EELMISTE AASTATE ARHIIV ON SELLE LEHE ALL ÄÄRES
08. veebruar 2025
Kas Kolga mõisas kummitab?
08. veebruari ETV "Maahommiku" saates tutvustas Kolga muuseumi perenaine Ulvi Meier Kolga mõisa ja selle valitsejamajas asuvat kihelkonna muuseumi. Küsimusele, kas Kolga mõisas kummitab, kuulsime vastust, mille sarnaseid oskavad tavaliselt poliitikud anda. Nii et mine võta kinni. Küll on aga praegu päris kindlasti võimalik muuseumis näha mängukarude näitust. Hakka või uskuma, et Kolga muuseum ongi karude päriskodu.
Aga Kolga muuseumi kohta saab lähemalt lugeda
siit.
(Kolga muuseumi juhataja Ulvi Meier oma karuperega. ERR kuvatõmmis.)
27. jaanuar 2025
Kõik on kokku ajalugu
Lääne-Nigula kihelkonna raamatu hiljutise esitlemise peale tekkis Laurentsiuse Seltsis mõttevahetus, et meie võiksime koostada Kuusalu kihelkonna raamatu. (Helmut Elstroki koostatud eelmise kihelkonna raamatu "Kõrvemaast põhjarannani" ilmumisest on möödunud 30 aastat.) Sama mõtet oli väljendatud juba viis aastat tagasi toimunud Kuusalu ajalookonverentsil. Tollane mõte jäi aga edasi arendamata. Täna kuulasid Laurentsiuse Seltsi esindajad Kolga muuseumis, kuhu viis aastat tagasi mõtetega jõuti. Kas see raamat just Kuusalu kihelkonna ajaloo raamat saab olema, või saab rõhk olema millelgi muul, kuid vaieldamatu on, et kõik on ju lõpeks ajalugu.
23. jaanuar 2025
Raamat enne ja pärast Ahrensit
Niisugustel teemadel räägitakse käesoleva aasta lauritsapäeval 10. augustil Kuusalu rahvamajas toimuval XI Eduard Ahrensi konverentsil. Kas konverentsi pealkiri just täpselt niisugune saab olema, ei ole praegu veel päris kindel, kuid raamatuta ega Eduard Ahrensita ei saa. Täna arutasid konverentsi asju Laurentsiuse Seltsi ja Emakeele Seltsi esindajad - Ahrensi konverentside korraldamise kauaaegsed partnerid. Palju olulist sai läbi räägitud ja varsti on meil võimalik ka konverentsi täpsema sisu kohta teada anda. Huvilised saavad aga lauritsapäeval Kuusallu tulemise juba praegu kalendrisse märkida.
21. jaanuar 2025
Kuusalust võrsub lisaks muusikutele ka muusikajuhte
Tänases "Terevisioonis" tutvustati eesti rahvale Samuel Jalakat. Samuel on Kuusalust võrsunud muusik, kellest on nüüd saanud Eesti sõjaväeorkestri juht. Prooviks oli hommikuses stuudios kuulda ka mürtsuvat puhkpillimuusikat. Edu meie kihelkonna tublile inimesele ja Eesti sõjaväeorkestrile!
(Samuel Jalakas ja Eesti sõjaväeorkestri mängijad. ETV kuvatõmmised.)
20. jaanuar 2025
Laurentsiuse Seltsi plaanidest 2025. aastal
Täna kohtusid Laurentsiuse Seltsi liikmed Kiiu mõisas Kuusalu vallavanemaga. Selts on kavandanud käesolevaks aastaks sündmusi, millest sooviti valda, kelle heaks suurel määral tegutsetakse, teavitada. Räägiti lauritsapäeval toimuvast Eduard Ahrensi XI konverentsist ja eesti raamatu aastaga seonduvatest kavadest. Vallavanemale tutvustati ka AHRENSit ja selle statuuti.
(Kuusalu vallavanem ja Laurentsiuse Seltsi liikmed. Foto: Triinu Rebane.)
17. jaanuar 2025
Kadapiku Väino Eskeni arhiivifond täna ja homme
2010. aastal avati Kuusalu raamatukogus Kuusalu kihelkonnas Leesil sündinud ja oma elu Rootsis elanud
soomepoiss Väino Eskeni rikkalik
raamatukogu-arhiiv, mille ta pärandas vallale. Kuna vallal on nüüd plaan viia Kuusalu raamatukogu üle uude kaasaegsesse asukohta, siis rääkis raamatukogu juhataja Õnne Paimre 17. jaanuaril selle kogu senisest kasutatusest ning fondi halduri Laurentsiuse Seltsi esimehega arutati säilikute ja köidete üleviimist uude asukohta.

(Õnne Paimre Kadapiku Väino Eskeni fondis. Foto: S. Valdmaa.)
16. jaanuar 2025
Meie kihelkonna inimesi ETV-s
Eelmise aasta 5. detsembril sai 65-aastaseks meie kihelkonnas elav skulptor Aivar Simson, kunstnikunimega Simson von Seakyl. ETV 16. jaanuari saates OP oli lõik Seaküla Simsoni juubelile pühendatud pronksskulptuuride näitusest „65 X Simson von Seakyl“ Tallinna Botaanikaaia Palmimajas
. Näitusel on väljas skulptori taimeriigist inspireeritud taiesed. Meie seltsil on hea meel, et oleme olnud ja oleme nähtavasti ka edaspidi tema ja tema loominguga seotud.
(ETV kuvatõmmis 16.01.2024 saatest OP.)
15. jaanuar 2025
Laurentsiuse Selts tunnustab ise ka
Eelmisel aastal otsustas Laurentsiuse Selts hakata tunnustust jagama. Mõtlesime välja ja tellisime Seaküla Stuudiotest väikese AHRENSi. Statuudi kohaselt: Laurentsiuse Selts annab AHRENSi eesti keele ja kultuuri heaks ning kogukonna toeks tegutsenud inimesele. Esimese AHRENSi andsime möödunud aastal tuntud keeleteadlasele ja meie Eduard Ahrensi konverentside kauaaegsele moderaatorile Tõnu Tenderile. Nüüd, uue aasta hakatuses, said valmis ka järgmised kolm taiest. Järgmisel Seltsi üldkoosolekul arutame kandidaate. Seejuures ei ole meil pürgimust igal aastal AHRENSit välja anda, vaid ikka millegi märkimisväärse eest.