Mis on kodu-uurimine?

Kodu-uurimine - kodukoha looduse, ajaloo, majanduse, kultuuri jms üksikasjaline tundmaõppimine.
Eestis suunas ja suunab kodu-uurimist Eesti Kodu-uurimise Selts, lühendatult EKUS. See on 1939. aastal Eesti Teaduste Akadeemia juurde asutatud teaduslik kodu-uurimist suunav ja juhendav ning kodu-uurijaid ühendav organisatsioon. Selts jätkas Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkonna väljaantava koguteose „Eesti” koostamist. 1940 lõpetas Nõukogude võim Eesti Teaduste Akadeemia ja selle teadusseltside tegevuse. EKUS püüdis tegutseda ka II maailmasõja ajal. Pärast sõda, kui 1958 asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde kodu-uurimise komisjon, sai Eesti kodu-uurimisliikumine uuesti elujõudu. Komisjon arendas teadlaste juhtimisel kodu-uurimist teadusliku harrastustegevuse vormis. Avaldati trükiseid, sh maarajoone käsitlevate kogumike sari. 17. I 1990 taasasutatud Eesti Teaduste Akadeemia juures olev EKUS kuulub Akadeemiliste Seltside Nõukogusse, tal on osakonnad ja koostöörühmad Tallinnas, Pärnu-, Viljandi-, Järva- ja Raplamaal ning Alutagusel. Juhatuse juures tegutseb külatoimkond. Juhendatakse noorte kodu-uurimist, tehakse uurimusi Eesti külade, linnaosade ja maakohtade kohta ning üllitatakse trükiseid. Liikmeid 227 (12. XII 2008) ning sadu seltsi liikmeskonda mittekuuluvaid aktiivseid kodu-uurijaid üle Eesti.
(Allikas: Eesti Entsüklopeedia.)
 

Kuusalu (Kesk)koolis oli kodu-uurimuslike tööde tegemine nõukogude ajal  levinud ja au sees. Emakeele õpetaja Menda Kirsmaa oli üks, kelle juhendamisel õppisid õpilased oma kodukanti uurima. Mitmed tollased tööd oleks huvitavad lugeda tänagi.  

1976-1993 valminud kodu-uurimuslikud tööde pealkirjade ja autoritega saab tutvuda siin.

Õpetaja Menda Kirsmaa andis eelpoolviidatud nimekirjas tema juhendamisel Kuusalu Keskkoolis valminud kodu-uurimuslikud tööd hoiule Kolga muuseumi. Seal on praegu kodukihelkonna hariduse ja üldse ajalugu rikastavatena hoiu Terje Rohi, Anne Lindebergi, Merike Tomingase, Tiina Heina, Piret Kirsila, Made Viljuri, Jane Raimla, Marje Liukoneni, Irene Vahtra, Külli Sillanurme, Tarmo Krasmuse, Tiit Valk'i, Mart Reimanni, Keiu Püümetsa ja mõned kollektiivsed tööd. Kõige vanem töö on aastast 1976, kõige uuem 1993. aastast. Lisaks muuseumile on ka Kuusalu raamatukogus hoiul Menda Kirsmaa juhendamisel valminud Pille Mölli ja Leelo Lehiste ning Heddy Veeleidi uurimistööd.

Kauaaegne Kuusalu kooli füüsikaõpetaja Kalju Rea koostas 1960. aastal kirjelduse rattamatkast Loo vesiveskisse, mida saab lugeda siin.