Kuusalu kihelkonna kroonika
Koostas: Heiki Haljasorg
Keskaeg
- 1212 - Kuusalut mainitakse ürikus preestri asukohana
- 1220 - Kuusalu kirikukihelkonna moodustamine
- 1230 - Taani kuningas andis Kolga ümbruse maad Gotlandil asuvale Roma kloostrile. Ligikaudu samal ajal valmis ka Kuusalu kirik algkujul Kolga kloostrimõisa tsistertslaste juhtimisel. Keskajal tegeleti Kuusalu kihelkonnas kalapüügi, rannalaevanduse ja puuveoga.
- 1241 - 25 adramaa suuruse Kuusalu (Kusala) küla kohta on teated "Taani hindamisraamatus"
- 1298 - Kolga mõisa (saksa k Kolk) esmamainimine
- 1418 - Kiiu (Kida) mõisa esmamainimine
- 1455 - Salmistu (Zalmes) esmamainimine
- 1477 - Kodasoo (Kottezem) esmamainimine
- 1517 - esimesed teated Leesist (Leisy)
- 1519 - Kolga ümbrus hakkas kuuluma Pontus de la Gardie´le ja tema järglastele.
- 1520 - Kiiu mõisaomanik Fabian von Tiesenhausen lasi ehitada Kiiu vasallinnuse, nn Kiiu mungatorni
- 1536 - Loo mõisa (saksa k Neuenhof) esmamainimine
Rootsi aeg
- 1561 - Põhja-Eesti läks Rootsi koosseisu. Kuusalu kihelkonna rannikualale asus elama rootslasi ja soomlasi, kes aga ajapikku eestistusid.
- 1564 - Liivi sõjas purustati nii Kuusalu kiriku võlvid kui ka haritornid
- 1581 - Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le
- 1586 - Pedaspea (Pedispoe) esmamainime
- 1626 - Kolgas hakati lammutama tsistertlaste kindlustatud asulat
- 1627 - Valkla mõisa (saksa k Wallküll) esimene omanik oli Hermann von Wrangell.
- 1642 - valmis Kolga mõisa suur kivist peahoone
- 1658 - Kolga mõis perekonnasidemete kaudu von Stenbockide suguvõsa kätte
- 1674 - Kuusalu kirikuõpetajaks sai Johann Wolfgang Böckler, kes oli ka Vilniuses jesuiitide kolleegiumi professor.
- 1702 - Kääniku mõisa esimeseks omanikuks oli Johann von Straelborn.
Tsaari aeg
- 1710 - Rootsi aja lõpp ja Vene aja algus
- 1721 - valmis Loksa Maarja kiriku ristimisvaagen (autor Johann George Stier)
- 1733 - Koitjärve mõis hakkas kuuluma Tallinna raele
- 1749 - Kodasoo mõisa omandas mõisa Adam Johann von Tiesenhausen.
- 1755 - teated Kuusalu köstrikooli kohta
- 1760 - valmis Kuusalu kiriku barokktorn
- 1768 - Kolga mõis sai ümberehituse käigus barokse ilme
- 1769 - Kodasoo mõis ja Kääniku mõis läksid Staël von Holsteinide aadliperekonna valdusesse
- 1770ndad - valmis Kodasoo mõisa varaklassitsistlik peahoone
- 1785 - Valka mõisa omandas Hermann Ludwig von Löwenster
- 1792 - Valkla mõis läks von Brevernite valdusse
- 1802 - Kuusalu kalmistu rajamine
- 1806 - Mohni saarele ehitati puitmajakas
- 1820ndad - Kolga mõisa hakati ehitama ümber klassitsistlikus stiilis
- 1837 - Kuusalu kirikuõpetajaks sai Eduard Ahrens; Valkla mõis läks von Nascakinite valdusesse.
- 1840 - Suru mõisa omandas Adolf von Klugen.
- 1843 - Kirikukeele uuendajana avaldas Eduard Ahrens eesti keele grammatika Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes (Tallinnamurdelise eesti keele grammatika; 2., täiendatud trükk 1853). Selle teose järgi peetakse teda tänapäevase eesti keele ortograafia loojaks. Ahrensi kirjaviisireform ajendiks oli püüd kirikukeelt rahvapärastada.
- 1853 - valmis Loksa Maarja kirik
- 1858 - talurahvarahutused Kolgal
- 1859 - Kuberner määras Juhan Leinbergi (prohver Maltsveti) vallakooliõpetajaks Kuusallu, kus ta aga peatselt sealse pastori Eduard Ahrensiga vastuollu sattus, kuna ei täitnud võimudele antud lubadust paigal püsida ja palvekoosolekuid mitte pidada.
- 1864 - Kolga külakooli asutamine
- 1865 - valmis Kuusalu kiriku altarimaal "Kristus ristil" (autor Carl Sigismund Walther)
- 1867 - valmis Leesi Katariina kirik; Kuusalu kihelkonna meeskoori asutamine; Loksa külakooli asutamine
- 1870 - Kuusalu kihelkonna pasunakoori asutamine
- 1871 - valmis Mohni saare kivitorn
- 1874 - Loksa tellisetehase asutamine
- 1876 - Valkla mõis läks von Rammide valdusesse.
- 1888 - valmis Loksa Maarja kiriku uus altarimaal “Ülestõusmine” (autor Theodor Albert Sprengel)
- 1889 - valmis Loksa Maarja kiriku orel (autor Gustav Terkmann, eestindatult Gustav Targamaa)
- 1890 - pühitseti uuenenud neogooti stiilis Kuusalu kirik
- 1892 - Kuusalu kihelkonna muusikaseltsi asutamine
- 1894 - asutati Valkla baptisti kogudus
- 1899 - Kuusalu kihelkonna karskusseltsi asutamine; Haral Haagninal hakati ehitama purjekaid
- 1900ndad - Kiiu mõis ehitati ümber lopsakas juugendstiilis.
- 1902 - Kuusalu kihelkonna põllumeeste seltsi asutamine
- 1905 - Loksa laevaremonditehase rajamine
- 1907 - Kuusalu kihelkonna haridusseltsi asutamine; Loksa saeveski rajamine
Eesti aeg
- 1918 - Eesti aja algus
- 1919 - Valklas peatati Punaarmee pealetung Eesti Vabadussõja ajal. Seal on ka mälestuskivi kirjaga: "Siia maani ja mitte kaugemale. 3 I 1919"; maareform ja mõisade võõrandamine
- 1920ndad - hävinud Kõnnu mõisa peahoone asemele ehitati koolimaja
- 1921 - Kuusalus avati Eesti esimene Vabadussõja ausammas
- 1934 - Mälestuskivi “Siia maani ja mitte kaugemale” püsitamine Kuusallu. Eesti Vabariigi ajal, enne Teist maailmasõda, korraldati Tallinnast Valkla mälestuskivini suusaretki, millest võttis osa ka kindral Johan Laidoner.
- 1936 - arheoloog Marta Schmiedehelm uuris Kuusalu Pajulinna arheoloogilistel kaevamistel
- 1938 - Kristjan Raud suvitas Pedaspeal ja maalis "Pedaspea pedajase"
- 1939 - MRP ja nn baaside leping
- 1940 - Eesti iseseisvuse häving: NSV Liit okupeeris Eesti
Nõukogude ja Saksa aeg Teise maailmasõja ajal
- 1941 - juuniküüditamine; mälestuskivi “Siia maani ja mitte kaugemale” lõhkumine, aga sinna istutatud tamm jäi imekombel alles; punaväelaste haarang eesti sõjaväelendurite tabamiseks Järvi järvede ääres; nn Erna retk - meredessant Salmistu randa (korraldati Soome ja Saksa sõjaväeluure koostöös ning kohalike metsavendade kaasabil)
- 1941-1944 - Saksa okupatsioon. Kuusalu naabervallas Jõelähtmes, Kalevi-Liival meenutavad seda aega mälestusmärgid hukatud juutidele ja mustlastele.
- 1944 - Eesti okupeerimine taas NSV Liidu poolt; lahing Kahala järve ääres, milles langenud punaarmeelastest 8 maeti Tallinnasse Tõnismäele (2007 maeti nad ümber Kaitseväe kalmistule Filtri teel)
Nõukogude aeg
- 1949 - märtsiküüditamine; Kuusalu kolhoosi loomine
- 1952 - Kuusalu kolhoos hakkas kandma Jossif Stalini nime; Loksa keskkooli asutamine
- 1953 - hävitas nõukogude armee Koitjärvel kõik majapidamised (s.h. Koitjärve mõisasüdame) ning rajas Koitjärvelt Tapani ning Aegviidu lähistelt Peterburi maantee lähistele ulatuva 330 km² suuruse Nõukogude armee õppepolügooni.
- 1957 - Valkla mõisas hakkas tegutsema Valkla hooldekodu
- 1972 - Loksa lastemuusikakooli asutamine
- 1973 - nn Kiiu Mungatorn restaureeriti kunstiajaloolase Villem Raami juhtimisel
- 1974 - Kuusalu keskkooli asutamine
- 1981 - Loo mõisa tulekahju
- 1986 - valmis Kolga koolimaja (arhitekt Maarja Nummert)
- 1987 - Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi loomine
- 1988 - Kuusalu lastemuusikakooli asutamine,
- 1988 - Kuusalu kalmistul taasavati restaureerituna Kuusalu Vabadussõja mälestussammas;
- 1989 - Mälestuskivi “Siia maani ja mitte kaugemale” taaspüsitamine Kuusallu.
- 1990 - Vene sõjaväe lahkudes polügoon likvideerus Koitjärvel
Taasiseseisvunud Eesti aeg
- 1991 - Eesti taasiseseisvumine
- 1994 - avati Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel taastatud nn “Lendurite kivi” Järvi järvede ääres.
- 1998 - loodi Veljo Tormise Kultuuriselts
- 2002 - Jaan Manitski asutas Viinistu kunstimuuseumi
- 2003 - Juminda Külaseltsi asutamine
Laurentsiuse Seltsi tähtsündmused ja -saavutused
- 2010 - Laurentsiuse Seltsi loomine Sulev Valdmaa ja Jaanus Jalaka eestvedamisel.
-
2010 - Kuusalu rahvamajas näidati esimest Laurentsiuse Seltsi vaatefilmi ringsõidust Kuusalu kihelkonnas
- 2011- valmis Laurentsiuse Seltsu teine vaatefilm Kuusalu kihelkonna rahvarõivastest "Naine ei lähe tanuta tanumale ega põlleta põllule".
- 2012 - kuulutati välja Eduard Ahrensi mälestussamba ideekavandite konkurss.
- 2013 - Kuusalu vanas pastoraadis toimus 07. aprillil esimene Eduard Ahrensi konverents.
- 2014 - valmis Laurentsiuse Seltsi kolmas vaatefilm Kolga rannast "Kus sinu pesakane".
- 2015 - Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis toimus 30. aprillil teine Eduard Ahrensi konvernets.
- 2017 - Laurentsiuse Seltsi eestvõttel ja EELK Kuusalu koguduse taganttõukamisel avati 10. augustil 2017 Kuusalu vana pastoraadi ees nn Ahrensi patsil Eduard Ahrensi mälestussamas.
- 2017 - Kuusalu rahvamajas toimus 10. augustil kolmas Eduard Ahrensi konverents.
- 2018 - Kuusalu rahvamajas toimus 10. augustil neljas Eduard Ahrensi konverents.
- 2018 - restaureeriti Kuusalu vana pastoraadi fassaad.
- 2019 - Tallinna Toomkoolis toimus 03. aprillil viies Eduard Ahrensi konverents.
- 2019 - renoveeriti Kuusalu vana pastoraadi suur saal.
- 2019 - valmis Laurentsiuse Seltsi neljas vaatefilm "Kuusalu ja Jõelähtme valla saared”.
- 2019 - Kuusalu vanas pastoraadis toimus 10. augustil Eesti - Soome kultuurikonverentsina kuues Eduard Ahrensi konverents.
- 2020 - Laurentsiuse Seltsi egiidi all avaldas Sven-Olav Paavel fotoalbumi "Kuusalu alevik vanadel ja uutel fotodel".
- 2020 - jätkus Kuusalu vana pastoraadi siseruumide renoveerimine.
Peamised allikad: Eesti Entsüklopeedia, www.kuusalu.ee, www.eelk.ee, www.mois.ee, seltside kodulehed