Eesti Vabadussõjas langenud ja Kuusalu kihelkond. Loe siit.
Kuusalu kihelkonnaga seotud soomepoistest loe siit.
Kunagise Kuusalu kihelkonna territoorium oli nõukogude ajal üsna militariseeritud. Seal asusid järgmised militaarobjektid:
- Hara demagnetiseerimise keskus
- Loksa väeosa
- Kolgaküla karjääri lähedal Valgejõe ääres S-75 divisjon
- Juminda poolsaare S-125 raketibaas
- Kupu raketibaas (Kuusalu, Kahala) S-75 baas
- Pärispea poolsaare läänekaldal Suurpeal asus Leningradi Laevade Füüsikaliste Väljade TUI filiaal, millel oli Hara lahes laskepolügoon.
- Kuusalu kihelkonda jäänud piirivalvekordonid kuulusid Rakvere piirivalvesalka (6. Punatähe ordeniga Gdynia piirivalvesalk Rakveres – sõjaväeosa nr. 2294 (6-ой Пограничный Отряд, в/ч 2294): 9. Turbuneeme piirivalvekordon (9 ПЗ Турбанееме "Соболь"), 10. Hara piirivalvekordon (10 ПЗ Хара), 11. Pjotr Rodionovi nimeline Tsitre piirivalvekordon (11 ПЗ Тситре; Погранзастава №11 имени Родионова), Juminda piirivalvekordon, 12. piirivalvekordon Kaberneemes (6 ПО 12ПЗ Кабернееме)
Kuusalu kihelkonna militaarrajatiste kohta vaata: Siim Neljandik. Lahemaa militarrajatised. Uurimistöö. Rakvere, 2009. (http://veebilehed.ee/svm/images/stories/kodu-uurimine_2009/lahemaa.pdf)
Kaitseväe keskpolügoon
Kuusalu vallas Suru (keskus), Tõreska, Pala ja Kolgu külas asub 11 951 ha suurune kaitseväe keskpolügoon (mitteametlikult ka Kuusalu polügoon, Tapa polügoon, Lehtse polügoon ja isegi Aegviidu polügoon). Aastatel 1957–1992 kuulus ala nõukogude armee laia kasutusalaga (tanki- ja suurtükiväe harjutusala) 33 100 ha suuruse Aegviidu polügooni koosseisu.
1990 Vene sõjaväe lahkudes polügoon likvideerus. Praegune polügoon moodustati Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2001. a korraldusega nr 713-k "Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine". Nüüd kasutab Eesti Kaitsevägi õppepolügoonina ala Valgejõest paremale, muus osas moodustati 1991 Põhja-Kõrvemaa Maastikukaitseala. Vaata lähemalt
siit. Keskpolügooni läänepoolsesse naabrusse on moodustatud Soodla harjutusväli, mille läänepiir paljudes kohtades ühtib NL ajal püsielanike asustusest puhastatud nõukogudeaegse Aegviidu polügooni läänepiiriga. Keskpolügooni kasutajad on kõik kaitseväe väljaõppekeskused ja asutused ja Kaitseliidu malevad.
(Foto allikas: https://www.err.ee/1608645775/valitsus-kehtestas-kaitsevae-keskpolugooni-riigi-eriplaneeringu#lg=1&slide=0)
(Õppus keskpolügoonil. Allikas: Vikipeedia.)
(USA armee üksused 2017. aastal kaitseväe keskpolügoonil toimunud õppustel. Foto: USA armee. Allikas: Õhtuleht.)
Nõukogudeaegse polügooni rajamisest on teada järgmisi lugusid. 1953 hävitas nõukogude armee piirkonnas kõik majapidamised ning rajas Koitjärvelt Tapani ning Aegviidu lähistelt Peterburi maantee lähistele ulatuva 330 km² suuruse Nõukogude armee õppepolügooni. Ühtekokku jäid polügooni alla 300 talu maad (kohalikud elanikud sunniti lahkuma või küüditati). Ametlikult oli tegu NSVL Kaitseministeeriumi Pavlovi nimelise metsamajandi Pavlovi ja Primorski metskonnaga. Vene- ja lätikeelsed sildid teede ääres keelasid sisenemise. Siin harjutati lahinglaskmist käsirelvadest, kahuritest ja raketiseadeldistest, tehti tankiõppusi ning pommitati lennukitelt ja helikopteritelt.
Tankide jaoks olid polügooni alale jõgede ületamiseks rajatud tankisillad. Juuresolevatel piltidel on kujutatud Valgejõe Tankisilda, mis asus juba väljaspool Kuusalu kihelkonda, Kadrina kihelkonna maadel.
Tankisild 1999. aastal. ©Andres Talveri fotod 1999.
Sama sild 2011. aastal. ©Urmas Ojango fotod 2011.
Kupu raketibaas
Niisugused olid S-75 raketid, mis asusid Kupu raketibaasis.
(Allikas: http://fr.wikipedia.org/wiki/)
Niisugused olid S-125 raketid, mis asusid Juminda raketibaasis. (Allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:S-125_Pechora.SA-3_Goa.JPG)
2005. aastal postitas "Sipelgas" ühes Internetifoorumis järgmise teksti Kupu raketibaasi kohta:
Kuusalu baas asub või oigemini asus: Sõites mööda Narva mntd Kuusalust läbi(Tallinna poolt tulles) umbes 1,5 kilomeetri pärast on näha vasakut kätt Balti Spooni tootmishooneid. Sisuliselt sub see theas nüüd kah endise baasi territooriumil, kuigi ohvitseride elamu, kasarmu, jäävad natu8ke veel edasi. Ka see ohvitseride elamu peaks olema maantee pelat näha (kui see üldse enam alles on). Targem vist on isegi läheneda mööda Vana Narva mnt. Endine peasissesõt jääb tehase sissesõidu juurest, umbes kilomeetri kaugusele Narva poole, üks suur angaar jääb võsa sisse selle kahe sissesõidutee vahele. Mis sellest kohast üldse alles on ei tea. Oli võimalik seal ringi kolada kui baasi olid jäänud veel viis või kuus soldatit, mõni ohvitser ja kaks koera. Oli meil see aeg kus kaitsti endisi sõjaväebaase. Sai siis kah üks öö koos kaitseliitlastega KPP s mööda saadetud ja soldatitega öö otsa karte taotud. Hommikul siis kolasingi terrritooriumil automaadiga ringi. Peale betooni ja muldkehade ja sellesama angaari ei olnud juba siis suurt midagi vaadata, isegi siis oli juba osa kaableid maa seest välja tiritud. Kogu tehnika kaasaarvatud veoautod olid minema viidud, ilmselt nendel soldatitel mingi liikumisvahend ikka oli aga ei mäleta. Ja korra õnnestus ka varem lapsena koos vanematega ühel ohviitseril seal külas käia tõsi mitte baasi territooriumil, sest ohvitseride elamu oli sellest natuke eemal ja lähenemine elamule Tallinn- Narva mnt poolt.
Hara demagneetimise keskus
Hara allveelaevade sadam. ©Sulev Valdmaa foto, 2010.
Hara allveelaevade sadam. ©Sulev Valdmaa foto, 2010.
Kuusalu puhkpilliorkestri trompetimängija Kaido Rohtmets rääkis, et tema on nõukogude ajal, ilmselt 1980 - 1981, allveelaeval oma aega teenides käinud kahel korral Hara demagneetimise keskuses. Mõlemal korral tuldi Kaliningradist, kus allveelaev oli ehitatud. Allveelaeva madrused saadeti demagneetimise ajaks paariks kolmeks päevaks Hara lahte sadama lähedusse ankurdatud laevale. Demagneetimine käis nii, et laeva ümber kerisid tuukrid üsna jämeda vask-kaabli, mida läbis öö läbi elektrivool. Laev kujutas endast seega hiiglaslikku elektripooli. Järgmisel päeval võeti kaabel taas ära.
Hara allveelaevade sadamana tuntud allveelaevade demagneetimise keskuse kui tehnilise baasi "teenistuses" (või vastupidi) oli Leningradi Laevade Füüsikaliste Väljade Teadusliku Uuurimise Instituudi filiaal. Selle peahoone oli üle Hara lahe Pärispea külas ja sõjaväelinnak Suurpea külas. Pärispeal on senini säilinud sõjaväelinnak kunagise õppekeskuse ümber Pähknemännikus.
Suurpea Leningradi Laevade Füüsikaliste Väljade TUI filiaali varemed. ©Sulev Valdmaa foto, 2010.
Suurpea Leningradi Laevade Füüsikaliste Väljade TUI filiaali varemed. ©Sulev Valdmaa foto, 2010.
Muid militaarobjekte ja rajatisi
Kaberneeme piirivalvekordoni prožektorihoone.
©Sulev Valdmaa foto, 2010
Nõukogude sõdurite nüüdseks eemaldatud mälestusmärk Kuusalus.
©Sulev Valdmaa foto, 2010.
Rahvusvahelise suurõppuse BALTOPS maabumisharjutus Loksal 2010. Allikas: www.kmin.ee
