Kunstiajaloo tund: Kuusalu kirik
Neogooti stiilis Kuusalus kirik valmis 1890. aastal. Ümberehituse projekteeris insener Friedrich Axel von Howen, kes oli ka Tallinna ehitusnõunik. Aga kirik on siinsamas olnud juba 13. sajandist.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010 
Neogooti stiili üheks tunnuseks on teravkaar.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010 
Kuusalu kiriku kivirist portaali ehk ukse kohal.
Foto: ©Sulev Valdmaa, 2010 
Kuusalu kirikutorni kella sihverplaat.
Foto: ©Sulev Valdmaa, 2010
Kuusalu kiriku sisevaade (pikihoone, sellega ristuv transept ehk ristlööv ning koor).
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010 
Kuusalu kiriku koor ehk altariruum.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010
Kuusalu kiriku altar. Barokse altariseina ehk altariretaabli autor on Elert Thiele, mis valmis 1665. Selle tähtsamad elemendid on täisplastilised Moosese (sümbol kümme käsku) ja Ristija Johannese (kujutatud koos lambatalle ja ristiga) kujud ning predellat ehk altari alaosa kaunistav inglipeaga pahkmikornamentika. Altarimaaliks on Carl Sigismund Waltheri maali "Kristus ristil" (1865). Altari peal on krutsifiks (Kristuse kujutisega rist), lilled, Piibel, armulauanõud ning küünlajalad küünaldega.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010
Kuusalu altriruumi vitraaž. Siin on kujutatud pilte Püha Laurentsiuse elust. Liskas on siin veel inglid, luterroos ning pitsat (rist, küünlajalg, rest, ankur ja raamat). Vitraaži autor on Andrei Lobanov.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2019
1861. aastal Saksamaal surnud krahv Erich Friedrich Magnus Dietrich Stenbocki süda on müüritud koori lõunaseina.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010
Käärkamber ehk kiriku kooriruumiga ühenduses olev väike kõrvalruum liturgiliste toimingute ettevalmistamiseks ning jumalateenistuseks vajalike esemete hoidmiseks.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010
Idaroosaken seest.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010
Vitraaž saksa usureformaator Martin Lutheriga.
Foto: ©Sulev Valdmaa, 2010
Vitraaž saksa usureformaator Philipp Melanchthoniga.
Foto: ©Sulev Valdmaa, 2010
Kuusalu kiriku kantsel ehk jutluse pidamise koht. Kaunist polükroomiat (mitmevärvilist) õlivärvikihi all varjav hilis-renessanslik kantsel on tehtud Tallinna tisleri ja nikerdaja Adam Pampe või tema õpilase poolt. Kantslit kaunistavad neli evangelisti: Matteus (sümbol ingel), Markus (sümbol lõvi), Luukas (sümbol härg) ja Johannes (sümbol kotkas).
Foto: ©Sulev Valdmaa, 2010
Võlv ehk ruumi kattev kumer laekonstruktsioon, toetub seinale või toendile.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010
Kuusalu kiriku põhjalööv.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010
Lühter.
Foto: ©Sulev Valdmaa, 2010
Tahvel Kuusalu kirikuõpetajate loeteluga (alates reformatsioonist).
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010
Uhke nikerdatud vappepitaaf konserveeritult lõunalöövis.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010
Kuusalu kiriku transepti ehk ristlöövi põhjakülg.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010
Kuusalu kiriku transepti ehk ristlöövi lõunakülg.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010
Oreliväär ehk orelirõdu.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010
Kuusalu kiriku orel. Siin orelil on näiteks mänginud Hugo Lepnurm.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010
Kuusalu kiriku barokne tornikiiver valmis 1760.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010
Kuusalu kiriku tornikell on valatud Tallinnas Gottwerth Koerneri poolt 1759. Kell olevat Kolga krahv Stenbocki kingitus.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010
Vaade Kuusalu kiriku tornist.
Foto: ©Sulev Valdmaa, 2010
Teel Kuusalu kiriku tornist alla.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010
Kukega tuulelipp Kuusalu kiriku katusel.
Foto: ©Heiki Haljasorg, 2010