Laurentsiuse Selts

 

 

Laurentsiuse Seltsi liikmete hulgas on inimesi, kes on ühtlasi Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed. THL üldkoosolekul 15. detsembril tutvustati uut ühis-tusisest maksevahendit - Eesti vekslit, mis käibib ühistu liikmete hulgas soodusmaksevahendina. Tartu Hoiu-laenuühistu liikmete sõnul ei peaks eesti rahvas toetama teiste maade majandust, kui ka siinne majandus vajab meie kõikide elulistes huvides toetamist.

 

Jõulukuuse ebaõnn
Kuusalu vallast pärit Tallinna jõulukuusk on Raekoja platsil juba kaks korda ümber kukkunud

11.11.2011
Erakordne huvi Laurentsiuse Seltsi kodulehe vastu

Ei tea, millega see seletub, kuid viimasel paaril päeval on täheldada era-kordset huvi meie koduleheküle lingi "Mälestusmärgid, sillad, hauakivid" vastu. Peamiselt külastatakse seda materjali koolidest. Oleks huvitav, kui mõni külastaja annaks meie külalisteraamatu kaudu tagasisidet, mis sellise huvi on esile kutsunud. Ehk saaksime veelgi rohkem kasuks olla.

Kolga keskkool asub erakordselt pärimuskultuuririkkal "pinnasel" - ja seda mitte üksnes Kuusalu kihelkonna või Harju maakonna mõttes, vaid lausa rahvuslikul tasandil. Seda varandust, mille otsas piltlikult öeldes istutakse, oleks vale ainuüksi enda tarvis hoida. Et teha eesti rahvusidentiteedi alu-sed, mida Kuusalu mail hoitakse, kättesaadavaks kogu rahvale, on Kolga keskkoolis välja töötatud pärimuskultuuri ja loomemajanduse õppesuund gümnaasiumile. Selle õppesisudesse on lisaks käe-jala juures olevale res-sursile loomulikult põimitud üle-eestilist materjali. Õppesuunas õpingud lõpetanud noor omandab lihtsaid ja meie rahvale hingelähedasi teadmisi ja oskusi, et nendele rajada üleilmastumistuultes kindlust pakkuv eesti kodu ja perekond. Samas ei ole tegemist nostalgilise tolmulõhnase reliktiga, vaid kaasaegse stuudiumiga, mille pinnale saab kindlasti rajada oma tööalase tuleviku - ükskõik kas see on siis vaimne või füüsiline, tubane või õuetöö, suhtlemine loodus- või sotsiaalse keskkonnaga. Kahtlemata on tegemist põneva ja areneva, meie tänasesse päeva integreeritud ning tulevikku vaa-tava õppesuunaga. Kolga keskkool on Kuusalu vallavalitsuse toel teinud ettevalmistusi selleks, et õppesuunda saaksid omandama tulla huvilised üle Eesti. Näiteks rajatakse Kolka õpilaskodu. Ühendus Tallinnast on ka maa-konnatranspordiga hea. Õppesuuna õppekavaga saate tutvuda siin. Tere tulemast õppima Kolga keskkooli!

 

 

 

09. oktoobril toimus Kuusalu kirikus õpetaja Jaanus Jalakase 25-ndat ordi-natsioonipäeva tähistav palvus, millele järgnes vanas pastoraadis koosvii-bimine. Sündmus oli väga rahvarohke. Oma õpetaja tähtpäeva tähistamisel viibisid Kuusalu kihelkonna Kuusalu, Leesi ja Loksa koguduste ning kogu-duste nõukogude liikmed. Kohal olid EELK peapiiskop Andres Põder abikaa-saga, piiskop Einar Soone ning mitmed Jaanus Jalaka ametikaaslased - Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja, praost Tauno Kibur Juurust, abi-praost Mare Palgi Koselt, Loksa koguduse diakon Ahti Udam jt. Külaliste hulgas oli samuti kauaaegne Pilistvere koguduse õpetaja emeritus Vello Salum, kelle käe all Ambla koguduse päevil möödunud kirikuteenistust noo-re mehena Jaanus Jalakas meenutas. Rohkete külaliste hulgas olid veel Kuusalu vallavanem abikaasaga, Kuusalu Keskkooli esindus ja teisi külalisi. Kutsutute hulgas olid Laurentsiuse Seltsi liikmed.

 

07. oktoobril Kolgaküla rahvamajas toimunud Kuusalu valla 73. aastapäeva aktusel keskendus vallavanem Urmas Kirtsi oma sõnavõtus valdade taas-loomise hoomamatule hetkele, mil nõukogude võim lagunes ja iseseisvad võimustruktuurid alles kujunesid. Küllap oli kohaliku omavalitsuse struk-tuuride taastamine ettearvamatu ja paljuski intuitsioonile rajatud mitte ainult Kuusalu kihelkonnas vaid terves Eestis. Kuusalus nimetati külanõu-kogu enne vallaks kui samaväärsed ümbernimetamised kõrgemal tasandil teoks said. Ühel perioodil oli tegemist niisuguse huvitava olukorraga, kus oli juba vald ja vallavanem, kuid vallavolikogu liikmete asemele istusid koosolekutelaua taga endiselt külanõukogu rahvasaadikud.

Kohtumine Itaalia saatkonnas
8. septembril 2011 kohtus Tallinna Pedagoogilise Seminari filosoofia õppe-jõud ja Laurentsiuse Seltsi liige Heiki Haljasorg, Eesti Projektijuhtide Liidu esinaine Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky ja parun Pilar von Pilchau Itaalia suursaadik pr Rosa Maria Chicco Ferraroga. Kohtumisel aru-tati itaalia filosoof Antonio Rosmini (1797-1855) elu ja tegevuse tutvusta-mise võimalusi Eestis. Parun Pilar von Pilchau, Itaalia suursaadik pr Rosa Maria Chicco Ferraro, õppejõud ja Laurentsiuse Seltsi liige Heiki Haljasorg.

 

05. augustil 2011 suri Rootsis Trosas Kuusaluga seotud hr Remi Milk. Ta oli sündinud 18. juulil 1920 Tallinnas. Õppis Sõjaväe Lennukoolis, mille lõpetas 1940. aasta juunis ning määrati augustis 2. lennuväedivisjoni. Põgenes nõukogude okupatsiooni ajal 27. juuni hilisõhtul 1941 Jägalast koos kaas-lastega Venemaale väljasaatmise eest. Jõudis 29. juuniks Järvi järvede juurde Suru külas Kuusalu kihelkonnas, kus varjas end metsavennana kuni Punaarmee haaranguni 13. juulil. Jäi selles ohvritega lõppenud haarangus ellu, liitus algul mojor Hirvelaane pataljoniga ning alates 1943. aastast teenis Saksa Luftwaffele allunud Eesti Mereluure Lennusalgas. Sai 1944. aastal käsu lennata Saksamaale, kuid lendas Rootsi. Elas seal kogu järgne-va elu. Osales 1941. aasta sündmustes langenud Eesti sõjaväelenduritele mälestuskivi avamisel Järvi järvede ääres 12. juulil 1942. Kivi hävitati nõu-kogude ajal. Oli peale mälestuskivi taastamist Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi poolt 1994. aastal iga-aastaste sõjaväelendurite mälestusmiitingute üks oodatumaid osalejaid ja kaaskorraldajad. Oli Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi hea sõber. Koostanud käsikirja "Eesti sõjaväelendurid 1940 - 1941. Isiklik-ke mälestusi sündmuseist, millised eeldasid hilisemaid Eesti Lennuüksuste loomist kodumaa kaitseks."

24.08.2011.

Kuusalu kirikus oli kontsert "Flöödi rõõmuaeg"
Pärtlipäeva, 24. augusti õhtul esines Kuusalu kirikus varajase muusika stuudio Cantores Vagantes kontserdiga "Flöödi rõõmuaed". Stuudio koos-seisus Reet Sukk, Taavi-Mats Utt, Taniel Kirikal ja Robert Staak mängis-laulis Hollandi XVII sajandi muusiku Jacob van Eycki (ca 1589/90 - 1657) loomingut. Cantores Vagantes on kuusalulasi oma kunstiga rõõmustanud mitmel korral varemgi. Kenaks traditsiooniks on muutumas see, et kontser-tide järel on esinejatel - kuulajatel võimalik kiriku õunaaias tassi tee või kohvi ja koduste küpsetiste juures kokku saada ning juttu puhuda.

 

Laurentsiuse Seltsi kodulehe külastavus
Laurentsiuse Seltsi kodulehe statistikast ilmneb, et kodulehte külastatakse päris usinalt. Riikidest on kõige rohkem külastusi iseenesestmõistetavalt Eestist. Välisriikidest järgnevad esiviisikuna USA, Soome, Saksamaa, Venemaa ja Rootsi. Ühe korra on inimesed sattunud meie lehele aga näiteks niisugustest riikidest nagu Tuvalu, Venetsueela, Iraan, Hong Kong... Kümme kõige sagedasemat otsingusõna on: laurentsius, püha, kuusalu, laurentsiuse, selts, kalevi, eesti, liiva, kolga, mõis. Kümme enimkülastatud alamlehekülge on: Laurentsiuse Selts, Uudised, Tuntud inimesi, Mälestusmärgid ja hauakivid, Kes oli püha Laurentsius?, Militaarset, Kontakt, Mis on Laurentsiuse Selts?, Vanad fotod, Koolid.

 

 

Loksa kirikus 20. augustil toimunud jumalateenistusel õnnistati kiriku uued Laurentsiuse ja Katariina kellad. Kellad õnnistas õpetaja Toomas Paul, kes pidas jumalateenistusel ka jutluse.Loksa koguduse hooldajaõpetaja Jaanus Jalakas tänas Loksa linnavalitsust ja Loksa linnavolikogu nii kirikule uute kellade muretsemise kui muude oluliste tööde tegemisel osutatud toetuse eest. Loksa linnapea Värner Lootsmann avaldas oma sõnavõtus lootust, et Loksa kirik saab peatselt veel ka pimeda ajaks välisvalgustuse. Kirikukellade valmistamise ja paigaldamise töid korraldas Mäeväli Orelitöökoda OÜ. Töid tehti Euroopa Komisjoni Leader programmi toel. Nüüdseks on Mäeväli Orelitöökoda OÜ abil saanud endale uued kellad kõik Kuusalu kihelkonna kirikud - Leesi Katariina kiriku uus kell õnnistati 01. aprillil 2007, Kuusalu Laurentsiuse kiriku kellad 01. novembril 2010. Loksa kiriku kellasid saab kuulata siit.

 

13. augustil toimusid Kuusalus 2011. aasta lauritsapäeva pidustused. Lau-rentsiuse Selts korraldas sel päeval Kuusalu Vabadussõja mälestussamba püstitamise 90. aastapäeva piduliku tähistamise tseremoonia. Kell 11.00 algas kalmistul Vabadussamba juures kõnekoosolek, millel esinesid Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees, Kindral Laidoneri Seltsi esimees hr Trivimi Velliste, Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi ja Laurentsiuse Seltsi esimees hr Su-lev Valdmaa ning Kuusalu vallavanem hr Urmas Kirtsi. Sündmusele andis erilise pidulikkuse Vahipataljoni Aukompanii ja Noorkotkaste osalemine. Muusikalise osa sisustas Kuusalu Puhkpilliorkester hr Ott Kase juhatusel. Aukompanii lasi peale koguduse õpetaja Jaanus Jalaka vaimulikku talitust kolm aupauku. Eesti Vabariigi hümni järel siirdusid tseremoonial osalenud marsihelide saatel kalmistult mööda Kuusalu peatänavat kiriku rohuaeda. Kiriku rohuaias algas kell 12 rahvapidu, mille alguses kõnelesid hr Trivimi Velliste ning hr Urmas Kirtsi. Laurentsiuse osa täitnud Väino Esken juhatas meeleolukat üritust, kuhu jagus nii näitemängu, kontserte, laada- kui pik-nikupidamist. Vahipataljoni Aukompanii tutvustas huvilistele, keda kogunes palju, relvi ning sõdurivarustust. Rohkem fotosid sündmuse kohta näeb siit.

 

18.07.2011
Lendurite kivi mälestusüritus
9. juulil 2011 toimus Lendurite kivi juures Järvi järvede ääres traditsioo-niline Eesti sõjaväelendurite mälestusüritus. 1941. aastal punaväelaste haarangus langenud lendurite mälestusüritust korraldatakse Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel ja Eesti lennuväe toel alates 1994. aastast (lendurite kivi juures toimuva mälestusürituse taustast loe siit.). Käesoleva aasta mälestuspäev algas nagu alati osavõtjate kogunemisega Kiiu Munga-torni juurde, kust liiguti üheskoos esmalt Aruhärmale (miks sinna, seda loe siit.) ja sealt edasi Lendurite kivi juurde. Kokkutulnuid oli 70 inimese üm-ber. Kohal olid, nagu kõigil viimastel aastatel, Eesti Õhuväe ülem brigaa-dikindral Valeri Saar ja Õhuväe endine ülem erukindralmajor Teo Krüüner. V. Saar oli sel aastal ka kogu ürituse juht. Ükski mälestuspäev pole möö-dunud ettekannete, ühislaulu- ja söömaajata. Ka tänavu jagus kõikidele kohalolnutele laululehti laulmiseks ja hernesuppi söömiseks. Meeleolukat päeva toetas rahaliselt Kuusalu vallavalitsus.

18.07.2011
Kuldleer Kuusalu kirikus
17. juuli jumalateenistus Kuusalu kirikus oli rahvarohke, kuna tähistati kuldleeri, õnnistati kuldpulmapaari ning oli üks ristimine. Koos Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Jaanus Jalakaga teenis ka EELK peapiiskop Andres Põder. Kuna kuldleerilaste hulgas olid kauaaegse Kuusalu koguduse õpetaja Eduard Salumäe ja tema abikaasa Johanna Salumäe tütred, siis oli kirikus rohkesti Salumäe perekonna liikmeid - nende hulgas kaks kiriku-õpetajat. Õpetaja J. Jalakas kasutas jutluse tekstina õp. Eduard Salumäe poolt 50 aastat tagasi 16. mail 1961 peetud jutluse teksti. Teenistuse muusikalist osa aitasid täita Salumäede pereansambel lauluga ning Jalaka pereansambel Ulmus Domini, millel täitub 10. tegutsemisaasta, instrumen-taalmuusikaga.

Foto: Karl-Eduard Salumäe, 2011

12.03.2011
Vihasoo segakoor esitas Leesi rahvamajas kontsert-etenduse Raimond Valgre elust
12. märtsil esitas Vihasoo segakoor Leesi rahvamajas kontsert-etenduse Raimond Valgre elust. Laupäeva pealelõunal oli etendust vaatama tulnud üle 40 inimese nii Juminda poolsaarelt kui kaugemalt. Etendus õnnestus igati. Segakoori dirigent on Gerta Allemann, Raimoind Valgret mängis Jaak Põldver. Tänusõnad ütles Leesi rahvamaja "hing" Maila Velström MTÜ "Pohirannast".Tunda annab autode parkimiskohtade vähesus rahvamaja juures.

11.03.2011.
Kolgaküla rahvamajas toimus Kuusalu ja Loksa valla ühinemise 5. aastapäeva tähistav foorum
11. märtsil toimus Kolgaküla rahvamajas Kuusalu ja Loksa valla ühinemise 5. aastapäeva tähistav foorum. Kutsutud külaliste hulgas olid regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja Harju maavanem Ülle Rajasalu, kes esinesid ka sõnavõttudega. Oma esinemistes tuletasid ühinemisaegsed valdade juhid meelde seda, kuidas ühinemine teoks sai. Loksa valla viimane vallavanem Madis Praks kasutas seejuures oma slaidiprogrammis ära Laurentsiuse Seltsi kodulehel olevat kihelkonna kaarti. Kodu-uurija pr Astrid Veltsmaa andis ministrile üle kirja, milles viitas probleemidele seoses Kuusalu ja Loksa valla aastapäevade tähistamise ajalooliste kuupäevadega. Foorumi moderaator Ott Kask (vasakult), Kuusalu vallavolikogu esimees Andres Paomees ning Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi lasid jutu vahele hea maitsta rannarahva traditsioonilisel toidul - kiluvõileibadel.


11.03.2011
Kuusalu valla ja Loksa linna koolijuhid arutasid piirkonna kui terviku haridusküsimusi
10. märtsil toimunud Kuusalu vallavolikogu hariduskomisjoni muidu tavapärane koosolek kujunes omamoodi märgiliseks. Nimelt arutasid Kuusalu valla ja Loksa linna - siis Kuusalu kihelkonna - koolijuhid esimest korda üheskoos piirkonna kui terviku haridusküsimusi, kuna koosolekule oli palutud ka Loksa Gümnaasiumi direktor Õnnela Tedrekin. Seni on ikka igaüks eraldi teinud oma õppekava, kavandanud füüsilise keskkonna arengut jne. Arutelu oli kantud selgest arusaamast, et Kuusalu valla ja Loksa linna administratiivne ühinemine ei ole enam mägede taga ning õige on selleks tasapisi valmistuda juba praegu. Kihelkonnas töötab täna kokku neli üldhariduskooli - Kuusalu keskkool, Kolga keskkool ning Vihasoo lasteaed-algkool vallas ja Loksa gümnaasium linnas. Lisaks on nii vallal kui linnal oma huvikool. Tegemist on otsekui ühe teki all oleva seltskonnaga, kus tekiääre enda poole sikutamine pole kindlasti kohaliku rahva huvides.

09.03.2011
Laurentsiuse Selts sai kirja Saksa organisatsioon Stiftung Denkmal für die ermordeten Juden Europas
Saksa organisatsioon Stiftung Denkmal für die ermordeten Juden Europas palus 09. märtsil 2011 luba kasutada Laurentsiuse Seltsi kodulehel olevat Kalevi-Liival mõrvatud mustlastele püstitatud monumendi fotot. Organisatsiooni koduleht asub siin.

09.03.2011
Eesti sõjaväelendurite mälestusüritus Lendurite kivi juures toimub 09. juulil 2011
Eesti sõjaväelendurite mälestusüritus Lendurite kivi juures toimub käesoleval aastal 09. juulil. Alates 1994. aastast korraldab
traditsioonilist mälestuspäeva Kuusalu Muinsuskaitse Selts koos Eesti Lennuväega. Külalisi oodatakse ka 20. juulil Ämari lennuväljal peetavale Eesti lennuväe aastapäeva tähistamisele.

07.03.2011
Viimane Eesti NSV aegne Loksa külanõukogu esimees, parteitu Vilma Kirsipuu meenutab

Vilma Kirsipuu oli viimane Eesti NSV aegne Loksa külanõukogu esimees, parteitu, kes kohaliku inimesena valiti Loksa valla esimeseks taasiseseisvumise järgseks vallavanemaks. Proua Kirsipuu meenutab, et taasiseseisvumise järel oli inimestel kohe soov taastada Kõnnu vald, sest Loksa valda ei ole ju kunagi olemas olnud. Nii tekkivate valdade nimede kui nende piiride osas ajas aga toonane "Kadriorg" seda joont, et muudatusi ette ei võeta. Päris alguses kerkis ka mõte, et mis saab Loksa linnast, võibolla muutub valla osaks, kuid enne kui midagi otsustada jõuti, oli vald juba moodustatud. Suuremaks probleemiks olid algul Loksa valla territooriumile jäänud nõukogude sõjaväeüksused. Mis nendega teha? Mis neist saab, küsisid sõjaväelased ka Suurpea sõjaväeosa külastanud peaminister Mart Laarilt. Diplomaatilise vastuse peale, et seda otsustab vald, algas militaarobjektide suur lagunemine ja laastamine. Maade tagastamine, mille esimesi samme pr Kirsipuu samuti jälgis, tundus kujunevat üheks kirgede allikaks. Täna veedab sõbralik vanaproua oma pensionipõlve ikka sealsamas Loksa kandis, kus ta on sündinud ja kus ta kogu elu oma samast kandist pärit abikaasaga on elanud.

04.03.2011
Ott Sandraki juhitud Kuusalu võistkond seljatas TV mälumängus Tartu linna ja Mustamäe linnaosa võistkonna
4. märtsil eetris olnud Tallinna TV mälumängu saates oli edukas Kuusalu valla võistkond koosseisus ajaloolane Ott Sandrak, mälumängur Raul Raudsepp ning TV diktor ja praegune Kolga kooli õpetaja Indrek Birkan. Finaali pääsemiseks pidid nad seljatama Tartu linna ja Mustmäe linnaosa võistkonna ning sellega said nad kenasti hakkama. Kodukoha küsimuses küsisid võidukad mälumängurid, mis nime kannab Kuusalu peatänav ja keskväljak. Õigeks vastuseks oli Kuusalu tee ja Keskväljak.

24.02.2011
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Kuusalus Vabadussõja mälestussamba juures
Eesti iseseisvuspäeva kargel hommikul toimus Kuusalus Vabadussõja mälestussamba juures traditsiooniline lillede asetamine Eesti iseseisvuse eest langenutele. Lilled asetati Kuusalu vallavolikogu ja vallavalituse, Kuusalu Keskkooli, Kaitseliidu, Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi ja Laurentsiuse Seltsi poolt.

19.02.2011
Arutati Kuusalu valla uut arengukava
19. veebruaril toimus Kolgaküla rahvamajas umbes 30 inimese osavõtul esimene visioonikonverents kahest, millega soovitakse saada ideid Kuusalu valla uue arengukava koostamiseks. Rääkides valla piiridest mitte kauges tulevikus oldi üldisel arusaamisel, et ühinemine Loksa linnaga on möödapääsmatu. Üsna selgelt jäi kõlama mitmete laudkondade mõte selle kohta, et Kolga keskkool võiks kujuneda keskkonna-, loodus- ning rahvakultuuriharidust andvaks Lahemaa Gümnaasiumiks. Viidati ka liigse internetistumise ohtudele. Üks osavõtja ennustas nimelt, et läheme e-riigiga nii kaugele, et kui inimene näeb tulevikus teise inimese jalajälge, annab ta sellele suud - nagu see juhtus Põhjasõja järel.

18.02.2011
Kuumad inimesed külmas kliimas!
12. - 19. veebruarini olid Kooliga Keskkoolil Comeniuse projekti raames külas 3 õpetajat ja 3 õpilast Ungarist ning 2 õpetajat ja 2 õpilast Kanaari saartelt. Projekti raames oldi vastastikku tegeldud keskkonna teemadega interneti vahendusel. Eestis tutvuti säästliku loodushoiu teemaga ning Eesti kultuuriga. Kuusalu kihelkonnas tutvuti näiteks põhjalikult Kolga mõisaga, mis oli külalistele väga eksootiline. 17. veebruaril külastasid külalised suurettevõtet Balti Spoon Kuusalu kihelkonnas Kupu külas. 18. veebruar oli Tallinna päev. Kõige eksootilisem oli aga vast ligi -30 kraadise pakasega talv. Projekt tervikuna algas 2010. aastal ning kestab 2013. aastani. 2012. aasta mais lähevad Kolga õpilased Kanaari saartele.

18.02.2011
Kuusalu raamatukogule valiti uus nõukogu
17. veebruaril valiti Kuusalu raamatukogule uus nõukogu koosseis. Nõukogu toetab raamatukogu laienemissoovi praeguses asukohas, sest lugejaid on palju ja lisanduvaid raamatuid on üha raskem ära paigutada. Koosolekul osales ka valla esindaja, abivallavanem sotsiaalvaldkonna küsimustes Milli Kikkas. Ta õnnitles Kuusalu raamatukogu juhatajat Elle
Ots´a, kes pälvis Kultuurkapitali 2010. aasta aastapreemia. Kohalolnud märkisid muuseas ära, et Püha Laurentsius on raamatukogude kaitsepühak ning avaldasid soovi teha Laurentsiuse Seltsiga tihedamat koostööd.


Pildil: vasakul Elle Ots, paremal Milli Kikkas.

11.02.2011
Leesi rahvamaja taasavamine
11. veebruaril 2011 toimus saja-aastases Juminda poolsaare kultuurikoldes Leesi rahvamajas pidulik aktus, millega tähistati hoone 8 aastat kestnud põhjalike renoveerimistööde lõppu. Nagu tavaks, tänati tööde eestvedajaid, teostajaid, toetajaid ning kaasa-aitajaid. Suurimad tänusõnad kuulusidki tööde initsiaatorile Maila Velströmile MTÜ Pohirannast. Aktust juhtis "mui-nasjutuvestja", Leesil sündinud Väino Esken. Eeskava täitsid Kolga Keskkooli ning Kuusalu Kunstide Kooli õpilased.


03.02.2011.
Kuusalu vald asub uuendama oma arengukava
Praegu kehtiva aastateks 2007-2015 koostatud dokumendi asemel tellitakse firmalt Cumulus Consulting OÜ uus Kuusalu valla arengukava aastateks 2011-2016. Kavandatakse vallarahva laialdast kaasamist aruteludesse.

03.02.2011.
Tähistatakse pidulikult Leesi rahvamaja rekonstrueerimis- ja reno-veerimistööde järjekordse etapi lõppu
Veebruaris 2011 tähistatakse pidulikult Leesi rahvamaja rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde järjekordse etapi lõppu. Eelmine etapp lõppes 2007. aastal, kui rahvamaja sai juurdeehituse, milles ka tualettruumid ja garderoob. Nüüdseks on hoone tervikuna saanud uue kuue - nii seest kui väljast. Elu ja ilu edendamist Leesi rahvamajas on eest vedanud MTÜ Pohiranna. Toetusrahad on tulnud Euroopa Liidult, kaasfinantseerimine Kuusalu vallalt.