Arhiiv 2011

 

27.12.2011
Estonia Seltsi segakoori ansambli jõulukink
Teisel jõulupühal 26. detsembril andis Leesi Katariina kirikus jõulukontserdi Estonia Seltsi segakoori 10-liikmeline ansambel Heli Jürgensoni juhatusel. Muusikalise kingituse tegemine Leesi kirikulistele jõulude aegu on ansambli traditsioon. Seekordse sündmuse muutis omalaadseks elektri puudumine ja kõik toimis ehedas küünlasäras ning inimhääle poolt kantuna.

Foto: Sulev Valdmaa, 2011.
 
22.12.2011
Kolga keskkooli õpilaste ajalootund Kolga muuseumis
20.12.2011 toimus Kolga Keskkooli XI klassi õpilastel Kolga muuseumis poolaastat kokkuvõtvev ajalootund. Õpilased kirjutasid Kolga muuseumi ekspositsiooni kohta oma arvamuse. Kaks paremat nendest on avaldatud ka meie Laurentsiuse Seltsi kodulehel rubriigis Hariduslikku. 15. septemb-rist kuni 15. maini on muuseum avatud E-R kell 9.00-16.00, laupäeval ja pühapäeval on muuseum suletud.

Foto: www.kuusalu.ee
 
21.12.2011
Kuusalu vallavolikogu istung Jõulumaal
Kuusalu vallavolikogul on traditsioon viia oma jõulukuu korraline istung läbi mitte vallamajas, kus istungid toimuvad tavapäraselt, vaid kusagil põnevas paigas. Ja neid põnevamaid paiku kihelkonna mail jätkub. 2011. aasta lõ-pul leiti Lahemaa metsade rüppest üles kohalik Jõulumaa, ning volikogu liikmed viisid oma lõppeva aasta viimase otsustamistoimingu läbi üsna hämaras ning külmas kütmata püstkojas. Kui 2012. aasta eelarve üks kord loetud, kinnistute küsimused vaetud ja vallavolikogu komisjonide esimees-te aasta-aruannete kohta arvatud, kõnniti üle tähistaevase õue soojemasse taresse. Seal oodati koos vallamaja töötajatega ära jõuluvana. Viimane tuiskab aastalõpu eel ringi mööda koolide, lasteaedade ja muid jõuluõhtuid, ning veetis tubli tunni ka vallavolikogu liikmetelt ja vallamaja töötajatelt aasta jooksul tehtud töö kohta aru pärides ja salme-laule nõudes. Vitsa ei saanud keegi, sest vallarahva seas toimis väike etlemisalane ringkaitse.
 
17.12.2011
Mõned Laurentsiuse Seltsi liikmed kuuluvad Tartu Hoiu-laenuühistusse
Laurentsiuse Seltsi liikmete hulgas on inimesi, kes on ühtlasi Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed. THL üldkoosolekul 15. detsembril tutvustati uut ühis-tusisest maksevahendit - Eesti vekslit, mis käibib ühistu liikmete hulgas soodusmaksevahendina. Tartu Hoiu-laenuühistu liikmete sõnul ei peaks eesti rahvas toetama teiste maade majandust, kui ka siinne majandus vajab meie kõikide elulistes huvides toetamist.
 
28.11.2011
Jõulukuuse ebaõnn
Kuusalu vallast pärit Tallinna jõulukuusk on Raekoja platsil juba kaks korda ümber kukkunud

11.11.2011
Erakordne huvi Laurentsiuse Seltsi kodulehe vastu
Ei tea, millega see seletub, kuid viimasel paaril päeval on täheldada era-kordset huvi meie koduleheküle lingi "Mälestusmärgid, sillad, hauakivid" vastu. Peamiselt külastatakse seda materjali koolidest. Oleks huvitav, kui mõni külastaja annaks meie külalisteraamatu kaudu tagasisidet, mis sellise huvi on esile kutsunud. Ehk saaksime veelgi rohkem kasuks olla.
 
11.11.2011
Kolga keskkoolis saab gümnaasiumiastmes õppida pärimuskultuuri ja loomemajandust
Kolga keskkool asub erakordselt pärimuskultuuririkkal "pinnasel" - ja seda mitte üksnes Kuusalu kihelkonna või Harju maakonna mõttes, vaid lausa rahvuslikul tasandil. Seda varandust, mille otsas piltlikult öeldes istutakse, oleks vale ainuüksi enda tarvis hoida. Et teha eesti rahvusidentiteedi alu-sed, mida Kuusalu mail hoitakse, kättesaadavaks kogu rahvale, on Kolga keskkoolis välja töötatud pärimuskultuuri ja loomemajanduse õppesuund gümnaasiumile. Selle õppesisudesse on lisaks käe-jala juures olevale res-sursile loomulikult põimitud üle-eestilist materjali. Õppesuunas õpingud lõpetanud noor omandab lihtsaid ja meie rahvale hingelähedasi teadmisi ja oskusi, et nendele rajada üleilmastumistuultes kindlust pakkuv eesti kodu ja perekond. Samas ei ole tegemist nostalgilise tolmulõhnase reliktiga, vaid kaasaegse stuudiumiga, mille pinnale saab kindlasti rajada oma tööalase tuleviku - ükskõik kas see on siis vaimne või füüsiline, tubane või õuetöö, suhtlemine loodus- või sotsiaalse keskkonnaga. Kahtlemata on tegemist põneva ja areneva, meie tänasesse päeva integreeritud ning tulevikku vaa-tava õppesuunaga. Kolga keskkool on Kuusalu vallavalitsuse toel teinud ettevalmistusi selleks, et õppesuunda saaksid omandama tulla huvilised üle Eesti. Näiteks rajatakse Kolka õpilaskodu. Ühendus Tallinnast on ka maa-konnatranspordiga hea. Õppesuuna õppekavaga saate tutvuda siin. Tere tulemast õppima Kolga keskkooli!
 
11.11.2011
Tallinna jõulukuusk tuleb sel aastal Kuusalu kihelkonnast
Kuusalu kihelkonna Hirvli küla Hindreku talu maadel Tallinn - Peterburi maantee lähedal kasvavast kuusest saab 2011. aasta Jõulupuu Tallinna Raekoja platsil. Kuusepuu eest saadav raha läheb peretütre kooliraha katteks. Kõrgust on tänavusel esinduskuusel üle 20 meetri.
 
11.11.2011
Kuusalu keskkoolil on võimalusi osaleda koostöös Laurentsiuse Seltsiga oma kodukihelkonna tutvustamises
11. novembril kohtus Laurentsiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa Kuusalu keskkooli direktori Vello Satsi ja õppealajuhataja Aili Kontusega. S. Valdmaa tutvustas võimalusi, kuidas koolirahvas saaks kasutada näiteks Seltsi kodulehte Kuusalu kihelkonna inimeste tegemiste-toimetamiste jääd-vustamisele kaasa aitamiseks. Koolijuhid pakkusid välja, et Seltsi esimees võiks uue aasta algul tutvustada Laurentsiuse Seltsi tegevust õppenõu-kogul ning kutsuda samas ka huvilisi Seltsiga liituma. Koostöö edendamist Kuusalu keskkooliga soovis Eesti Lipu päeval 4. juunil toimunud Laurent-siuse Seltsi üldkoosolek, mille protokolli punkti 3 on kirja pandud: Kaasata noori, eriti Kuusalu keskkooli õpilasi rohkem Seltsi ettevõtmistesse. Kolga keskkooli õpilased ongi Seltsi tegevusse kaasatud, kuna Seltsi populaar-seks osutunud etnograafiline film Kuusalu kihelkonna rahvarõivastest "Nai-ne ei lähe tanuta tanumale ega põlleta põllule" on Kolga kooli noormeeste poolt filmitud. Ka on Seltsi kodulehel Kolga kooli õpilaste poolt joonistatud meie kihelkonna mõisnike vapid. Selts võiks mõelda ka Loksa kooli kaasamise võimalustele oma kodukihelkonna mineviku ja tänaste toimetuste tutvustamiseks.
 
11.11.2011
Muinsuskaitsealane koolitus Tartus
Laurentsiuse Seltsi esindaja osales mardilaupäeval 9. novembril Siseminis-teeriumi poolt Tartus korraldatud muinsuskaitsealasel koolitusel. Muinsus-kaitseameti spetsialistid tutvustasid muudatusi Muinsuskaitseseaduses ning jagasid praktilisi näpunäiteid ajalooliselt ja kultuuriliselt väärtuslike muis-tiste ja esemete säilitamisest ning korrastamisest. Muuseas annavad Muin-suskaitseseaduse muudatused kohalikele omavalitsustele rohkem võimalusi nende territooriumil asuvate muististe hooldamiseks, ent seavad samas ka mõneti suurema vastutuse.
 
03.11.2011
Hingedepäev Leesil
Nagu mullu nii ka tänavu tähistati Leesil hingedepäeva. Kirikus ette kantud tunnipikkuse vaikse-mõtiskleva kava täitsid Kuusalu naiskoor "Kadri" ning luulet lugenud Juminda poolsaare ja Kolgaküla sõnaseadjad. Flöödil mängis Anne Jalakas. Kaunist vaatepilti pakkus esivanemate mälestuseks kalmudel süüdatud küünalde säras Leesi kalmistu.

19.10.2011
Külaline Haridus- ja Teadusministeeriumist Leesil
Luukapäeval, 18. oktoobril toimus Leesi külas Kuusalu vallavolikogu hari-duskomisjoni koosolek. Komisjon on käesoleval aastal soovinud külastada oma liikmeid nende kodudes. Seni on komisjoni võõrustatud Kolgas ja Hirvli külas. Nüüd oli vastuvõtjaks komisjoni esimees oma Leesil asuvas suvekodus. Seekord oli koosolekule kutsutud ka külaline, kelleks oli Hari-dus- ja Teadusministeeriumi nõunik Piret Sapp. Vabas vestlusringis oli jututeemaks loomulikult Eesti koolivõrk. Kuusalu vald on üks "haridusrik-kamaid" Eestis, kuna siin on kaks gümnaasiumit, üks lasteaed-algkool, kunstide kool ning kolm lasteaeda. Plaani on võetud neljandagi lasteaia ehitamine Kiidu. Kihelkonna ulatuses lisanduvad neile veel gümnaasium, lasteaed ning muusikakool Loksal. Kuusalu valla hariduskomisjoni kuulub kaks Laurentsiuse Seltsi liiget.
 
12.10.2011
Filmimehed said tänatud
11. oktoobril kutsuti Kolga kooli direktori, Laurentsiuse seltsi liikme Tõnu Valdma juurde sama kooli õpilased Riho Tähemaa ja Heiko Parmas. Ettepa-neku noormeeste direktori juurde kutsumiseks tegi sama kooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, Laurentsiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa. Kuigi noormehed olid sellest äkilisest kutsest algul ehmunud, oli põhjus hoopiski meeldiv. Laurentsiuse Selts soovis kahte filmi "Naine ei lähe tanuta tanumale ega põlleta põllule" operaatori ja monteerijatöö tegijat nö ametlikult tänada.
 
12.10.2011
Comenius ja Archimedes on Kolga keskkoolis omainimesed
Kolga keskkool on pööranud suur tähelepanu kooli rahvusvaheliste side-mete arendamisele. Selleks on juba alates 2007. aastast kasutatud ära Avatud Eesti Fondi ja Euroopa Liidu fondide võimalusi. Käesolev õppeaasta algas koolis taas külaliste vastuvõtmise tähe all. Septembris olid Kolga keskkooli külalisteks Comeniuse projekti partnerid Ungarist Zsambokist. Oktoober tõi Archimedese projekti toel siia taas vanad tuttavad Gori 7. keskkoolist Gruusiast. Gori kooli õpetajatel ja õpilastel oldi esimest korda külas vahetult peale Vene vägede kallateungi Gruusiale - juba 2008. aasta oktoobris. 11. oktoobril rääkisid Kolga keskkooli kokku palutud esindajad Kuusalu keskkoolist ning Loksa Gümnaasiumist Kolga õpilasomavalitsuse modereerimisel demokraatiast ühiskonnas laiemalt ning kooli tasandil. Koos külalistega arutati, kuidas õpilasomavalitsuste rolli koolis tõsta. Mõtteva-hetus salvestati ning tuleb ette kandmisele kooli raadios. Gruusia külaliste visiiti kajastava internetileheküljega saab tutvuda siin.
 
09.10.2011
Kirikuõpetaja Jaanus Jalaka ordinatsioonist möödus 25 aastat
09. oktoobril toimus Kuusalu kirikus õpetaja Jaanus Jalakase 25-ndat ordi-natsioonipäeva tähistav palvus, millele järgnes vanas pastoraadis koosvii-bimine. Sündmus oli väga rahvarohke. Oma õpetaja tähtpäeva tähistamisel viibisid Kuusalu kihelkonna Kuusalu, Leesi ja Loksa koguduste ning kogu-duste nõukogude liikmed. Kohal olid EELK peapiiskop Andres Põder abikaa-saga, piiskop Einar Soone ning mitmed Jaanus Jalaka ametikaaslased - Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja, praost Tauno Kibur Juurust, abi-praost Mare Palgi Koselt, Loksa koguduse diakon Ahti Udam jt. Külaliste hulgas oli samuti kauaaegne Pilistvere koguduse õpetaja emeritus Vello Salum, kelle käe all Ambla koguduse päevil möödunud kirikuteenistust noo-re mehena Jaanus Jalakas meenutas. Rohkete külaliste hulgas olid veel Kuusalu vallavanem abikaasaga, Kuusalu Keskkooli esindus ja teisi külalisi. Kutsutute hulgas olid Laurentsiuse Seltsi liikmed.

EELK peapiiskop Andres Põder abikaasaga ning Anne Jalakas.
 
09.10.2011
Kuusalu valla aastapäeval meenutati valdade taasloomise aegu
07. oktoobril Kolgaküla rahvamajas toimunud Kuusalu valla 73. aastapäeva aktusel keskendus vallavanem Urmas Kirtsi oma sõnavõtus valdade taas-loomise hoomamatule hetkele, mil nõukogude võim lagunes ja iseseisvad võimustruktuurid alles kujunesid. Küllap oli kohaliku omavalitsuse struk-tuuride taastamine ettearvamatu ja paljuski intuitsioonile rajatud mitte ainult Kuusalu kihelkonnas vaid terves Eestis. Kuusalus nimetati külanõu-kogu enne vallaks kui samaväärsed ümbernimetamised kõrgemal tasandil teoks said. Ühel perioodil oli tegemist niisuguse huvitava olukorraga, kus oli juba vald ja vallavanem, kuid vallavolikogu liikmete asemele istusid koosolekutelaua taga endiselt külanõukogu rahvasaadikud.

29.09.2011
Tulge peole!
Reedel 07. oktoobril algusega kell 19.00 toimub Kolgaküla rahvamajas Kuusalu valla 73-aastaseks saamist tähistav pidu. Kuusalu vald on rahva vald ja sellepärast on ka pidu vallarahvale. Kõikide rõõmuks tehakse teatrit ja meelelahutuseks saab jalga keerutada. Tantsuks mängivad Eesti tipp-muusikud Lembit Saarsalu, Olav Ehala jt. Kehakinnituseks on võileivad, töötab puhvet. Tulekust palutakse teatada 03. oktoobrini.

27.09.2011
Püssipaugud Kolgas
27. septembril kõlasid Kolgas keset päist päeva püssipaugud. Tegemist ei olnud siiski millegi pahatahtliku või koguni kuritegelikuga, vaid toimusid Eesti-Soome koostöös valmiva filmi „Puhastus” järjekordsed võtted. Alevi-kus oli näha vene soldateid ringi trampimas - nemad need paugutajad olid-ki. Esimest korda olid filmitegijad Kolgas augustis ning rahvale on filmite-gemine sel kombel juba kahel korral otse koju kätte tulnud. Paljud inime-sed said võimaluse teha kaasa massistseenides. 27. septembril oli ka mõni koolipink tühi.

23.09.2011
Kolga keskkooli õpilased dokumentaalfilmi "Hodorkovski" esilinastusel
Kolga keskkooli abituriendid osalesid 22. septembril Tallinnas kinos "Artis" toimunud Cyril Tuchi dokumentaalfilmi "Hodorkovski" kutsetega esilinas-tusel Eestis. Film toodi Eestisse ja tõlgiti nii eesti kui vene keelde Euroopa Parlamendi saadiku hr Tunne Kelami eestvõttel. Vastupanuliikumise päeval 22. septembril toimunud filmi esilinastusel osales ka autor Cyril Tuchi, Tunne Kelam ja palju kutsutud prominentseid külalisi. Õpilaste jaoks oli võimalus niisugusel üritusel osalemiseks elamuslik. 08.09.2011
Kohtumine Itaalia saatkonnas
8. septembril 2011 kohtus Tallinna Pedagoogilise Seminari filosoofia õppe-jõud ja Laurentsiuse Seltsi liige Heiki Haljasorg, Eesti Projektijuhtide Liidu esinaine Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky ja parun Pilar von Pilchau Itaalia suursaadik pr Rosa Maria Chicco Ferraroga. Kohtumisel aru-tati itaalia filosoof Antonio Rosmini (1797-1855) elu ja tegevuse tutvusta-mise võimalusi Eestis.
Parun Pilar von Pilchau, Itaalia suursaadik pr Rosa Maria Chicco Ferraro, õppejõud ja Laurentsiuse Seltsi liige Heiki Haljasorg.
 
07.09.2011.
Laurentsiuse Seltsi liikmed külastasid Vaindloo saart raadiosaate tegemise eesmärgil
Laurentsiuse Seltsi liikmed Ants Rebane ja Heiki Haljasorg külastasid 7.septembril 2011 Vaindloo saart. Saare külastuse käigus tutvuti vana tuletorni, suure rändrahnu, inglise meremeeste mälestuskivi ning piirivalvurite elu ja tööga. Kunda piirivalve kordoni juht Mare Jõesaar andis külastuse käigus intervjuu ajakirjanik Heiki Haljasorule. Vaindloo saadet Raadio 7-s saab kuulata tõenäoliselt veel selle aasta numbri sees.
  
Ants Rebane ja Heiki Haljasorg külastasid Vaindloo saart raadiosaate tegemise eesmärgil
 
30.08.2011.
Laurentsiuse Selts otsib toetust Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamiseks
Laurentsiuse Selts arutas oma aastakoosolekul 2011. aasta aprillis, kuidas jõuda eesti keele grammatika reformija, Kuusalu pastori Eduard Ahrensi mälestussamba püstitamiseni. Sellest ettevõtmisest on pikki aastaid korduvalt kõneldud, kuid aruteludest kaugemale pole seni jõutud. Laurent-siuse Selts oleks nõus olema siinkohal eestvedajaks ja otsima rahastamis-võimalusi selle eesti kultuuri seisukohast olulise ettevõtmise teokstege-misele. 09. augustil kohtusid seltsi liikmed Kuusalu valla juhtidega, kellega arutati, mida tuleks teha, et asjad saaks liikuma. 31. augustil esitas Lau-rentsiuse Selts vallavalitsusele oma sisearutelude käigus sõnastatud soo-vitused, mille põhjal vallavalitsus saab koostada lähteseisukohad Eduard Ahrensi mälestusmärgi ideekonkursi väljakuulutamiseks. On avaldatud lootust, et vallavalitsus saab ideekonkursile välja panna ka preemiafondi. Seltsi nägemuse kohaselt oleks tegemist üle-eestiliselt tähtsa objekti raja-misega, mis õigustaks sihtannetuste kogumist. Kuna Eduard Ahrensi tege-vusel oli tugev soome seos, oleks mõeldav ka naaberrahva huvi käivituva ettevõtmise suhtes. Arutelude käigus on väljendatud muu hulgas ka nii-sugust huvitavat mõtet, et Kuusalu vanas pastoraadis, kus Eduard Ahrens elas ja tegutses, võiks olla koguni eesti keele grammatika muuseum.
 
30.08.2011. Plaanitakse Kuusalu muinasasulat tutvustava infotahvli valmistamist
Laurentsiuse Selts soovib koostada ja paigaldada muinasasulat tähistava ja tutvustava infotahvli Kuusallu. Tahvel tutvustaks lühidalt nii muinasasulat kui kolme tähtsat objekti, mis selle piiresse või lähedusse jäävad: Lauritsakivi, Silmaallikat ja Pajulinna. Esimesed sammud on tehtud. 30. augustil saabus Maanteeametilt kooskõlastus ja luba tahvli perspektiivse asukoha äranäitamisega. Ka on selts esitanud Kultuurkapitalile taotluse infotahvli valmistamise toetamiseks. Tegemist ei ole suure summaga. Osaliselt kataks tekkivad kulud Laurentsiuse Selts ise, toetust on lubanud ka vallavalitsus.
 
26.08.2011.
In memoriam Remi Milk(18.07.1920-05.08.2011)
05. augustil 2011 suri Rootsis Trosas Kuusaluga seotud hr Remi Milk. Ta oli sündinud 18. juulil 1920 Tallinnas. Õppis Sõjaväe Lennukoolis, mille lõpetas 1940. aasta juunis ning määrati augustis 2. lennuväedivisjoni. Põgenes nõukogude okupatsiooni ajal 27. juuni hilisõhtul 1941 Jägalast koos kaas-lastega Venemaale väljasaatmise eest. Jõudis 29. juuniks Järvi järvede juurde Suru külas Kuusalu kihelkonnas, kus varjas end metsavennana kuni Punaarmee haaranguni 13. juulil. Jäi selles ohvritega lõppenud haarangus ellu, liitus algul mojor Hirvelaane pataljoniga ning alates 1943. aastast teenis Saksa Luftwaffele allunud Eesti Mereluure Lennusalgas. Sai 1944. aastal käsu lennata Saksamaale, kuid lendas Rootsi. Elas seal kogu järgne-va elu. Osales 1941. aasta sündmustes langenud Eesti sõjaväelenduritele mälestuskivi avamisel Järvi järvede ääres 12. juulil 1942. Kivi hävitati nõu-kogude ajal. Oli peale mälestuskivi taastamist Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi poolt 1994. aastal iga-aastaste sõjaväelendurite mälestusmiitingute üks oodatumaid osalejaid ja kaaskorraldajad. Oli Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi hea sõber. Koostanud käsikirja "Eesti sõjaväelendurid 1940 - 1941. Isiklik-ke mälestusi sündmuseist, millised eeldasid hilisemaid Eesti Lennuüksuste loomist kodumaa kaitseks."

24.08.2011.
Kuusalu kirikus oli kontsert "Flöödi rõõmuaeg"
Pärtlipäeva, 24. augusti õhtul esines Kuusalu kirikus varajase muusika stuudio Cantores Vagantes kontserdiga "Flöödi rõõmuaed". Stuudio koos-seisus Reet Sukk, Taavi-Mats Utt, Taniel Kirikal ja Robert Staak mängis-laulis Hollandi XVII sajandi muusiku Jacob van Eycki (ca 1589/90 - 1657) loomingut. Cantores Vagantes on kuusalulasi oma kunstiga rõõmustanud mitmel korral varemgi. Kenaks traditsiooniks on muutumas see, et kontser-tide järel on esinejatel - kuulajatel võimalik kiriku õunaaias tassi tee või kohvi ja koduste küpsetiste juures kokku saada ning juttu puhuda.
 
24.08.2011.
Laurentsiuse Seltsi kodulehe külastavus
Laurentsiuse Seltsi kodulehe statistikast ilmneb, et kodulehte külastatakse päris usinalt. Riikidest on kõige rohkem külastusi iseenesestmõistetavalt Eestist. Välisriikidest järgnevad esiviisikuna USA, Soome, Saksamaa, Venemaa ja Rootsi. Ühe korra on inimesed sattunud meie lehele aga näiteks niisugustest riikidest nagu Tuvalu, Venetsueela, Iraan, Hong Kong... Kümme kõige sagedasemat otsingusõna on: laurentsius, püha, kuusalu, laurentsiuse, selts, kalevi, eesti, liiva, kolga, mõis. Kümme enimkülastatud alamlehekülge on: Laurentsiuse Selts, Uudised, Tuntud inimesi, Mälestusmärgid ja hauakivid, Kes oli püha Laurentsius?, Militaarset, Kontakt, Mis on Laurentsiuse Selts?, Vanad fotod, Koolid.
 
 
21.08.2011.
Õnnistati Loksa kiriku uued kellad
Loksa kirikus 20. augustil toimunud jumalateenistusel õnnistati kiriku uued Laurentsiuse ja Katariina kellad. Kellad õnnistas õpetaja Toomas Paul, kes pidas jumalateenistusel ka jutluse.Loksa koguduse hooldajaõpetaja Jaanus Jalakas tänas Loksa linnavalitsust ja Loksa linnavolikogu nii kirikule uute kellade muretsemise kui muude oluliste tööde tegemisel osutatud toetuse eest. Loksa linnapea Värner Lootsmann avaldas oma sõnavõtus lootust, et Loksa kirik saab peatselt veel ka pimeda ajaks välisvalgustuse. Kirikukellade valmistamise ja paigaldamise töid korraldas Mäeväli Orelitöökoda OÜ. Töid tehti Euroopa Komisjoni Leader programmi toel. Nüüdseks on Mäeväli Orelitöökoda OÜ abil saanud endale uued kellad kõik Kuusalu kihelkonna kirikud - Leesi Katariina kiriku uus kell õnnistati 01. aprillil 2007, Kuusalu Laurentsiuse kiriku kellad 01. novembril 2010. Loksa kiriku kellasid saab kuulata siit.
 
13.08.2011.
Trivimi Velliste ja Vahipataljoni Aukompanii osalesid lauritsapäeva üritustel
13. augustil toimusid Kuusalus 2011. aasta lauritsapäeva pidustused. Lau-rentsiuse Selts korraldas sel päeval Kuusalu Vabadussõja mälestussamba püstitamise 90. aastapäeva piduliku tähistamise tseremoonia. Kell 11.00 algas kalmistul Vabadussamba juures kõnekoosolek, millel esinesid Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees, Kindral Laidoneri Seltsi esimees hr Trivimi Velliste, Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi ja Laurentsiuse Seltsi esimees hr Su-lev Valdmaa ning Kuusalu vallavanem hr Urmas Kirtsi. Sündmusele andis erilise pidulikkuse Vahipataljoni Aukompanii ja Noorkotkaste osalemine. Muusikalise osa sisustas Kuusalu Puhkpilliorkester hr Ott Kase juhatusel. Aukompanii lasi peale koguduse õpetaja Jaanus Jalaka vaimulikku talitust kolm aupauku. Eesti Vabariigi hümni järel siirdusid tseremoonial osalenud marsihelide saatel kalmistult mööda Kuusalu peatänavat kiriku rohuaeda. Kiriku rohuaias algas kell 12 rahvapidu, mille alguses kõnelesid hr Trivimi Velliste ning hr Urmas Kirtsi. Laurentsiuse osa täitnud Väino Esken juhatas meeleolukat üritust, kuhu jagus nii näitemängu, kontserte, laada- kui pik-nikupidamist. Vahipataljoni Aukompanii tutvustas huvilistele, keda kogunes palju, relvi ning sõdurivarustust. Rohkem fotosid sündmuse kohta näeb siit.
 
10.08.2011
Kuusalu vanas pastoraadis esines metropoliit Stefanos
Lauritsapäeval 10. augustil Kuusalu kirikus toimunud pidulikul jumalateenistusel osales Tallinna ja kogu Eesti ülipühitsetud metropoliit Stefanos, kes pidas ka jutluse. Jumalateenistuse järel toimus Kuusalu pastoraadis traditsiooniline mõttekoda, millel esinejaks oli samuti külaline. Metropoliit Stefanose mõtiskluse sisuks oli tema raamatu Kõrbeisade vaimsus: Katsumus kogu eluks (Tallinn 2008) ainetel kloostrid, munklus ja askees. Kohalolnud huvitusid lisaks ka õigeusu kiriku ajaloost, Eesti Apostlikust-Õigeusu Kirikust ning metropoliit Stefanose elukäigust. Kaks tundi kestnud mõttekoda oli väga hariv ja emotsionaalne.
 
10.08.2011
Laurentsiuse Seltsi eeskuju on inspireeriv: uus Loksa linna ja Kuusalu valla turismipaiku tutvustav film tulekul
03. augusti nädalalehes Sõnumitooja on teade selle kohta, et algasid ka Loksa linna ja Kuusalu valla turismipaiku tutvustava sarja võtted. Laurentsiuse Selts tervitab asjaosalisi ja väljendab oma headmeelt selle üle, et meie 2010. aastal valminud vaatefilm Kuusalu kihelkonnast "Kodasoost läbi Leesi ja Viinistu Kuusallu" on osutunud nakkavaks eeskujuks teistelegi.
 
10.08.2011
Eduard Ahrensi mälestussamba püstitamisest Kuusallu
09. augustil kohtusid Laurentsiuse Seltsi liikmed Kuusalu vallavanema ja abivallavanemaga, et arutada Eduard Ahrensi mälestussamba püstitamist Kuusallu. Otsustati kuulutada esmalt välja väikese auhinnafondiga kon-kurss mälestusmärgi ideekavandi saamiseks. Laurentsiuse selts koostab septembriks 2011 kõige olulisemad lähtetingimused, mille põhjal vald konkursi välja kuulutab. Suure tõenäosusega soovitakse mälestusmärki näha Kuusalu vana pastoraadi esisel platsil. Eduard Ahrensist teame, et ta oli eesti keele grammatika normija, millest kujunes meie poolt tänagi kõneldav-kirjutatav keel. Eduard Ahrensis saab tema kontaktide tõttu soome rahvuseepose looja Elias Lönnrotiga näha Soome silla ehitamises osalejat. Pole ka võimatu, et püstitatava mälestusmärgi toeks saab võimalikuks rahvaannetuste tegemine.
 
10.08.2011
Toimus vaatefilmi "Naine ei lähe tanuta tanumale ega põlleta põllule" esimene avalik näitamine
09. augustil toimus Kuusalu vallamajas Laurentsiuse Seltsis teise vaatefilmi "Naine ei lähe tanuta tanumale ega põlleta põllule" esimene avalik näita-mine. Kohal olid Laine Kadajas kui Kuusalu kihelkonna rahvarõivaste suur asjatundja - filmi võtmeisik ja teised filmis esinevad inimesed ning filmi saamises osalenud inimesed. Filmi loomise idee pärineb Kuusalu raamatu-kogu nõukogu liikmelt Maila Tammelt, režii ja stsenaarium Sulev Valdmaalt, filmivõtted tegid Kolga kooli õpilased juhtoperaator Riho Tähemaa (kes oli ka filmi monteerija) ning abioperaator Heiko Parmas. Lindi helikujunduse Kuusalu pulmamarsi mängis sisse kohalik lõõtspillimees Ain Lindvest. Asjaosalised andisid peale nähtu lõppu vastuseid mõnele küsimusele ning vallavanem tänas tegijaid Kuusalu kihelkonna vaimse pärandi säilitamise eest. Filmivaatamine toimus kahe seansina, sest vallamaja saal on väikese mahutavusega. Tasuta saab filmi katkendeid vaadata siit.
 
10.08.2011
Valminud on Laurentsiuse Seltsi filmide tasuta lühikatkendid
1) Kuusalu kihelkonna ajalugu ja turismiväärtusi tutvustav "Kodasoost läbi Leesi ja Viinistu Kuusallu" (2010)
2) Kuusalu kihelkonna rahvarõivaid tutvustav "Naine ei lähe tanuta tanumale ega põlleta põllule" (2011)
 
10.08.2011
Kuusalus toimub 13. augustil Vahipataljoni Aukompanii ning Kaitseliidu, Kodutütarde ja Noorkotkaste paraad
2011. aasta lauritsapäeva tähistamise ürituste hulgas on Laurenstiuse Seltsi poolt lisaks kihelkonna rahvarõivaid tutvustava vaatefilmi demonstratsioonile ka Kuusalu Vabadussõja mälestussamba püstitamise 90. aastapäeva tähistamine laupäeval 13. augustil Kuusalu kalmistul. Kell 11.00 esineb samba juures toimuval tseremoonial peakõnega hr Trivimi Velliste. Osalevad Vahipataljoni Aukompanii ning Kaitseliidu, Kodutütarde ja Noorkotkaste esindus, kes mälestustseremoonia lõppedes lähevad paraadina kirikuesisele platsile, kus Vahipataljoni Aukompanii demonstreerib huvilistele sõjavarustust.
 
18.07.2011
Lendurite kivi mälestusüritus
9. juulil 2011 toimus Lendurite kivi juures Järvi järvede ääres traditsioo-niline Eesti sõjaväelendurite mälestusüritus. 1941. aastal punaväelaste haarangus langenud lendurite mälestusüritust korraldatakse Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel ja Eesti lennuväe toel alates 1994. aastast (lendurite kivi juures toimuva mälestusürituse taustast loe siit.). Käesoleva aasta mälestuspäev algas nagu alati osavõtjate kogunemisega Kiiu Munga-torni juurde, kust liiguti üheskoos esmalt Aruhärmale (miks sinna, seda loe siit.) ja sealt edasi Lendurite kivi juurde. Kokkutulnuid oli 70 inimese üm-ber. Kohal olid, nagu kõigil viimastel aastatel, Eesti Õhuväe ülem brigaa-dikindral Valeri Saar ja Õhuväe endine ülem erukindralmajor Teo Krüüner. V. Saar oli sel aastal ka kogu ürituse juht. Ükski mälestuspäev pole möö-dunud ettekannete, ühislaulu- ja söömaajata. Ka tänavu jagus kõikidele kohalolnutele laululehti laulmiseks ja hernesuppi söömiseks. Meeleolukat päeva toetas rahaliselt Kuusalu vallavalitsus.

18.07.2011
Kuldleer Kuusalu kirikus
17. juuli jumalateenistus Kuusalu kirikus oli rahvarohke, kuna tähistati kuldleeri, õnnistati kuldpulmapaari ning oli üks ristimine. Koos Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Jaanus Jalakaga teenis ka EELK peapiiskop Andres Põder. Kuna kuldleerilaste hulgas olid kauaaegse Kuusalu koguduse õpetaja Eduard Salumäe ja tema abikaasa Johanna Salumäe tütred, siis oli kirikus rohkesti Salumäe perekonna liikmeid - nende hulgas kaks kiriku-õpetajat. Õpetaja J. Jalakas kasutas jutluse tekstina õp. Eduard Salumäe poolt 50 aastat tagasi 16. mail 1961 peetud jutluse teksti. Teenistuse muusikalist osa aitasid täita Salumäede pereansambel lauluga ning Jalaka pereansambel Ulmus Domini, millel täitub 10. tegutsemisaasta, instrumen-taalmuusikaga.

Foto: Karl-Eduard Salumäe, 2011

11.07.2011
19. augustil on uue Laurentsiuse Seltsi liikmete tehtud etnograafilise vaatefilmi esmanäitamine
Laurentsiuse Seltsil on valminud lisaks 2010. aasta Kuusalu kihelkonda tutvustavale vaatefilmile "Kodasoost läbi Leesi ja Viinistu Kuusallu" uus, seekord etnograafiline vaatefilm "Naine ei lähe tanuta tanumale ega põlleta põllule". 36-minutilisel filmil tutvustab Kuusalu rahvarõivaste suur asja-tundja Laine Kadajas kümnekonna esitleja kaasabil meie kihelkonna rahva-rõivaid - nende aja- ja arengulugu ning kandmist. Antakse ülevaade Kuu-salu kihelkonna rahvarõivaste arengust alates XVII sajandi lõpust kuni tä-naseni. Rahvarõivaid esitleva kümne kuusalulase nüanssiderikkad jutustu-sed loovad huvitava tausta sellest, kuidas inimesed on endale rahvarõivad saanud ja kus nad neid kannavad.Film on ideest kuni lõppteostuseni val-minud eranditult Kuusalu kihelkonna inimeste eneste ühistööna, mis on ehk iseenesest väärtus. Arvatavasti on see esimene juhtum Eestis, mil üks kihelkond tõstab rahvaalgatusliku filmi tegemisega nii kõrgele ausse oma rahvarõiva. Etnograafilise vaatefilmi "Naine ei lähe tanuta tanumale ega põlleta põllule" esmanäitamine toimub Laurentsiuse Seltsi panusena Lauritsapäeva selle aastasesse tähistamisse 09. augustil kell 16.00 Kiius vallamaja saalis.

25.06.2011
Toimus Olev Raidla mälestuseks korraldatud ajalookonverents
23. juunil toimus Kuusalu vanas pastoraadis järjekorras teine Olev Raidla mälestuseks korraldatud ajalookonverents. Ettekanded olid Tartu Ülikooli sotsioloogia teooria ja ajaloo dotsent filos-knd Henn Käärikult, kes rääkis põnevalt Cannae lahingust ning Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse professorilt dr. theol. Tarmo Kulmarilt, kes rääkis siinsetki ajalugu vorminud viikingitest. Küsimusi vastuseid ja diskussioone jätkus ettekannete järele, kohvipausi ajaks ning konverentsiosa lõpukski.


20.06.2011
Kuusalu valla kahes gümnaasiumis kooli lõpetas kuldmedaliga kokku viis noort
Käesoleval õppeaastal lõpetas Kuusalu valla kahes gümnaasiumis kooli kuldmedaliga kokku viis noort. Kolga Keskkooli kümnest lõpetajast pälvisid kuldmedali koguni kolm õpilast - 30%! Kolga kooli lõpetajad kinkisid koolile rahalaeka, milles oli ka rahasumma kooli hallatava Anton Aare fondi jaoks.

12.06.2011
Olev Raidla ajalookonverents toimub 23. juunil
23. juunil algusega kell 15.00 toimub Kuusalu vanas pastoraadis II ajalookonverents "Mälestades Olev Raidlat".

Ettekanded:
  • Antiikse sõjakunsti kõrghetked: Hannibal Rooma vastu (Tartu Ülikooli sotsioloogia teooria ja ajaloo dotsent filos-knd Henn Käärik),
  • Varakeskaegsed vaenusehetked: viikingid Euroopa vastu (Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse professor dr. theol. Tarmo Kulmar).
Järgneb tutvumine Kuusalu esi- ja keskaegsete ajaloomälestistega - püha allikas (Silmaallikas), piirikivi (Lauritsakivi) ja Kuusalu Pajulinn.Konverentsi korraldust toetavad: EELK Kuusalu Püha Laurentsiuse kogudus, Laurentsiuse Selts, EG Rahvusvaheline OÜ. Info: virve.raidla@mail.ee; või .

04.06.2011
Toimus Laurentsiuse Seltsi üldkoosolek
04. juunil toimus Kuusalu vanas pastoraadis Laurentsiuse Seltsi üldkoosolek. Eesti lipu päevale kohaselt alustati koosolekut isamaalise ühislauluga.
Koosolek arutas läbi ja kinnitas seltsi 2010. majandusaasta aruande ning andis hinnangu seltsi senisele tegevusele. Õnnestunuks peeti kõiki seniseid ettevõtmisi - osalemist 2010. aasta lauritsapäeva sisustamisel, Kuusalu kihelkonna kohta tehtud vaatefilmi, kontsertisarja "Põletavad laulud", seltsi kodulehe arendamist. Väärtuslikuks peeti käesoleva aasta 14. mail filmitud Kuusalu kihelkonna rahvarõivaid tutvustavat etnograafilist materjali. Järgmiste ettevõtmistena soovib selts keskenduda eesti kultuurilooliselt väga huvipakkuva Kuusalu kiriku XIX sajandi kroonika tõlkimise korraldamisele ning eesti kirjakeele rajaja pastor Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamisele.

02.06.2011.
Eesti sõjaväelendurite mälestusüritus Järvi järvede ääres 9. juulil
Käesoleval aastal toimub Eesti sõjaväelendurite mälestusüritus Järvi järvede ääres 9. juulil. Traditsiooni kohaselt algab liikumine kell 11.00 Kiiu Mungatorni juurest. Esmalt siirdutakse tavakohaselt Aruhärmale ja sealt Järvi järvede äärde. Mälestusürituse peakorraldaja on Kuusalu Muinsuskaitse Selts. Eesti sõjaväelendurite mälestusüritust korraldatakse alates 1994. aastast. Seni on seda üritust igal aastal toetanud rahaliselt Kuusalu vald ning vastava eraldise on otsustanud
teha vallavolikogu vaba aja komisjon. Esimest korda seitsmeteistkümne aasta jooksul ei leidnud rahalisi võimalusi rahvusvahelise ürituse toetamiseks mitte komisjon, vaid vahetult vallavalitsus. Korraldajad on vallavalitsusele tänulikud.
Juhised, kuidas sõita järvi järvede äärde on leitavad: siit ja siit.

15.05.2011
Film Kuusalu rahvarõivastest
15. mail toimusid Kuusalu Kunstide Koolis Kuusalu kihelkonna rahvarõivaid tutvustava videomaterjali salvestused. Idee videomaterjali koostamiseks tekkis käesoleva aasta jaanuaris Laurentsiuse Seltsi kodulehele pandud kirjalikust Kuusalu kihelkonna rahvarõivaid tutvustavast materjalist. Rahva-rõivaste valmistamise ja propageerimise entusiast Laine Kadajas tutvustas videovõtetel põhjalikult XVIII ja XIX sajandi Kuusalu kihelkonna rahvarõi-vaid, nende eripärasid, valmistamist ja kandmise põhijooni. Rõivatutvus-tusel olid abiks kaheksa naist ja üks mees - rahvarõiva esitlejad, kes rää-kisid, kuidas nende rahvarõivad on saadud ja kus tänapäeval rahvarõivaid kantakse. Salvestuse tegid Kolga keskkooli õpilased. Laurentsiuse Seltsil on kavas arendada sellest salvestusest välja dokumentaalne etnograafiline vaatefilm sarnaselt 2010. aastal salvestatud ja menukaks osutunud Kuusalu kihelkonda tutvustava vaatefilmiga "Kodasoost läbi Leesi ja Viinistu Kuusallu".

15.05.2011
90 aastat Kuusalu Vabadussõja mälestussamba püstitamisest

16. mail 2011 täitub 90 aastat Kuusalu Vabadussõja mälestussamba püstitamisest. Kuusalu sammas oli esimene Vabadussõja mälestussammas, mis Eestis püstitati.Teise maailmasõja eelne allikas kirjutas: "Avamine 16. mail 1921. Kavandi autor koguduse õpetaja Luther. Valmistaja Al. Ed. Jürgensi kivitööstus Tallinnas.Samba alumine osa on valmistatud Soome hallist raudkivist (Hüvangest pärit), sokkel ja ülemine obelisk poleeritud mustast Põhja-Rootsi graniidist (Uddevallast). Kuusalu mälestusmärk kujutab kahejärguliselt soklile asetatud saledat obeliski, mille ülemine ots on püramiidi kujuline. Obeliski esiküljel üleval kivisse tärgitud ristikuju ja allpool tekst: "Kuusalu kogudus mäletab tänuga oma pojad, kes suurel võitluse ajal oma elu jätsid Eesti kodu kaitseks". Selle all tekst: "Kuida on vägevad langenud kesktapluses. Oh mu vend Joonatan mul on kahju sinust." Sokli eesküljel tekst: "Eesti wabadusesõjas 1918 - 1920 langesid (12 nime). Sokli tagaküljel: "Suures maailma sõjas said surma 1914 - 1918) järgneb 58 nime, paigutatud taga- ja kõrvalkülgedele.Sammas on 4,26 m kõrge, hind 119902 mk. + tööd koguduse liikmete poolt.Keelevead samba tekstis on tekkinud kuuldavasti koguduse õpetaja keeleoskamatusest, kes asja iseseisvalt juhtinud.Sammas asub Kuusalu surnuaial jutluseplatsil."

07.05.2011
Teeme ära Kuusalus
Kuusalu külakogu eestvõttel ja Laurentsiuse Seltsi toetusel toimunud 7. mai "Teeme ära!" talgupäevale kogunes Lauritsakivi juurde hommikul kella 10-ks umbes kolmkümmend inimest. Mehed - naised, noored - vanad jagunesid kahte rühma nii, et ühed siirdusid Pajulinna juurde ja teised Silmaallika juurde. Pajulinna juurde viiv rada puhastati võsast ning üle kraavide ehitati purded. Pajulinna ala - nii vall kui linnuseõu - puhastati samuti võsast. Kogunes kena hulk hagu ja rämpsu, mida tahetakse edaspidi ära kasutada öölõkke tegemiseks muinaslinnal. Silmaallikas, mis huvitaval kombel paljudele kuusalulastele endile tundmata, oli aja jooksul võssa kasvanud ja selle ümbrus oli täis pillutud olmeprahti. Mõne tunni jooksul raiuti allika ümbrus vabaks ning praht koristati. Maa seest välja pulbitsev vesi pakkus erakordset vaatepilti ning leidus neidki, kes oma nägu Silmaallika veega pesid. Tööde lõppedes koguneti üheskoos Lauritsakivi juurde. Seal võeti kehakinnitust ning kuulati TLÜ Ajalooinstituudi teaduri Gurli Vedru seletusi paikkonna vanemast ajaloost.

05.05.2011.
7. mail toimuvaks talgupäevaks kogunetakse kell 10.00 Lauritsakivi juures
7. mail toimuvaks talgupäevaks kogunetakse kell 10.00 Lauritsakivi juures. Kaasa palutakse võtta kummikud, töökindad ja nö õuekoristusvahendeid. Kuna ühistoitlustamist ei korraldada, siis ka toidumärss. Kõik huvilised on oodatud! Infointernetis.

05.05.2011.
Kuusalu, Leesi ja Loksa koguduste arhiivi nimistu
Laurentsiuse Seltsi kodulehel saab tutvuda Kuusalu vanas pastoraadis hoiul oleva Kuusalu, Leesi ja Loksa koguduste arhiivi nimistuga (vaata siit). Arhiiv sisaldab koguduste personaal- ja meetrikaraamatuid ning mitmesuguseid töö- ja isikkoosseisu dokumente. Säilikute hulgas on matmiste, kihlatute ja laulatatute ning armulauaraamatud, fotosid ning teisi materjale. Vanima dokumendi dateering ulatub aastasse 1793. Osa arhiivist on tänaseks veel korrastamata ning Kuusalu kogudus otsib võimalusi selle töö lõpuleviimiseks.

05.05.2011.
Kokkuvõte Jõelähtme ja Kuusalu kihelkonna ekskursioonist (autor Viive Ruus)
30. aprillil pr Virve Raidla poolt korraldatud ringsõidul osalesid TLÜ üliõpi-lased, Laurentsiuse seltsi liikmed, Erna seltsi liikmed jt huvilised. Ekskur-siooni juhtis pr Virve Raidla. Arheoloogia-ainese tutvustamiseks oli kaasas Ain Lavi TLÜ-st. Reisil saadi algatuseks teada huvitavat Tallinna ajaloost. Edasi viis tee Rootsi-Kallavere külla, läbi Loo aleviku Saha kabelisse ja siis Rebala kivi/tarandkalmeteni Jõelähtmes. Külastati sealset muuseum ning pöörati sisse Jägala joa juurde. Kuusalu kindlus-kirikut tutvustas Laurent-siuse Seltsi asutajaliige õpetaja Jaanus Jalakas. Järgnes Kolga mõisa külastus. Nii Kolga mõisas kui Kallaveres andsid seletusi kohalike muuseu-mite juhatajad. Kolga mõis oma ajalooga ning eksursioonijuhi oskuslikult esitatud tondilugudega jättis sügava mulje. Saadi ülevaade ka mõisahoonet ümbritseva ala ajaloost. Edasi viis tee läbi Uuri küla Muuksi linnamäe alla, mida aja puudusel silmitseti bussi aknast. Küll peatuti aga hundikangrutel, kus A. Lavi andis põhjalikke seletusi. Tallinnasse tagasi jõuti väsinutena aga õnnelikena. Suur tänu korraldajatele ja eriti pr Virve Raidlale! Ka ilm soosis reisiseltskonda. Kui hommikul sadas vihma, siis juba Kallaveres paistis päike - ja seda reisi lõpuni!

23.04.2011.
Laurentsiuse Seltsi noorim liige oli Aktuaalses Kaameras (vaata)
14.04.2011
Jõelähtme ja Kuusalu kihelkonda tutvustav ekskursioon 30. aprillil 2011
Laurentsiuse Selts osaleb ajaloolis-kultuurilise Jõelähtme ja Kuusalu kihelkonda tutvustava eksursiooni korraldamisel. Bussiekskursioon toimub 30. aprillil 2011 ning selle käigus külastakse ka Laurentsiuse Seltsi 2010. aastal valminud vaatefilmist "Kodasoost läbi Leesi ja Viinistu Kuusallu" tuntud paiku. Hind: täiskasvanud – 7€, õpilased -5€/ülekanne=registreerumine/ EG Rahvusvaheline OÜ, 221011572607, Swedpank; selgituseks - oma nimi, õppesõit.
Registreerumise viimane tähtaeg – 19.aprill k.a. Hind: täiskasvanud – 7€, õpilased -5€. Ekskursiooni osalemise info: virve.raidla@mail.ee, telefon .


 
07.04.2011
"Teeme ära" Lauritsa kivi juures
Kuusalu külavanem Andres Kirsila pidas läbirääkimisi Laurentsuse Seltsi esimehe Sulev Valdmaaga kevadise "Teeme ära" kampaania käigus Laurit-sakivi, Soolinna ja Silmaallika heakorrastustööde asjus. Asi võib teoks saada. Jälgige teateid, ilmselt osutub kõigil võimalikuks meie kihelkonna ühtede kõige tähtsamate vaimsete nurgakivide korrastustöödel käed külge lüüa.
14.03.2011.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ja volikogu esimees Andres Paomees ETV saates Terevisioon (vaata edasi)

12.03.2011
Vihasoo segakoor esitas Leesi rahvamajas kontsert-etenduse Raimond Valgre elust
12. märtsil esitas Vihasoo segakoor Leesi rahvamajas kontsert-etenduse Raimond Valgre elust. Laupäeva pealelõunal oli etendust vaatama tulnud üle 40 inimese nii Juminda poolsaarelt kui kaugemalt. Etendus õnnestus igati. Segakoori dirigent on Gerta Allemann, Raimoind Valgret mängis Jaak Põldver. Tänusõnad ütles Leesi rahvamaja "hing" Maila Velström MTÜ "Pohirannast".Tunda annab autode parkimiskohtade vähesus rahvamaja juures.

11.03.2011.
Kolgaküla rahvamajas toimus Kuusalu ja Loksa valla ühinemise 5. aastapäeva tähistav foorum
11. märtsil toimus Kolgaküla rahvamajas Kuusalu ja Loksa valla ühinemise 5. aastapäeva tähistav foorum. Kutsutud külaliste hulgas olid regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja Harju maavanem Ülle Rajasalu, kes esinesid ka sõnavõttudega. Oma esinemistes tuletasid ühinemisaegsed valdade juhid meelde seda, kuidas ühinemine teoks sai. Loksa valla viimane vallavanem Madis Praks kasutas seejuures oma slaidiprogrammis ära Laurentsiuse Seltsi kodulehel olevat kihelkonna kaarti. Kodu-uurija pr Astrid Veltsmaa andis ministrile üle kirja, milles viitas probleemidele seoses Kuusalu ja Loksa valla aastapäevade tähistamise ajalooliste kuupäevadega. Foorumi moderaator Ott Kask (vasakult), Kuusalu vallavolikogu esimees Andres Paomees ning Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi lasid jutu vahele hea maitsta rannarahva traditsioonilisel toidul - kiluvõileibadel.


11.03.2011
Kuusalu valla ja Loksa linna koolijuhid arutasid piirkonna kui terviku haridusküsimusi
10. märtsil toimunud Kuusalu vallavolikogu hariduskomisjoni muidu tavapärane koosolek kujunes omamoodi märgiliseks. Nimelt arutasid Kuusalu valla ja Loksa linna - siis Kuusalu kihelkonna - koolijuhid esimest korda üheskoos piirkonna kui terviku haridusküsimusi, kuna koosolekule oli palutud ka Loksa Gümnaasiumi direktor Õnnela Tedrekin. Seni on ikka igaüks eraldi teinud oma õppekava, kavandanud füüsilise keskkonna arengut jne. Arutelu oli kantud selgest arusaamast, et Kuusalu valla ja Loksa linna administratiivne ühinemine ei ole enam mägede taga ning õige on selleks tasapisi valmistuda juba praegu. Kihelkonnas töötab täna kokku neli üldhariduskooli - Kuusalu keskkool, Kolga keskkool ning Vihasoo lasteaed-algkool vallas ja Loksa gümnaasium linnas. Lisaks on nii vallal kui linnal oma huvikool. Tegemist on otsekui ühe teki all oleva seltskonnaga, kus tekiääre enda poole sikutamine pole kindlasti kohaliku rahva huvides.

09.03.2011
Laurentsiuse Selts sai kirja Saksa organisatsioon Stiftung Denkmal für die ermordeten Juden Europas
Saksa organisatsioon Stiftung Denkmal für die ermordeten Juden Europas palus 09. märtsil 2011 luba kasutada Laurentsiuse Seltsi kodulehel olevat Kalevi-Liival mõrvatud mustlastele püstitatud monumendi fotot. Organisatsiooni koduleht asub siin.

09.03.2011
Eesti sõjaväelendurite mälestusüritus Lendurite kivi juures toimub 09. juulil 2011
Eesti sõjaväelendurite mälestusüritus Lendurite kivi juures toimub käesoleval aastal 09. juulil. Alates 1994. aastast korraldab
traditsioonilist mälestuspäeva Kuusalu Muinsuskaitse Selts koos Eesti Lennuväega. Külalisi oodatakse ka 20. juulil Ämari lennuväljal peetavale Eesti lennuväe aastapäeva tähistamisele.

07.03.2011
Viimane Eesti NSV aegne Loksa külanõukogu esimees, parteitu Vilma Kirsipuu meenutab
Vilma Kirsipuu oli viimane Eesti NSV aegne Loksa külanõukogu esimees, parteitu, kes kohaliku inimesena valiti Loksa valla esimeseks taasiseseisvumise järgseks vallavanemaks. Proua Kirsipuu meenutab, et taasiseseisvumise järel oli inimestel kohe soov taastada Kõnnu vald, sest Loksa valda ei ole ju kunagi olemas olnud. Nii tekkivate valdade nimede kui nende piiride osas ajas aga toonane "Kadriorg" seda joont, et muudatusi ette ei võeta. Päris alguses kerkis ka mõte, et mis saab Loksa linnast, võibolla muutub valla osaks, kuid enne kui midagi otsustada jõuti, oli vald juba moodustatud. Suuremaks probleemiks olid algul Loksa valla territooriumile jäänud nõukogude sõjaväeüksused. Mis nendega teha? Mis neist saab, küsisid sõjaväelased ka Suurpea sõjaväeosa külastanud peaminister Mart Laarilt. Diplomaatilise vastuse peale, et seda otsustab vald, algas militaarobjektide suur lagunemine ja laastamine. Maade tagastamine, mille esimesi samme pr Kirsipuu samuti jälgis, tundus kujunevat üheks kirgede allikaks. Täna veedab sõbralik vanaproua oma pensionipõlve ikka sealsamas Loksa kandis, kus ta on sündinud ja kus ta kogu elu oma samast kandist pärit abikaasaga on elanud.

04.03.2011
Ott Sandraki juhitud Kuusalu võistkond seljatas TV mälumängus Tartu linna ja Mustamäe linnaosa võistkonna
4. märtsil eetris olnud Tallinna TV mälumängu saates oli edukas Kuusalu valla võistkond koosseisus ajaloolane Ott Sandrak, mälumängur Raul Raudsepp ning TV diktor ja praegune Kolga kooli õpetaja Indrek Birkan. Finaali pääsemiseks pidid nad seljatama Tartu linna ja Mustmäe linnaosa võistkonna ning sellega said nad kenasti hakkama. Kodukoha küsimuses küsisid võidukad mälumängurid, mis nime kannab Kuusalu peatänav ja keskväljak. Õigeks vastuseks oli Kuusalu tee ja Keskväljak.

24.02.2011
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Kuusalus Vabadussõja mälestussamba juures
Eesti iseseisvuspäeva kargel hommikul toimus Kuusalus Vabadussõja mälestussamba juures traditsiooniline lillede asetamine Eesti iseseisvuse eest langenutele. Lilled asetati Kuusalu vallavolikogu ja vallavalituse, Kuusalu Keskkooli, Kaitseliidu, Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi ja Laurentsiuse Seltsi poolt.

19.02.2011
Arutati Kuusalu valla uut arengukava
19. veebruaril toimus Kolgaküla rahvamajas umbes 30 inimese osavõtul esimene visioonikonverents kahest, millega soovitakse saada ideid Kuusalu valla uue arengukava koostamiseks. Rääkides valla piiridest mitte kauges tulevikus oldi üldisel arusaamisel, et ühinemine Loksa linnaga on möödapääsmatu. Üsna selgelt jäi kõlama mitmete laudkondade mõte selle kohta, et Kolga keskkool võiks kujuneda keskkonna-, loodus- ning rahvakultuuriharidust andvaks Lahemaa Gümnaasiumiks. Viidati ka liigse internetistumise ohtudele. Üks osavõtja ennustas nimelt, et läheme e-riigiga nii kaugele, et kui inimene näeb tulevikus teise inimese jalajälge, annab ta sellele suud - nagu see juhtus Põhjasõja järel.

18.02.2011
Kuumad inimesed külmas kliimas!
12. - 19. veebruarini olid Kooliga Keskkoolil Comeniuse projekti raames külas 3 õpetajat ja 3 õpilast Ungarist ning 2 õpetajat ja 2 õpilast Kanaari saartelt. Projekti raames oldi vastastikku tegeldud keskkonna teemadega interneti vahendusel. Eestis tutvuti säästliku loodushoiu teemaga ning Eesti kultuuriga. Kuusalu kihelkonnas tutvuti näiteks põhjalikult Kolga mõisaga, mis oli külalistele väga eksootiline. 17. veebruaril külastasid külalised suurettevõtet Balti Spoon Kuusalu kihelkonnas Kupu külas. 18. veebruar oli Tallinna päev. Kõige eksootilisem oli aga vast ligi -30 kraadise pakasega talv. Projekt tervikuna algas 2010. aastal ning kestab 2013. aastani. 2012. aasta mais lähevad Kolga õpilased Kanaari saartele.

18.02.2011
Kuusalu raamatukogule valiti uus nõukogu
17. veebruaril valiti Kuusalu raamatukogule uus nõukogu koosseis. Nõukogu toetab raamatukogu laienemissoovi praeguses asukohas, sest lugejaid on palju ja lisanduvaid raamatuid on üha raskem ära paigutada. Koosolekul osales ka valla esindaja, abivallavanem sotsiaalvaldkonna küsimustes Milli Kikkas. Ta õnnitles Kuusalu raamatukogu juhatajat Elle
Ots´a, kes pälvis Kultuurkapitali 2010. aasta aastapreemia. Kohalolnud märkisid muuseas ära, et Püha Laurentsius on raamatukogude kaitsepühak ning avaldasid soovi teha Laurentsiuse Seltsiga tihedamat koostööd.


Pildil: vasakul Elle Ots, paremal Milli Kikkas.

11.02.2011
Leesi rahvamaja taasavamine
11. veebruaril 2011 toimus saja-aastases Juminda poolsaare kultuurikoldes Leesi rahvamajas pidulik aktus, millega tähistati hoone 8 aastat kestnud põhjalike renoveerimistööde lõppu. Nagu tavaks, tänati tööde eestvedajaid, teostajaid, toetajaid ning kaasa-aitajaid. Suurimad tänusõnad kuulusidki tööde initsiaatorile Maila Velströmile MTÜ Pohirannast. Aktust juhtis "mui-nasjutuvestja", Leesil sündinud Väino Esken. Eeskava täitsid Kolga Keskkooli ning Kuusalu Kunstide Kooli õpilased.


03.02.2011.
Kuusalu vald asub uuendama oma arengukava
Praegu kehtiva aastateks 2007-2015 koostatud dokumendi asemel tellitakse firmalt Cumulus Consulting OÜ uus Kuusalu valla arengukava aastateks 2011-2016. Kavandatakse vallarahva laialdast kaasamist aruteludesse.

03.02.2011.
Tähistatakse pidulikult Leesi rahvamaja rekonstrueerimis- ja reno-veerimistööde järjekordse etapi lõppu
Veebruaris 2011 tähistatakse pidulikult Leesi rahvamaja rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde järjekordse etapi lõppu. Eelmine etapp lõppes 2007. aastal, kui rahvamaja sai juurdeehituse, milles ka tualettruumid ja garderoob. Nüüdseks on hoone tervikuna saanud uue kuue - nii seest kui väljast. Elu ja ilu edendamist Leesi rahvamajas on eest vedanud MTÜ Pohiranna. Toetusrahad on tulnud Euroopa Liidult, kaasfinantseerimine Kuusalu vallalt.