Laurentsiuse Selts

• Prindi vaade
• Lehe kaart

Vallad ja vallavanemad

Kiiu valla arhiivi kohta: http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Kuusalu&id=2033


Kuusalu valla uus (aastast 2006) ja vana vapp (1998-2005), Loksa valla vapp (1997-2005) ning Loksa linna vapp (aastast 1996).

Kuusalu vald

Kuusalu valla kujunemine


Kiiu vallavanem ja kohtunikud. Foto pärineb 1890ndatest aastatest. Foto on Kuusalu rahvamajja toonud eeldatavasti kodu-uurija Endel Vaherma. Allikas: www.sonumitooja.ee


Kiiu vallavalitsuse kutse aastast 1900. Allikas: Sulev Valdmaa erakogu

Vallad kogukondliku omavalitsusliku üksusena said seadusliku aluse tsaar Aleksander I poolt 1816. aastal Eestimaa kubermangus ja 1819. aastal Liivimaa kubermangus kehtestatud Talurahva seadusega. Ehkki taas suurte piirangutega, said talupojad võimaluse oma elu korraldamisel veidigi rohkem kaasa lüüa kui vaid enda hulgast süüdlasi otsida. Võib tõdeda, et siis pandi Eestis alus sellele, mida nimetatakse kohalikuks omavalitsuseks. 1866. aastal andis tsaar välja uue vallaseaduse. Selle seaduse tähtsus eesti talurahvale oli eelmistega võrreldes palju suurem, kuna vabastas nii vallavalitsuse, kui ka vallakohtu mõisniku võimu alt ja sundis valdasid koguni ise majandama. Tänaseni on näiteks meie kõnepruugis ütlus, et iga vald peab oma sandid toitma ja katma. 1866. aasta vallaseadus sillutas seega eestlastele teed algul valla- ja hiljem ka suurde poliitikasse. Meie kandis tekkis riburadapidi mõisate järgi valdu: Kolga, Kodasoo, Kiiu, Jõelähtme… Kuusalu valda aga ei tekkinud – polnud ju Kuusalu mõisa. Kuusalu nimi jäi endiselt tähistama administratiivses mõttes kihelkonda. 1938. aastal võeti aga vastu Valdade piiride ühekordse korraldamise seadus, mis muutis seda olukorda. Selle seaduse alusel tegi president Konstantin Päts 1938. aasta 7. oktoobril otsuse nr. 88. Otsusega loodigi Kuusalu vald, ning seda päeva võime seepärast pidada ka meie valla sünnipäevaks. Presidendi otsuses on õeldud, et ta määras «vallad arvates 1. aprillist 1939 Põllutööministeeriumi Katastri Ameti poolt koostatud valdade kaartidel punase joonega märgitud piires». Riigi Teatajas on kirjas, et nimetatud punase joonega märgitud piiresse moodustati Kuusalu vald senise Kiiu valla maa-alast, välja arvatud Kõrveveski ja Tõrrepõhja külade piirkond ja osa Anija metsandiku maa-alast ning senise Kodasoo valla maa-alast, välja arvatud Rammu saare ja Kääniku küla Kääniku, Reie, Kadaka ja Upsi talude maa-alad. Hiljem nõukogude okupatsiooni käigus lisandus neile veel suur osa endise Kolga valla maadest. 2005. aastal Loksa vald ja Kuusalu vald ühinesid.

Põhiallikas: Sulev Valdmaa. 65 aastat Kuusalu valda? - Sõnumitooja nr 41/2003

 

Kuusalu vallavanemad pärast Eesti taasiseseisvumist

 

Terje Kraanvelt 2020 detsember

Loksa vald

Eesti taasiseseisvumise järel oli inimestel soov taastada Kõnnu vald, sest Loksa valda ei ole kunagi olemas olnud. Ent nii tekkivate valdade nimede kui ka nende piiride osas ajas toonane "Kadriorg" seda joont, et külnõukogude nimedest-piiridest püütakse kinni hoida ja muudatusi ette ei võeta. Päris alguses kerkis ka mõte, et mis saab Loksa linnast, võibolla muutub valla osaks, kuid enne kui midagi otsustada jõuti, oli vald juba moodustatud. Vabariigi Valitsuse 2005. aasta 30. juuli määrusega nr 152 moodustati senise Kuusalu valla ja senise Loksa valla baasil uus omavalitsusüksus Kuusalu vald. Loksa vallas oli 2004. aasta 1. jaanuari seisuga 1994 elanikku (993 meest ja 1001 naist). Valla pindala oli 222,3 km². Vallas oli 28 küla, neist suuremad Vihasoo, Suurpea ja Viinistu. Tegutses üks kool: Vihasoo lasteaed-algkool (2003. aastal 32 õpilast). (Loksa valla esimese vallavanema pr Vilma Kirsipuu ja Vikipeedia andmetel.)

Loksa vallavanemad pärast Eesti taasiseseisvumist


Vallavanemad Vilma Kirsipuu (©SV foto), Andres Allmägi (©SV foto), Mihkel Tiks (internet) ja Madis Praks (©SV foto)

Vilma Kirsipuu 1991 – 1994
Andres Allmägi 1994 – 1999
Mihkel Tiks 1999 – 2000
Madis Praks 2000 – 2005

Allikas: www.kuusalu.ee

Loksa linn

Andres Kaskla, Helle Lootsmann, Märt Praks, Karin Tammemägi, Andres Kaarmann ja Värner Lootsmann (fotod internetist; viimane foto ©SV foto)

 

Kolga vald

Vald Ida-Harjumaal, Kuusalu khk-s, 225km2, 3689 el. (1934). Talundeid ja elamuid 847, nende kasutada 12476 ha, millest põllu- ja aiamaad 2380 ha (19,1%). Talundeis rahvastikku 2987 in. (1929). Vallas samanimeline asundus, end. mõis, mis kuulus tuntud Stenbock’ide soole. (EE IV kd, veerg 935

 

Kolga, vald Harjumaal, 265km2, 3900 el. (1934); koosneb end. K. v-a peamisest maa-alast ja Kiiu v-a osast; kuulub Kuusalu põllumeestekonvendi piirkonda. K. v-s on (1939) 4 algkooli (K., Hara, Hirvli ja Leesi), kokku 305 õpilasega. Rahvamajad on Leesi ja Uuri külas. Avalikud rmtk-d on K. Rahvahariduse Seltsil, Leesi Haridusseltsil, Hirvli Rahvarmtk-seltsil ja Hara lugemisringil; neis on kokku 3361 k. (EE täiendusköide, veerg 697)

 

1938. aasta vallareformi järgne esimene Kolga vallavanem oli Jakob Kalle.

 

Kõnnu vald

 

Kõnnu vald Harjumaal Kuusalu kihelkonnas (aastail 1939–1950) moodustati Vabariigi Presidendi otsusega nr 87 07. oktoobrist 1938:

16. Kõnnu vald – maa-alaga, mis moodustub: a) senise Kõnnu valla maa-alast, välja arvatud talude nr. A-57, A-59–A-61, A-63, A-64, A-23 ja A-171 lahus-heinamaatükkide ning Kolga metskonna Suru metsandiku kvartaali nr. 66 maa-alad; b) senise Kolga valla Hara küla idapoolse osa maa-alast; c) senise Aaspere valla Valgejõe küla, Sammelselja, Ristlaane, Papli ja Mikupõllu talude maa-aladest ning Joaveski vabriku töölismajade piirkonnast; d) senise Palmse valla Joaveski vabriku piirkonnast.

Kõnnu vallavanem oli Kaarel Heinver (Karl Uurmann)

 

1939. aastal oli vallas 3851 elanikku, territooriumi suurus oli 21 239,44 ha. Esimene vallavanem oli Kaarel Heinver (enne nime eestistamist aastani 1938 Karl Uurmann).

 

Kaarel Heinver (vasakult neljas) arvatavasti koos põllumeestekogude teglastega.Seinal Laidoneri ja Pätsi fotod ning Eesti vapp.

Hetkel siin veel kõiki fotosid ei ole, aga loodame peagi ka need siia ülesse panna.

Kuusalu kihelkonna valdade tulud ja kulud 1937/1938. a. (kr): Eesti Statistika. Kuukiri. Märts 1940, lk. 131.