Kuusalu valla uus (aastast 2006) ja vana vapp (1998-2005), Loksa valla vapp (1997-2005) ning Loksa linna vapp (aastast 1996).
Eesti- ja Liivimaa talurahvaseadustega pärisorjuse kaotamise järel (Eestimaal 1816, Liivimaal 1819) hakati mõisate kaupa valdu moodustama ning need olid algul mõisate kontrolli all (mõisavald). 1866. aasta seadusega võeti moodustatud vald mõisniku eestkoste alt ja muudeti riiklikuks haldusüksuseks. Kuni Vene tsaaririigi lagunemiseni ja enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist olid Kuusalu kihelkonnas järgmised vallad:
Kuusalu valla kujunemine
Kiiu vallavanem ja kohtunikud. Foto pärineb 1890ndatest aastatest. Foto on Kuusalu rahvamajja toonud eeldatavasti kodu-uurija Endel Vaherma. Allikas: www.sonumitooja.ee
Kiiu vallavalitsuse kutse aastast 1900. Allikas: Sulev Valdmaa erakogu
Vallad kogukondliku omavalitsusliku üksusena said seadusliku aluse tsaar Aleksander I poolt 1816. aastal Eestimaa kubermangus ja 1819. aastal Liivimaa kubermangus kehtestatud Talurahva seadusega. Ehkki taas suurte piirangutega, said talupojad võimaluse oma elu korraldamisel veidigi rohkem kaasa lüüa kui vaid enda hulgast süüdlasi otsida. Võib tõdeda, et siis pandi Eestis alus sellele, mida nimetatakse kohalikuks omavalitsuseks. 1866. aastal andis tsaar välja uue vallaseaduse. Selle seaduse tähtsus eesti talurahvale oli eelmistega võrreldes palju suurem, kuna vabastas nii vallavalitsuse, kui ka vallakohtu mõisniku võimu alt ja sundis valdasid koguni ise majandama. Tänaseni on näiteks meie kõnepruugis ütlus, et iga vald peab oma sandid toitma ja katma. 1866. aasta vallaseadus sillutas seega eestlastele teed algul valla- ja hiljem ka suurde poliitikasse. Meie kandis tekkis riburadapidi mõisate järgi valdu: Kolga, Kodasoo, Kiiu, Jõelähtme… Kuusalu valda aga ei tekkinud – polnud ju Kuusalu mõisa. Kuusalu nimi jäi endiselt tähistama administratiivses mõttes kihelkonda. 1938. aastal võeti aga vastu Valdade piiride ühekordse korraldamise seadus, mis muutis seda olukorda. Selle seaduse alusel tegi president Konstantin Päts 1938. aasta 7. oktoobril otsuse nr. 88. Otsusega loodigi Kuusalu vald, ning seda päeva võime seepärast pidada ka meie valla sünnipäevaks. Presidendi otsuses on õeldud, et ta määras «vallad arvates 1. aprillist 1939 Põllutööministeeriumi Katastri Ameti poolt koostatud valdade kaartidel punase joonega märgitud piires». Riigi Teatajas on kirjas, et nimetatud punase joonega märgitud piiresse moodustati Kuusalu vald senise Kiiu valla maa-alast, välja arvatud Kõrveveski ja Tõrrepõhja külade piirkond ja osa Anija metsandiku maa-alast ning senise Kodasoo valla maa-alast, välja arvatud Rammu saare ja Kääniku küla Kääniku, Reie, Kadaka ja Upsi talude maa-alad. Hiljem nõukogude okupatsiooni käigus lisandus neile veel suur osa endise Kolga valla maadest. 2005. aastal Loksa vald ja Kuusalu vald ühinesid.
Põhiallikas: Sulev Valdmaa. 65 aastat Kuusalu valda? - Sõnumitooja nr 41/2003
Vald Ida-Harjumaal, Kuusalu khk-s, 225km2, 3689 el. (1934). Talundeid ja elamuid 847, nende kasutada 12476 ha, millest põllu- ja aiamaad 2380 ha (19,1%). Talundeis rahvastikku 2987 in. (1929). Vallas samanimeline asundus, end. mõis, mis kuulus tuntud Stenbock’ide soole. (EE IV kd, veerg 935
Kolga, vald Harjumaal, 265km2, 3900 el. (1934); koosneb end. K. v-a peamisest maa-alast ja Kiiu v-a osast; kuulub Kuusalu põllumeestekonvendi piirkonda. K. v-s on (1939) 4 algkooli (K., Hara, Hirvli ja Leesi), kokku 305 õpilasega. Rahvamajad on Leesi ja Uuri külas. Avalikud rmtk-d on K. Rahvahariduse Seltsil, Leesi Haridusseltsil, Hirvli Rahvarmtk-seltsil ja Hara lugemisringil; neis on kokku 3361 k. (EE täiendusköide, veerg 697)
1938. aasta vallareformi järgne esimene Kolga vallavanem oli Jakob Kalle.
Kõnnu vald Harjumaal Kuusalu kihelkonnas (aastail 1939–1950) moodustati Vabariigi Presidendi otsusega nr 87 07. oktoobrist 1938:
16. Kõnnu vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise Kõnnu valla maa-alast, välja arvatud talude nr. A-57, A-59–A-61, A-63, A-64, A-23 ja A-171 lahus-heinamaatükkide ning Kolga metskonna Suru metsandiku kvartaali nr. 66 maa-alad; b) senise Kolga valla Hara küla idapoolse osa maa-alast; c) senise Aaspere valla Valgejõe küla, Sammelselja, Ristlaane, Papli ja Mikupõllu talude maa-aladest ning Joaveski vabriku töölismajade piirkonnast; d) senise Palmse valla Joaveski vabriku piirkonnast.
Kõnnu vallavanem oli Kaarel Heinver (Karl Uurmann)
1939. aastal oli vallas 3851 elanikku, territooriumi suurus oli 21 239,44 ha. Esimene vallavanem oli Kaarel Heinver (enne nime eestistamist aastani 1938 Karl Uurmann).
Kaarel Heinver (vasakult neljas) arvatavasti koos põllumeestekogude teglastega.Seinal Laidoneri ja Pätsi fotod ning Eesti vapp.
Hetkel siin veel kõiki fotosid ei ole, aga loodame peagi ka need siia ülesse panna.
