1.Mälestusmärgid küüditatutele (1941, 1949) ja okupatsiooni ohvritele
(1940 - 1994).
2. Kivisse raiutud aastaarv 1802 - kalmistu rajamise aasta.
3. Perekond Sturmi (Tormise) matmisplats.
4. Pastor Eduard Ahrensi, tema poegade ja ema hauad.
5. Kuusalu kiriku pastorite Kentmannide matmisplats.
6. Schützide matmisplats.
7. Lepnurmede matmisplats.
8. Perekond Frommi matmisplats, Hans J. Frommi mälestuskivi.
9. August Bachmanni haud.
10. Perekond Stenbocki matmisplats.
11. Kodu-uurija Endel Vaherma haud.
12. I maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.
13. Perkond Volbergide ja Erika Nõva matmisplats.
14. Kolga sepa Villem Adussoni haud ja sepisrist.
15. Dr. Gustav Vilbaste haud.
16. Praost Albert Roosvalt'i haud.
17. Kirjanik Karl Kideri (Reedik Soar) haud.
18. Soomepoiste Keskmäe ja Roop'i hauad.
19. Ajakirjanik Evald Jalaka haud.
20. Perekond Vunk'i matmisplats.
21. Valkla hooldekodule eraldatud kalmistu osa.
22. Surnuaiapüha plats.
Kuusalu kalmistu on Kuusalu koguduse kroonika andmetel rajatud 1802. aastal. Seda on mitmel korral laiendatud.
Päewaleht, nr. 204, 31 juuli 1936
10. Eesti kirjakeele looja unustatud haud.
Kuusallased on ja wõiwadki olla uhked selle üle, et terwel Eesti rahwal on tulnud õppida selgeks nende keel wõi murrak. Sest Eesti kirjakeele looja Ed. A h r e n s oli siin kirikuõpetajaks ning oma grammatika lõi ta siinse rahwa keele järele. Ning kui te praegu kuulete kuusallast kõnelemas laitmatut kirjakeelt, siis tuleb see sellest, et ta seda teeb juba lapsepõlwest peale enne koolis käimist.
Eduard Ahrensit aga mäletawad Kuusalus weel paljud wanad. Ta on olnud tubli hingekarjane, wahest ka wali, kuid seda selleaegse mentaliteedi kohaselt - ja alati õiglane. “See oli weel wana Aarentsi ajal" - seda lauset kuulete wanalt kuusallaselt sagedasti, kui ta meenutab minevikku. Nii, õpetajate järele, ongi inimesed kihelkonna minewiku jaganud ajajärkudeks nagu hiinlased wõi egiptlased dünastiate järele: „wana praost Aarentsi aeg", “wana praost Kentmani aeg”, “Ney aeg", ja - wihatuna! “õpetaja Lutheri aeg"; sest pärastine ülikooli saksa koguduse õpetaja Ralf Luther laulatati mõisniku poolt ametisse wastu koguduse tahtmist ja selleks talutati kirikusse urjadniku ja wöölmündrist mõisniku Nerlingi wahel, kes mõlemad hoidsid käed taskus laskevalmis rewolwri juures. Ja okupatsiooni tulles pidas Luther kiriku õuel Seckendorfi juuresolekul kõne, kus ähwardas inglased wisata merre ja Eesti iseseiswust uskujad asetada seina ääre ...
Aga Eesti kirjakeele looja Ahrensi haud on unustuses, mahajäetud. Ta asetseb Kuusalu kauni kalmistu kõrvalise jalgtee kaldal, mis wiib raamihoone juurest mäkke. Wanad vahtrad ja männid laiutawad ta kohal, jalutsis wegeteerivad paar hernepuu-põõsast. (Kalmul asetseb waid lihtne, sammeldanud paest hauakiwi wana praosti nime, sünni- ja surmadaatumide ning ametinimetusega. Kõrwal samasugune ta abikaasa hauakiwi.
Kord kuusallased - nagu mäletaks? - vist korraldasid ta haual mingisuguse mälestusteenistuse. Ehk korrastawad nad ka igal aastal kalmu. Kuid ka tähistamine, mis eestlastele Ahrens andis, poleks liigne.
Ahrensite hauaplats Kuusalu kalmistul: Foto: H. Kõlar, 1973. (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=photolibrary&id=8300)
