Laurentsiuse Selts - Militaarset Kuusalus

Kunagise Kuusalu kihelkonna territoorium oli nõukogude ajal üsna militariseeritud. Seal asusid järgmised militaarobjektid:

Niisugused olid S-75 raketid (allikas: http://fr.wikipedia.org/wiki/), mis asusid Kupu raketibaasis ning niisugused S-125 raketid (allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:S-125_Pechora.SA-3_Goa.JPG), mis asusid Juminda raketibaasis.

Kuusalu puhkpilliorkestri trompetimängija Kaido Rohtmets rääkis, et tema on nõukogude ajal, ilmselt 1980 - 1981, allveelaeval oma aega teenides käinud kahel korral Hara demagneetimise keskuses. Mõlemal korral tuldi Kaliningradist, kus allveelaev oli ehitatud. Allveelaeva madrused saadeti demagneetimise ajaks paariks kolmeks päevaks Hara lahte sadama lähedusse ankurdatud laevale. Demagneetimine käis nii, et laeva ümber kerisid tuukrid üsna jämeda vask-kaabli, mida läbis öö läbi elektrivool. Laev kujutas endast seega hiiglaslikku elektripooli. Järgmisel päeval võeti kaabel taas ära.

Kuusalu kihelkonna kaguosas, kus kaardi järgi asustus puudub, asub praegu kaitseväe keskpolügooni maalahmakas. Selle saamislugu ulatub tagasi nõukogude aega: 1953 hävitas nõukogude armee piirkonnas kõik majapidamised ning rajas Koitjärvelt Tapani ning Aegviidu lähistelt Peterburi maantee lähistele ulatuva 330 km² suuruse Nõukogude armee õppepolügooni. Ühtekokku jäid polügooni alla 300 talu maad (kohalikud elanikud sunniti lahkuma või küüditati). Ametlikult oli tegu NSVL Kaitseministeeriumi Pavlovi nimelise metsamajandi Pavlovi ja Primorski metskonnaga. Vene- ja lätikeelsed sildid teede ääres keelasid sisenemise. Siin harjutati lahinglaskmist käsirelvadest, kahuritest ja raketiseadeldistest, tehti tankiõppusi ning pommitati lennukitelt ja helikopteritelt. 1990 Vene sõjaväe lahkudes polügoon likvideerus ning nüüd kasutab Eesti Kaitsevägi õppepolügoonina ala Valgejõest paremale, muus osas moodustati 1991 Põhja-Kõrvemaa Maastikukaitseala. Vaata lähemalt siit.