Militaarset Kuusalus
Eesti Vabadussõjas langenud ja Kuusalu kihelkond. Loe siit.
Kuusalu kihelkonnaga seotud soomepoistest. Loe siit.
* * *
Kunagise Kuusalu kihelkonna territoorium oli nõukogude ajal üsna militariseeritud. Seal asusid järgmised militaarobjektid:
- Hara demagnetiseerimise keskus,
- Loksa väeosa,
- Kolgaküla karjääri lähedal Valgejõe ääres S-75 divisjon,
- Juminda poolsaare S-125 raketibaas,
- Kupu raketibaas (Kuusalu, Kahala) S-75 baas.
- Pärispea poolsaare läänekaldal Suurpeal asus Leningradi Laevade Füüsikaliste Väljade TUI filiaal, millel oli Hara lahes laskepolügoon.
- Kuusalu kihelkonda jäänud piirivalvekordonid kuulusid Rakvere piirivalvesalka (6. Punatähe ordeniga Gdynia piirivalvesalk Rakveres – sõjaväeosa nr. 2294 (6-ой Пограничный Отряд, в/ч 2294): 9. Turbuneeme piirivalvekordon (9 ПЗ Турбанееме "Соболь"), 10. Hara piirivalvekordon (10 ПЗ Хара), 11. Pjotr Rodionovi nimeline Tsitre piirivalvekordon (11 ПЗ Тситре; Погранзастава №11 имени Родионова), Juminda piirivalvekordon, 12. piirivalvekordon Kaberneemes (6 ПО 12ПЗ Кабернееме)
Kuusalu kihelkonna militaarrajatiste kohta vaata: Siim Neljandik. Lahemaa militarrajatised. Uurimistöö. Rakvere, 2009. (http://veebilehed.ee/svm/images/stories/kodu-uurimine_2009/lahemaa.pdf)
Niisugused olid S-75 raketid (allikas: http://fr.wikipedia.org/wiki/), mis asusid Kupu raketibaasis ning niisugused S-125 raketid (allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:S-125_Pechora.SA-3_Goa.JPG), mis asusid Juminda raketibaasis.
Kuusalu kihelkonna kaguosas, kus kaardi järgi asustus puudub, asub praegu kaitseväe keskpolügooni maalahmakas. Selle saamislugu ulatub tagasi nõukogude aega: 1953 hävitas nõukogude armee piirkonnas kõik majapidamised ning rajas Koitjärvelt Tapani ning Aegviidu lähistelt Peterburi maantee lähistele ulatuva 330 km² suuruse Nõukogude armee õppepolügooni. Ühtekokku jäid polügooni alla 300 talu maad (kohalikud elanikud sunniti lahkuma või küüditati). Ametlikult oli tegu NSVL Kaitseministeeriumi Pavlovi nimelise metsamajandi Pavlovi ja Primorski metskonnaga. Vene- ja lätikeelsed sildid teede ääres keelasid sisenemise. Siin harjutati lahinglaskmist käsirelvadest, kahuritest ja raketiseadeldistest, tehti tankiõppusi ning pommitati lennukitelt ja helikopteritelt. 1990 Vene sõjaväe lahkudes polügoon likvideerus ning nüüd kasutab Eesti Kaitsevägi õppepolügoonina ala Valgejõest paremale, muus osas moodustati 1991 Põhja-Kõrvemaa Maastikukaitseala. Vaata lähemalt siit.
Sama sild 2011. aastal. ©Urmas Ojango fotod 2011.
Kupu raketibaas. ©Sulev Valdmaa foto
Kupu raketibaas. ©Sulev Valdmaa foto
Kupu raketibaas. ©Sulev Valdmaa foto
Kupu raketibaas. ©Sulev Valdmaa foto
Kupu raketibaasi skeem. Allikas: www.ausairpower.net/ APA-S-75-Volkhov.html
Nii näeb endine Kupu raketibaas aerefotol välja praegu. Allikas: aerofoto google-map-ist
Kaberneeme piirivalvekordoni prožektorihoone. ©Sulev Valdmaa foto, 2010
Nõukogude sõdurite mälestusmärk Kuusalus. ©Sulev Valdmaa foto, 2010
Hara allveelaevade sadam. ©Sulev Valdmaa foto, 2010.
Hara allveelaevade sadam. ©Sulev Valdmaa foto, 2010.
Suurpea Leningradi Laevade Füüsikaliste Väljade TUI filiaali varemed. ©Sulev Valdmaa foto, 2010.
Suurpea Leningradi Laevade Füüsikaliste Väljade TUI filiaali varemed. ©Sulev Valdmaa foto, 2010.
Rahvusvahelise suurõppuse BALTOPS maabumisharjutus Loksal 2010. Allikas: www.kmin.ee