Tänapäevaste piiridega Kuusalu vald. Allikas: et.wikipedia.org
Eesti Entsüklopeedia IV köitest (1934) võime lugeda: Kuusalu on Harjumaa kirdepoolseim rannikukihelkond, koosneb Kiiu, Kolga ja Kõnnu vallast ning Kodasuu ja Anija valla osast, kokku 569 km2, 10330 elanikku (1934). Kuusalu kihelkond haarab endasse osa Põhja-Eesti paelavast, piiratud mere poolt looklevast paekaldast, mille jalale jääb madal neemeline ja laheline rannikumaa. Viimane sirutub mere poole kahe suurema (Pärispea ja Juminda) ning ühe väiksema (Kaberneeme) neemena, mille vahele jääb Kolga ja Hara e. Papi laht. Kolga lahes on rida saari: Rammu, Koipsi, Rohusi, Umblu, Malusi ja Pedassaar.
Kihelkond õhust. Fotolt tunneb ära Juminda ja Pärispea poolsaare, Kahala järve ja Kuusalu ning Kiiu
asulad Peterburi maantee ääres.©Sulev Valdmaa foto, 2006
Piki rannikut asetseb rida kalurikülasid ja kaks sadamat - Tsitri ja Loksa. Viimasest on kujunenud suurem alevik telliskivitehasega. Paekallas lookleb läänest itta, moodustades rea põhja poole sirutuvaid neemikuid (Valkla, Tsitri, Kolga asunduse ja Kolgaküla kohal). Neemikute vaheliste lahtede kaudu laskub merre rida väiksemaid jõekesi (Kaberla, Valkla, Loo, Pudisoo jt) ja Valgejõgi. Viimane moodustab paekalda joonel ilusa Nõmmeveski joa. Paekalda neemikud ja -lava on peamisiks põllumaa koondumispiirkonniks. Paelava kaudu käib ka Tallinna - Narva maantee, mis on kihelkonna peamiseks liiklemisteeks ja mille läheduses asetseb Kuusalu kirik ühes selle juurde kujunenud alevikuga. Kihelkonna lõunaosa on liivase pinnakattega ja enamalt jaolt ulatuslikkude okasmetsade all ning õige harvalt asustatud. Kuusalu kihelkonnas on (1934) 10 avalikku algkooli (Kolga ja Kõnnu vallas kummaski 4, Kiiu ja Kodasuu vallas kummaski 1) kokku 991 õpilasega. Täienduskoolid on Kiius-Kõnnus ja Leesil (Harjumaa kalaasjanduse täienduskool) 47 õpilasega. Rahvaraamatukogud on ÜENÜ Kuusalu osakonnal (1200 kd), ÜENÜ Kaberneeme osakonnal (291 kd), Kolga Rahvahariduse Seltsil (820 kd), Hirvli Rahvaraamatukoguseltsil (709 kd), Leesi Haridusseltsil (asutatud 1919, 533 kd), Hara Lugemisringil (520 kd), Loksa Haridusseltsil (asutatud 1922, 1075 kd), Kõnnu Haridusseltsil (asutatud 1925, 284 kd), Kolgaküla Haridusseltsil (776 kd), Vihasoo Haridusseltsil (asutatud 1924, 767 kd), Pärispea Haridusseltsil (asutatud 1925, 380 kd) ja Viinistu Tuletõrje Seltsil (759 kd). Rahvamajad on Kuusalu Põllumeeste Seltsil, Kolga vallas Leesil, Loksda ja Viinistu Tuletõrje Ühingul ja Kolgaküla Haridusseltsil. Ühispank on Kuusalus, piimaühingud Aru külas, Kiius, Kolgas, Kursil, Kõnnus ja Loos; kindlustusühingud on igas vallas, tarvitajateühinguid 9, muid majanduslikke ühinguid 14 (neist turbaühinguid 7).
Kihelkond õhust. Fotolt tunneb ära Juminda ja Pärispea poolsaare, Kahala järve ja Kuusalu ning Kiiu
asulad Peterburi maantee ääres.©Sulev Valdmaa foto, 2006
Taasiseseisvumisjärgses Eestis on Kuusalu vald Harju maakonna omavalitsusüksus, mis hõlmab peaaegu kogu ülalkirjeldatud Kuusalu kihelkonna maa-ala. Ta asub Harju maakonna idaosas Tallinn–Narva maanteest põhjas ja lõunas. Pindalalt sai Kuusalu vallast peale 2005. aastal toimunud ühinemist Loksa vallaga Harju maakonna suurim omavalitsus ning valla uued piirid kattuvad pea-aegu Kuusalu kihelkonna piiridega. Samas hõlmab Kuusalu kihelkond oma läänepoolses osas ka Kaberneeme ümbruse, mis praegu kuulub Jõelähtme valda, kuid vald on tänase seisuga kihelkonnapiiridest kõvasti väljas oma kaguosas ning veidi ka Vihasoo ümbruses. Praeguse Kuusalu valla pindala on 708 km² ehk peamiselt nende eelpolmainitud Kadrina ja Haljala kihelkonna nn polügoonialade arvelt 139 km² suurem Kuusalu kihelkonnast. Kuusalu vallas oli 01.01.2008 seisuga 6831 ja 01.08.2012 seisuga 6762 elanikku. Omaette omavalitsusüksusena asub Kuusalu kihelkonnas veel vallast ümbritsetud Loksa linn.
2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus toimusid kohalike omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised ja sundliitmised ning külanimede ja maakonnapiiride muutmised. Kuusalu kihelkonna omavalitsusüksuste Kuusalu valla ja Loksa linna osas mingeid muutusi ei toimunud. Ka eelduste kohane Kuusalu valla kui elanike arvu kriteeriumile piiripealselt vastava ja Loksa linna kui kriteriumitele tugevalt alla jääva omavalitsusüksuse nii vabatahtlik kui sundühinemine üheks omavalitsuseks jäi Eesti oludes erandlikult ära. Piirkondlik komisjon leidis, et puudub ühtekuuluvustunne, vaatamata mitmetele koostöö algatustele ei ole toimivat sidusust ning kaks omavalitsust ei ole seni integreerunud terviklikuks teenuspiirkonnaks ja asustussüsteemiks.
Maa-ameti 2016. aasta 31. detsembri täpsustatud andmetel oli Kuusalu valla pindala 709,50 km². 01.09.2018 seisuga elas vallas 6545 ja 01.01.2020 seisuga 6413 inimest. Loksa linna pindala on 3,82 km² ja 01.01.2020 elas seal 2541 inimest.
