivad olla väga keerulised. Inimene teeks targasti, kui ta ei panustaks iseenese loodud ajutistesse asjadesse, vaid tunneks ära ja hoiaks kinni igavesest.

(Einar Laigna võimudest Eestimaal läbi aegade. Foto: S. Valdmaa)

 

2023. aasta lauritsapäeval räägiti Laurentsiuse seltsi eestvõttel Kuusalus lauritsapäeva lugusid. Kuulajaid tuli kokku üle seitsmekümne. Nüüd annavad Valgejõe Mälutalu ja Valgejõe Veinivilla teada, et käesoleva aasta suvi Vagejõel täidetakse samuti lugude rääkimisega. Kus jutustajaid, sinna oodatakse kuulajaid. Lisaks jutujärjele on vähemalt 16. juunil Valgejõel avatud suitsukala-kohvik. Lugege lähemalt ja mingem kuulama: https://www.facebook.com/events/s/valgejoe-lood-320-aastat-lasna/379917505049217/?rdid=eVt0iqDrikMApMF4&share_url=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Fshare%2FyzsjTVnhDZUawpfY 

 

F. J. Wiedemanni keelepäeval Väike-Maarjas räägiti runnelismidest, sest 2024. aasta Wiedemanni keeleuhinna pälvis meie kultuuri ja keelekasu-tustki palju rikastanud Hando Runnel. Traditsiooniliselt istutati keeletammikusse esmalt auhinna pälvinu nimetamm ja järgnevas esinesid seltsimajas lisaks akadeemlisematele ettekannetele seegi kord Väike-Maarja õpilased. Lõpupaneelis väljendasid moderaator Raul Rebase küsimuse peale kõik vastanud veendumust, et eesti keel ei kao kuhugi.

  (Nimetamme istutamine ja esinejate lõpupaneel. Fotod: S. Valdmaa.)

 

Kuusalu kihelkond saab peatselt juurde ühe kultuurikoja. Uue muuseum-näitusesaali rajamine on lõpusirgel. Praegu on käsil siseviimistlustööd ja siis algab ekspositsiooni ülespanek. Eeldatavasti on avamistseremoonia käesoleva aasta suvel.

 

 

28. märtsil 2024 uuris Kuusalu kihelkonnaga tihedalt seotud teadjanaine Maarja Merivoo-Parro kunagiselt Kuusalu Keskkooli direktorilt Sulev Valdmaalt oma väga pika ja keerulise inglisekeelse nimega teadusuuri-muse jaoks, kuidas 1989. aastal seati sisse sõprussidemed meie kooli ja Soome Valkeala Lukio vahel. Õnneks oli jutustajal mõndagi meeles ning paar pilti-dokumentigi alal hoitud.

 

1935. aastal ehitasid ehitusmeistrid Adam Aaberg ja Gustav Thomson
Kuusallu silmapaistva uudse arhitektuurilise lahendusega palvemaja. Selle olid projekteerinud pärastised väga tuntud arhitektid, Kuusalu kihelkonnas Muuksi külas Toomanil sündinud August Volberg ja tallinlane Edgar Velbri. See hoone on tunnistatud meie kihelkonna üheks XX sajandi arhitektuu-ripärlitest. Puitfunktsionalismi stiilis elegantse hoone saatus on olnud keeruline. 24. märtsil 2024 toimus palvemajas üle pikema vaheaja rohkem kui kolmekümne inimese osavõtul taas vennastekoguduse kuulutustund. Kuulutustunnid hakkavad toimuma kaks korda kuus iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval algusega kell 13.00. Järgmine kord saadakse kokku 14. aprillil 2024 ning kõik on oodatud.

  

Tänasel Rae valla ajalookonverentsil räägiti palju põnevat. Ootamatuna kerkis üles küsimus, et mis kirikut on õieti kujutatud Johann Voldemar Jannseni 1864. aastal asutatud "Eesti Postimehe" päises? Huvitav oli seos, miks sellest Rae valla hariduskonverentsil üldse räägiti ja väga huvitav oli ka viide Kuusalu kirikule. Igaüks saab seda päise pilti siinkohal vaadata, aga kes olid kohal, need kuulsid ka mõttekäike.

 

 

14. märtsil 2024. aastal koostati Tartu Maakohtu registriosakonnas Mittetulundusühing Laurentsiuse Selts (registrikood 80308485) kohta menetlusdokument nr M 10143557 / 10, millega registreeriti seltsi uus põhikiri. Eelmine põhikiri oli vastu võetud seltsi loomise aegu 2010. aastal ning oli nö elust maha jäänud.

 

Meie kihelkonnas on palju ettevõtlikke ja huvitavaid inimesi. Aeg-ajalt tutvustab neid ka (riigi)televisioon. Kuna televisioonil on nüüd võime ja komme näidata saateid nii olevikus kui minevikust ja tulevikust, siis võib ühe nädala jooksul sattudagi nägema meie inimestega erineval ajal tehtud saateid, nagu nüüd mõne viimase päeva jooksul. Juuresolevatel kuvatõmmistel on esinemas kolm Kuusaluga seotud inimest, kelle ettevõtlikkusest räägib see, et nad on tuntud-teatud kui tippmodell, ujumistreener, vabaheegeldaja, poliitik, omavalitsuspoliitik, mälumängur, filmiprodutsent ... Kindlasti teevad nad paljut muudki. Ja niisuguseid mitmekülgseid meie kihelkonnaga seotud inimesi on rõõmustavalt palju.

 

(Kuusaluga seotud "Pealtnägijas" ja "Hommikus Anuga". ERR kuvatõmmis.)

 

19. märtsil toimub Rae vallas ajalookonverents, millele sai kutse ka Laurentsiuse Selts. See on traditsioonidega üritus, sest tegemist on järjekorras juba kuueteistkümnendaga. Kui "kaardistada" üldse Harjumaal toimuvaid ajaloo- või siis ajalooga seotud konverentse, on maakond üsna tegus. Eelolev päev Jüri gümnaasiumis tõotab kava kohaselt tulla väga põnev.

 

Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Koolis toimus 02. märtsil Laurentsiuse Seltsi üldkoosolek. Nagu üldkoosolekul tavaks, tehti seal kohustuslikke toiminguid - kinnitati eelmise aasta majandusaasta aruanne ja anti hinnang juhatuse eelmise aasta tööle. Muudes punktides vaadati ettepoole. Mis edaspidi toimuma hakkab, sellest saab üldsus teada ja osa võtta. Uuendati seltsi 2010. aastast pärinevat põhikirja. Justkui selle toonitamiseks, et selts ootab pilte Kuusalu kihelkonna üllatuste kohta, olid üllatused ka koosolekul platsis. Üllatusena oli koosolekulisi tulnud tervitama Kuusalu seenioride lauluansambel "Viisiveeretajad", kes esitas neli laulu oma eelseisva juubelikontserdi kavast ja kus lauljateks ka meie seltsi liikmeid. Koosolekuruumis olid üllatusena laual suupisted nö kohalikust köögist - seenepirukad, peedi-suvikõrvitsa salat, marineeritud tatikud ja tavalehtrikud ning õuna moos jõhvikatega. Kõik Kuusalu aia- ja metsaviljadest!

 

("Viisiveertajate" tervitus, Kuusalu metsa- ja aiasaadusi. Foto S. Valdmaa.)   

 

Valgetähe IV klassi teenetemärgiga tunnustas president Alar Karis 2024. aastal jaekaubandusettevõtte Selver ASi tütarettevõtte Kulinaaria OÜ tegevjuhti Andres Heinveri, kes on käesoleval aastal teist koosseisu Kuusalu vallavolikogu liige. Laurentsiuse Selts õnnitleb meie valla tublit tegijat!

(Hr Einver (vasakul) Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. ERR kuvatõmmis.)

 

07. veebruaril kell 22.05 näitab ETV filmi Eesti ühest parima vormitunne-tusega skulptorist Seaküla Simsonist, keda tuntakse ka nime all Simson von Seakyll ja kelle kodanikunimi on Aivar Simson. Film on valminud Andres Pulveri raamatu "Põrgu katlakütja: Simson von Seakylli elu ja võitlused" järgi ja väärib suurt tähelepanu, kuna portreerib Kuusalu pastoraadi ees seisva Eduard Ahrensi mälestusmärgi värvikat autorit. 

(Seaküla Simson omas elemendis. ERR kuvatõmmis.)

 

... Kuusalu kihelkonnas on talu, mille elust ja inimestest on kirjutatud raamat? See on raamat Hirvli küla Kabaku talust, mille autor on Ridala baptistikoguduse kauaegne pastor emeeritus Aare Tamm. Meelolukas rikkaliku pildimaterjali toel Kabaku talu ning Kuusalu kandi möödunud aegade elu-olu laiemaltki avav huvitav lugemine on nüüdsest laenutatav ka Kuusalu raamatukogust. Raamatus on teksti kuuskümmend lehekülge ning see on kahe ja poole tunnise materjalina seitsmes jaos kuulatav ka internetis:

(Raamatu "Kabaku. Ühe talu lugu" esi- ja tagakaas.) 

 

Igaühel on võimalik osaleda 2023. aasta keeleteo valimisel ning anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.

Hääletada saab veebilehel hm.ee/keeletegu2023 kuni 13. veebruari keskööni.

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

 

Eelmise aasta lõpul sai korrastamise käigus kahjustada meie koduleht. Nüüdseks on lehe sisu (peale avalehe nn tunnuspäise, mis peaks olema punane) saanud uuesti korda. Ennistamistööde käigus sai üsna selgeks, et meie koduleht on rikkalikuks teabeallikaks Eesti ühe uhke ja toimeka kihelkonna elu-olu kohta läbi aegade. Samas kui võtta arvesse, et hakkasime siia materjale koguma ja looma 2010. aastal, ei saa enam garanteerida kogu sisu ajakohasust tänases päevas. Näiteks võib mõni sisu olla aegunud, mõni link ei tööta jms. Sellele vaatamata saab siit leitav materjal ärgitada igaüht otsima Kuusalu kohta lisa- ning uuemat. Oleme ka tänulikud kodulehe sisu kohta ettepanekute ja tähelepanekute saatmise eest.

 

3. jaanuaril 1319 andis Taani kuningas Erik VI Menved Tallinna Toomkoolile õpetamisprivileegi. Selle üriku järgi tähistab kool tänavu läbi aasta kestvalt oma 705. sünnipäeva. Laurentsiuse Selts tervitab auväärset õppeasutust, kus õppis ka hilisem Kuusalu pastor Eduard Ahrens.  

 

15. jaanuaril toimunud Kuusalu valla Hariduse- ja noorsootöökomisjoni koosolekul osalenutele tutvustati konkursi "Minu üllatav Kuusalu" ideed ja paluti komisjoni liikmetel sellest nii ise osa võtta kui teadet levitada. Laurentsiuse Selts on pöördunud konkursi mõtte levitamisele kaasa aitamise ettepanukuga veel ka Kolga ja Loksa koolide poole. Ka vallaametnikele on tehtud ettepanek teavitada konkursist valla kodulehel. Loodame, et üleskutse, mille järgimine nõuab ehk mõningast pingutust, toob suveks huvitava tulemuse.     

 

Traditsiooniliselt tähistab Kuusalu vald igal aastal 1920. aasta Vabadussõja relvarahu päeva. Tänagi kogunes kell 10.30 meie Vabadussamba juurde Kuusalu kalmistul inimesi, et kahekümnekraadises pakases vaikuseminu-tiga, oma sõnavõttude ja samba jalamile pärja ning küünalde asetamisega mälestada meie kaaskihelkondlasi, kes toona Eesti vabaduse eest oma eluga maksid.

(Valla juhid, Kaitseliitlased, Naiskodukaitsjad ja Noorkotkad käredas külmas Vabadussamba juures. Foto: S. Valdmaa) 

 

| üles| järgmine »