Pühapäeva 15. detsembri õhtul toimus Kolga koolis Euroopa Liidu poolt rahastatava rahvusvahelise projekti "Õhtu ombudsmaniga" filmi- ja teatriõhtu. Projekti Eesti-poolne partnerorganisatsioon Jaan Tõnissoni Instituut demonstreeris kahte inimeste õiguste riivet käsitlevat lühifilmi. Foorumteatri teatritrupp aitas seejärel pealtvaatajatel oma esinemisega ühte nähtud olukorda analüüsida. Arutelu oli küllal elav. Isegi põhimõttelise küsimuse üle - kas niisugust situatsiooni, nagu filmis nähtud ja teatritrupi poolt läbi mängitud, elus üldse ette tuleb, vaieldi. Korraldajatega kaasas olnud jurist jagas kõige lõpuks kokkuvõtvaid näpunäiteid, kuidas igaüks enda õiguste rikkumist ära tunda võiks ja kuidas siis käituda.
Kolga koolis oli 12. detsembril pikk-pikk vahetund. Selle ajal korraldas koolipere jõulutoodete oksjoni. Oksjonile oli pandud igasugust väärt kraami - vaarikamoosi, matemaatika ülesannete kogu, keraamikat ... Kõige suurim rebimine tekkis suure sefiiritordi pärast. Selle lõpphinnaks kujunes rekordiline 20 eurot. Lõbus ettevõtmine pakkus rahuldust ning rõõmu kõikidele - nii neile, kelle kaup oksjonil maha müüdi kui oksjonipidajatele kui õnnelikele kaupade omanikeks saanutele. Vaarikamoosi õnnestus juba samal päeval proovida. See on tõesti puhta-puhta suvise maitsega.
02.11.2013
Rannakeele päev Leesil
2. novembril toimus Leesi rahvamajas rannakeele päev. Nagu korraldajad lubasid, keskenduti pohiranna murdele ja murdekeelsele kultuurile. Kuna Laurentsiuse Selts on valmistamas filmi Kolga rannast, siis võimalus osa-leda ja teha võtteid mõnusal koosolemisel, kus kõneldi pohirannat, lauldi regivärsilisi rahvalaule ning kuulati keeleteadlaste sõnavõtte, oli tänuväär-seks võimaluseks meie filmi saamisloole. Rannakeele päeva läbiviimist toe-tas keskkonnainvesteeringute Keskus. Kolga ranna filmi valmimist toetab LEADER projekt. Hingedepäeva koosolemine oli täienduseks 26. märtsil samas kohas toimunud esimesele katsetusele tuua kokku pohiranna oska-jaid ning ärgitada neid oma lapsepõlvekeeles suhtlema.


Pohiranna huvilisi oli kokku tulnud mitut seltsi. Päev oli pikk, sestap töötasid ka kokad.
02.11.2013
Laurentsiuse Seltsi korjanduskerad valminud
1. novembril said valmis kaks Laurentsiuse Seltsi korjanduskera, mis paigutatakse kaubanduskeskustesse, kogumaks lisa Eduard Ahrensi monu-mendi rahastamise vakka. Nö rahalised ristsed sai üks keradest järgmisel päeval 2. novembril Leesi rahvamajas, kus rannakeele päevale tulnud inimesed tegid sellesse oma esimesed annetused. Mõlemad korjanduskerad on valminud sponsortoetuste abil.

16.10.2013
Riigikogu liige hr Mart Meri toetab Eduard Ahrensile mälestusmärgi püstitamist
Riigikogu liige, Eesti Instituudi juhatuse esimees hr Mart Meri kõneles Tallinnas ajaloolise Toomkooli hoone ees, kus kirjamees Eduard Ahrens õppis.Ta rõhutab Eduard Ahensi rolli olulisust eesti keele grammatika väljaarendamisel ning väljendab sellega toetust talle mälestusmärgi püstitamiseks. Video Mart Meri esinemisega on nähtav siin.
14.10.2013
Tehakse filmi Kolga rannast
Sügise hakul algasid haridusliku ja etnograafilise filmi võtted, mis jäädvustavad Kolga randa. Laurentsiuse Seltsi kolmas film peab valmima järgmise aasta suveks. Sügisel, talvel ja kevadel toimuvad stsenaariumiko-hased võtted nii looduses kui siseruumides, salvestatakse mitte ainult pilti, vaid ka heli. 13. oktoobril toimusid võtted Leesil, kus peeti lõikuspüha ju-malateenistust ning kirikus oli sel puhul kaetud altari ette toidulaud andi-dega. See toidulaua katmine kirikusse on Kolga ranna rahva aastatepik-kune traditsioon, mille sarnast mujal kihelkonnas - Kuusalus ega Loksal ei tunta.
9.10.2013
Laurentsiuse Selts Eduard Ahrensiga televisioonis

Täna seitsmestes Kanal 2 uudistesaates "Reporter" oli eetri ligi kolme minuti pikkune klipp Eduard Ahrensist. Kanal 2 korraldas ka lühikese tänavagallupi saamaks teada, kas inimesed teavad, kes oli Eduard Ahrens. Tulemused on põnevad! Hr Jaanus Jalakas Laurentsiuse Seltsist annab juurde asjakohaseid seletusi ning pöördub rahva poole palvega aidata kaasa keelemehele mälestusmärgi püstitamisele. Vaata
siit.
9.10.2013
Valmis Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamise ideed tutvustav videoklipp
Ligi nelja minuti pikkusel videoklipil tutvustab Laurenstiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamise ideed. Võtted tegi Rasmus Merivoo monumendi tulevases asukohas Kuusalu vana pastoraadi ees. Külastatakse ka skulptuuri autoreid kujur Aivar Simsonit ja Paul Mändi nende ateljees. Klipiga kutsutakse lahkeid annetajaid üles panustama monumendi püstitamise teise etappi - kunstnikutöö tasu kogumisse. Klipi saab vaadata siit.
3.10.2013
Kuusalu Kunstide Kool 25
1. oktoobril tähistas Kuusalu Kunstide Kool oma 25. aastapäeva. Kooli sündis 1988. aastal, kui seni Kuusalu Keskkooli ruumides lastevanemate toel töötanud muusikaklassid said riigi poolt tasustava lastemuusikakooli staatuse. Muusikaklassid ise olid loodud veelgi varem - 1984. aastal. Muu-sikakultuur ulatub Kuusalu mail aga aegade hämarusse. 1869. aasta I üld-laulupeol Tartus osales Kuusalust kaheksaliikmeline meeskoor. 01. oktoober 2013 oli igati pidulik. Esmalt toimus Kuusalu Kunstide Kooli ruumes pidulik vastuvõtt, millele olid kutsutud kooliga seotud inimesed ja külalised. See-järel toimus Kuusalu Keskkooli suures aulas pidulik kaheosaline kontsert-aktus. Rahvas ei tahtnud sinnagi ära mahtuda.
30.09.2013
Kirikumõisa seened tuvastatud
Juba 2012. aastal räägiti Laurentsiuse Seltsi peakoosolekul, et sügisel võiks teha seenetundja kaasabil, kes Seltsil omast käest võtta, ühe seeneõppu-se. Asi tuli jutuks seetõttu, et Kuusalu kirikumõisas kasvab igal aastal mit-mel pool üks seen, mida pererahvas määrata ega tarvitada ei oska. Nii võib rikkalikku saaki pakkuv väärtuslik sügisene hõrgutis paljast asjatundmatu-sest toidulaualt puudu jääda. 2012. aastal ei saanud seenemääramisest asja, küll aga tehti seda nüüd, laupäeval 28. septembril 2013. Ilmnes, et see salapärane seen on üks liik külmaseeni - mugulkülmaseen. Nad on söödavad vaid kupatatult, ent üldiselt neid siiski tarvitada ei soovitata.
20.09.2013
Kellele on vaja sise- ja väliskommunikatsiooni?
20. septembri õhtupoolikul toimus Kolgaküla rahvamajas projekti "Kuusalu valla vabaühenduste kommunikatsiooni arendamine" aruteluring. Kokkutulnud kümnekonnale Kuusalu valla vabaühenduse esindajale tutvustasid oma kommunikatsioonialaseid kogemusi Andrus Saliste Harku valla vabaühenduste ümarlauast, Sirje Kuusik Koostöövõrgustikust Ehedad Elamused Lahemaal, Kristiina Liimand Tartumaa Arendusseltsist, Lianne Ristikivi ja Paula Koppel Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest. Kolme tunni pikkuse aruteluringi keskseks küsimuseks tõstatati külaliste poolt: kellele on vaja vabakonna sise- ja väliskommunikatsiooni? Projekti, mille raames aruteluring toimus, rahastatakse regionaalministri valitsemisalast ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist.
20.09.2013
Vahetusõpilane Viviana Kolga koolis
Käesoleval aastal õpib Kolga kooli 12. klassis ka 18-aastane Viviana Tšehhi Vabariigist Brnost. Ta rääkis, et tal oli oma kodugümnaasiumis võimalik valida, kas minna üheks õppeaastaks vahetusõpilaseks Eestisse, Saksamaale, Ungrisse või mujalegi. Mitmed valitavad riigid olid kodulähedased, ent Viviana valis Eesti. Tšehhimaal on meie kodumaa kohta vähem informatsiooni ning ta tahaks edaspidi Eestit oma kodumaal igakülgselt tutvustada. Lisaks oli ta kuulnud, et Tallinn on väga vana ja kaunis linn, ning just niisugune vana linn huvitab teda. Viviana tahab nüüd Eestis ringi reisida - tutvuda linnade ja loodusega, tundma õppida meie ajalugu, kultuuri, kunsti, spordielu jne. Kindlasti tahab ta õppida eesti keelt. Juba peale paarinädalast viibimist Eestis ütleb Viviana, et meil on toredad inimesed. 19. septembri ajalootunnis tuli jutuks ka Kuusalu keelemees Eduard Ahrens, kelle elutööd on Vivianal nüüd võimalus süvitsi tundma õppida.

19.09.2013
Hoogu andmas Eduard Ahrensi mälestussamba rajamisele
18. septembril toimusid Kuusalus vana pastoraadi juures ning Tammispea külas fimivõtted. Valmiva klipi abil loodab Laurentsiuse Selts leida juurde sõpru ning rahastajaid, kes toetaksid Eduard Ahrensi mälestussamba valmimist. Selts on tänulik skulptoritele Aivar Simsonile ja Paul Männile, kes lahkelt valmivas filmiklipis osaleda võtsid.
16.09.2013
Laurentsiuse Seltsi kavatsused Hooandjaga
Laurentsiuse Selts seab peatsel Hooandja (
http://www.hooandja.ee/) keskkonnas üles oma kuulutuse kutsumaks inimesi annetama Eduard Ahrensi mälestusmärgi rajamise toetuseks. Jälgige
Hooandjat!
16.09.2013
Palju rahvast naabrite juures Esku kabelis
15. septembril 2013 toimus Haljala kihelkonnas Esku kabelis mälestusjumalateenistus Esku kabeli omaaegsete laulumeeste Juhan ja Kustav Weinmanni mälestuseks, kellel avati kabelis mälestustahvel. Need mehed - isa ja poeg - teenisid Eskul alates kabeli pühitsemisest Jumalat ja rahvast kokku 102 aastat. Mälestusjumalateenistusel osales väga palju inimesi. Kokku lugeda pealt saja. Teenis kuus vaimulikku - teiste hulgas Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Jaanus Jalakas. Võõrustaja-õpatajaks oli Haljala Püha Mauritiuse koguduse õpetaja Margit Nirgi. Juma-lateenistusele järgnenud konverentsil Sagadi mõisas kõnelesid prof Enn Tarvel, Andra Veidemann ja õp Margit Nirgi. Meie rahvuslikku enesetead-vust kinnitava ürituse "kandvaks talaks" oli SA Esku Kabel juhatuse liige hr Vello Väinsalu.
13.09.2013
Ühistulise ettevõtmise eeskujulik tulemus Kuusalu kihelkonnas
23. märtsil avati esimene kogukonnaalgatuslikult rajatud energiasäästlik passiivmaja Eestis - Sigula külamaja Kuusalu kihelkonnas. Selle ehitamist finantseeris Tartu Hoiu-laenuühistu. Maja ehitas Ühistu liige Nordic Engineering OÜ. 12. septembril avalikustati energiasäästlikkuse hinnang sellele läbi ja lõhki ühistulisele ettevõtmisele. Sertifitseeritud passiivmaja eksperdi poolt tehtud Sigula külamaja energiatõhususe ekspertiisarvutus on andnud tulemuse, et hoone kütteenergia vajadus on 8 kWh/m2a samal ajal kui vastav standarditega kehtestatud piirnorm on 15 kWh/m2a. Seega on Kuusalu kihelkonnas toime pandud eksperiment erakordselt hästi õnnestunud ning kõiki asjaosalisi võib õnnitleda.
08.09.2013
Tulekul konverents Esku kabelis
15. septembril algusega kell 13 toimub Esku kabelis (http://www.esku.ee/) omaaegsetele laulumeestele Juhan Weinmannile ja Kustav Weinmannile pühendatud tänujumalateenistus. Järgneb konverents Sagadi mõisas. Konverentsil on ettekended prof. Enn Tarvelilt - „Sagadi ümbruse ajaloost,“ Andra Veidemannilt - „Püha kui mõõde,“ Margit Nirgilt - „Keegi laulumees...“
04.09.2013
Kuusalu noortekeskustel on ees tegus aasta
Kuusalu avatud noortekeskus, mille on ruumid nii Kuusalus, Kiius kui Kolgas, kutsub alanud kooliaastal huvilisi noori mitmetesse ringidesse.
Tegutsema hakkab kodunduse ja rohenäppude ring, õppida saab väitlemist ja meeste töid ning tegemisi ja pärimusaastale kohaselt tegeldakse pärimusaga. Soovijad võivad saada koostöös Niguliste Autokooliga koolitust jalgrattalubade taotlemiseks. Kui eelnevaid ringe juhendavad täiskasvanud, siis tantsutrenni, piljardiklubi ning meediapulli hakkavad juhendama noored ise.
02.09.2013
Hirvli küla Paju talu Eesti kultuurikaardil
Alates 8. augustist on Kuusalu kihelkonna Hirvli küla Paju talus etendatud meie kihelkonna andekate inimeste loodud etendust "Kleit". Nelja nädalaga sai ideest lavaküpseks peamiselt Kolga kandi rahva lavastatud - etendatud lustakas, ent samas mõtlemanev tükk noorte inimeste tänapäevasest suhtlusmallist. Viimane etendus pidi olema küll juba 13. augustil, kuid rahva huvi on olnud kõrge. 30. augusti õhtulgi oli Paju talu rehehoones mitukümmend vaatajat. Ajaleht Sõnumitooja kirjutas sellest lavastusest oma 14. augusti
numbris.
Paju talu õuel oli teatripublikul võimalik osta kohvi ning kohalikku marja-kooki.
30.08.2013
Eduard Ahrensi mälestusmärgi graniitsokli paigaldamisest lauritsapäeval.
21. augusti Sõnumitooja kirjutas Eduard Ahrensi mälestusmärgi graniitsokli paigaldamisest lauritsapäeval. Täpsemalt loesiit.
21.08.2013
Õhuväe kadetid tutvuvad Lendurite kiviga
Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühendus (SELÜ) korraldab 6. septembril Kaitseväe ÜÕA õhuväe kadettidega Lendurite kivi külastuse kivi ja selle ajaloo tutvustamiseks. Suvel, kui toimus traditsiooniline kokkutulek Lendurite kivi juures, olid kadetid koolivaheajal ja pöördusid hiljem vastava palvega SELÜ poole. Kadettide grupp sõidab sel päeval Lendurite kivi juurde, kus 1941. aastal Järvi järvede ümbruses toimunud sündmustest räägib hr Hendrik Arro.
10.08.2013
Eduard Ahrensi mälestusmärgi graniitsokkel paigaldatud!
10. augustil tähistati Kuusalus tavapäraselt lauritsapäeva. Päeva paljude sündmuste hulgas oli ka Eduard Ahrensi monumendi graniitsokli "avamine". Mustast graniidist poleeritud 90x90x30 tahukas telliti firmalt Reval Kivi ning see saabus Eestisse 6. augustil Ukrainast ning paigaldati vundamendile 10. augusti varahommikul. Sokli näol on tegemist annutustena kogunenud raha esimese paigutusega. Kuusalu vana pastoraadi ees kõneles sel puhul Eduard Ahrensist Sulev Valdmaa. Katkeid Eduard Ahrensi käega kirjutatud ning tänaseks eesti keelde tõlgitud Kuusalu kroonikast luges Toomas Mäeväli. Vabaõhuosale järgnes mõttekoda vana pastoraadi sees. Selle sisustas kirjandusteadlane Peeter Olesk, kes kõneles teemal "Kes on keeleline autoriteet".



10.08.2013
Lauritsapäeva tähistati ka Tallinnas Vabaduse väljakul
Postimees kirjutab, et lauritsapäeva ning Lauri-Laura nimepäeva puhul kogunesid sellenimelised täna Vabaduse väljakule, et süüa ühiselt nimepäevatorti, omavahel paremini tuttavaks saada ning arendada taoliste kokkusaamiste traditsiooni. Ürituse korraldas ERNA matka üldjuht Lauri Läänemets. Üritusel osales ka Laurentsiuse Seltsi noorim liige. Täpsemalt saab lugeda ja pilte üritusest saab vaadata
siit.
03.07.2013
Eduard Ahrens ja Kuusalu kiriku kroonika
Lauritsapäeval 10. augustil 2013 kell 14.00 tutvustatakse Kuusalus vana pastoraadi ees Eduard Ahrensi poolt kirjutatud Kuusalu kiriku kroonikat, kus on üles tähendanu palju huvitavat poolteist sajandit tagasi toimunud sündmuste ja siin elanud tänaste kuusalulaste esivanemate kohta. Vana pastoraadi sees peetavas mõttekojas kõneleb Peeter Olesk teemal "Kes on keeleline autoriteet". Saab teha annetusi Eduard Ahrensi mälestusmärgi heaks ning osta Laurentsiuse Seltsi vaatefilme "Kodasoost läbi Leesi ja Viinistu Kuusallu" ning "Naine ei lähe tanuta tanumale ega põlleta põllule".
30.07.2013
Legendi kontrollimine
Legendi järgi olevat kuhugi Kuusalu kiriku lähedusse maa sise peidetud vanad hõbedast kirikukellad. Proovikaevamine olevipäeval 29. juulil igatahes seda legendi ei kinnitanud.
17.07.2013
Skulptorid väisasid tulevast Eduard Ahrensi mälestusmärgi asukohta
12. juulil käisid Eduard Ahrensi pronkskuju autorid skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd ning arhitekt Andres Mänd täpsustamas kohta Kuusalu vana pastoraadi ees, kuhu skulptuur paigaldatakse. Arvestama peab pastoraadi esise ringteega ning haljasala geomeetriaga, pinnalangusega ja muruplatsi praeguse haljastusega.
17.07.2013
Mis lauritsapäeval toimub?
16. juuli õhtul toimus Kuusalu Rahvamajas Veljo Tormise Kultuuriseltsi eestvõttel nõupidamine, millel 11 Kuusalu vabakonna esindajat kujundasid käesoleva aasta 9. ja 10. augusti sündmuste kava. Põhiraamistik sai huvitav, lihtsalt ööpäeva pikkusest kipub kõige kavandatu ärapaigutamiseks napiks jääma. Ka Laurentsiuse Selts pakub nagu eelmistelgi aastatel omalt poolt midagi, mis inimestele võiks huvitav olla.
17.07.2013
Varastati kilpkonn
Kuusalu Rahvamajas ja Rahvamaja juures saab uudistada roomajaid ja kilpkonni. 16. juulil levis kuulujutt, et päeval olevat üks suur kilpkonn ära varastatud, kuid leitud siiski üles.
13.07.2013
Sõjaväelendurite mälestuspäev
13. juulil 2013 toimus Kuusalu kihelkonnas Järvi järvede ääres järjekorras juba kahekümnes 1941. aasta suvel punaväelaste haarangus langenud eesti sõjaväelendurite mälestuspäev. Traditsioon sai alguse 1994. aastal, mil Kuusalu Muinsuskaite Seltsi liikme Ester Kurg-Rajasalu kild-killu haaval kogutud mälestused olid võimaldanud taastada 1942. aastal püstitatud mälestuskivi. Kaunil suvepäeval toimuv üritus viiakse läbi Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi, Eesti õhuväe ja eesti veteran-lendurite koostöös. Käesoleval aastal osales üritusel Eesti õhuväe ülem kolonelleitnant Jaak Tarien, veteranide poolt võttis sõna Henrik Arro ning Kuusalu valla poolt vallavolikogu liige Sulev Valdmaa. Vaimuliku talituse viis läbi sidepataljoni kaplan Peeter Paenurm. Nagu igal aastal heisati esmalt Eesti lipp, sõnavõttude vahele lauldi isamaalise laule. Piduliku osa lõppedes söödi ühiselt sõdurisuppi. Enamikul aastatel, nii ka tänavu, on üritust rahaliselt toetanud Kuusalu vald. Mäletusüritusel osalejad tegid ka annetusi Ahrensi ausamba heaks.
Materjali 1941. aasta sündmuste kohta leiab siit ja siit.
07.07.2013
Eesti Televisioonis oli saade Kuusalu lauritsakivist ja Saha kabelist
5. juulil oli Eesti Televisioonis saade Kuusalu lauritsakivist, mis oli filmitud üks päev enne lauritsapäeva ning juttu tehti ka teistest Eesti pühapaikadest, sh Saha kabelist. Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituudi õppejõu Marju Kõivupuuga vestles saatejuht Meelis Holsting.
Saadet vaata siit.
28.06.2013
Riigikogu liikmete annetused Eduard Ahrensi mälestussamba heaks
Isamaaliselt mõtlevad ning meie emakeele edasikestmist väärtustavad Riigikogu liikmed annetavad Eduard Ahrensi mälestussamba püstitamise heaks. Annetajate nimed on toodud siin.
22.06.2013
Laurentsiuse Seltsi peakoosolek
22. juunil toimus Kuusalu vanas pastoraadis Laurentsiuse Seltsi 2013. aasta peakoosolek, millel arutati läbi 2012. aasta tegevus, kinnitati 2012. aasta majandusaasta aruanne ning kavandati järgmise aasta tegevusi. 2013. aastal otsustati keskenduda rahaliste vahendite kogumisele Eduard Ahrensi mälestussamba püstitamiseks.
14.06.2013
Eesti kultuurileht Sirp kajastab Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamist
14. juuni Sirbis on avaldatud Aili Künstleri intervjuu Sulev Valdmaaga Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamise ideest. Intervjuu lõpus on avaldatud ka annetuste kogumise seis ning üleskutse E. Ahrensi pärandit igapäevaselt kasutavatele inimeste jätkuvalt toetada mälestusmärgi valmimist. Intervjuud saab lugeda
siit.
14.06.2013
Eesti kultuurileht Sirp räägib Ahrensist ja Wiedemannist
14. juuni Sirbis on ilmunud Tallinna Ülikooli lektori Annika Kilgi artikkel, mis räägib 19. sajandi väljapaistvaimatest eesti keele uurijatest Eduard Ahrensist ja Ferdinand Johann Wiedemannist. Artiklit saab lugeda
siit.
14.06.2013
Küüditamist mälestades
1941. aasta juuniküüditamise päevaks sai Laurentsiuse Selts Kuusalu kihelkonnas Kolga vallas Kahala külas Kaarnavälja talus elanud Rahvuskogu ja Riigivolikogu (VI RK) liikme, 1938. aasta vallareformi järgse esimese Kolga vallavanema, küüditatud ja 20. aprillil 1942 Sosva laagris surnud Jakob Kalle fotokoopia omanikuks. Foto vahendas Seltsile J. Kalle sugulane R. Riiberg.
12.06.2013
Ohutu tankimiskorralduse loomine Kuusallu
12. juunil kohtusid Kuusalus Kuusalu valla, Maanteeameti ja Alexela Oil'i esindajad, et arutada 2011. aasta suvest aktiivselt päevakorral olevat ohutu tankimisvõimaluse loomist Kuusalu autoomanikele Kuusalus Peterburi maantee ääres olevast Alexela Oil'i tanklast. Tänase liikluskorralduse tõttu puudub kuusalulastel Kuusalus ilma liikluseeskirja rikkumata tankimise võimalus. Paarikümne minuti jooksul, mis komisjon kohapeal lahendusvõimalustega tutvus, tegid kaks autot kõikide silme all absoluutselt lubamatuid liiklusmanöövreid selleks, et ilma kümnekonna kilomeetri pikkuse mõistusevastase ringsõiduta tankida. Lisapüstiku paigaldamise võimalus sobivasse kohta, mis lõpetaks päevapealt liikluseeskirja rikkumise, on olemas. Seadusest tulenevad takistusedki, mis seisnevad vaid paaris kolmes meetris kauguses tee äärest, on ületatavad, kuna elektriautode laadimispunkti rajamine on samade seadusepügalate kehtides ju toimunud.


12.06.2013
Rahva toetus meie kirjakeele arendaja Eduard Ahrensi mälestus-samba rajamisele
Kahe ja poole kuuga on rahvaannetustena, Vihula ning Kolga-Jaani valla ja MTÜ Murtud Rukkilille Ühingu panusena kogunenud Eduard Ahrensi mälestusmärgi rajamise fondi 2670 eurot. Ka 11. mail Kuusalu toimunud rattarallil oli väljas Seltsi korjanduskast, mis tühjaks ei jäänud. Lõppeesmärk on aga veel kaugel. Laurentsiuse Selts tänab kõiki lahkeid annetajaid ning kutsub eesti rahvast, meie asutusi ja organisatsioone toetama rahvusliku iseolemise nurgakivi eesti kirjakeele rajaja mälestusmärgi püstitamist. Ei oleks meie keelt, ei oleks meie rahvast ega meie riiki!
20.05.2013
Missugune oli Loo vesiveski?
Kauaaegne Kuusalu kooli füüsikaõpetaja Kalju Rea andis Laurentsiuse Seltsile tutvumiseks ja kasutamiseks 1960. aastal Kuusalust Loo vesives-kisse tehtud õpilaste jalgrattamatka kirjelduse.
Materjal on mitmeti huvi-pakkuv: selles on Loo veski näitel kirjeldatud 1960-ndail aastail veel laie-malt kasutusel olnud vesiveskite ehitust ning tööpõhimõtteid, viidatud Loo vesiveski ajaloole, nimetatud Kuusalu kooli poole sajandi taguseid õpilasi ja õpetajaid, toodud tolle aja olustikulisi momente. Materjal on illustreeritud paljude piltidega, mille autoriks on ekskursiooni juhendanud Kalju Rea ise, sest ta oli füüsikaõpetajana fotograafiaasjatundja. Materjalile on lisatud fotosid ka hilisemast ajast, mil vesiveski ise oli juba lootusetult varemetes-se jäänud ning need 2003. aastal koos kinnistuga eraomaniku kätte läksid. Loo vesiveski ekskursiooni tutvustus on ühtlasi täienduseks Laurentsiuse Seltsi sildale registris oleva Loo silla teabele. Seda saab lugeda
siit.
09.05.2013
Tere, koer-ekspert!
08. mail kõlas Kolga Keskkoolis keset õppetööd koputus klassiuksele. Sisse astusid politseinikud koos narkokoeraga. Tegemist oli regulaarse reidiga koolidesse, et veenduda - Kuusalu kihelkonna koolinoored narkootikumi-dega ei sõbrusta. See tõdemus leidiski Kolga koolis järjekordselt kinnitust.
02.05.2013
Kuusalu kihelkonna Mailaadal käinud inimesed annetasid Eduard Ahrensi mälestussamba heaks
01. mail 2013 oli Kuusalu kihelkonna Mailaadal väljas neli korjanduskasti, kuhu soovijad said anda oma panuse Eduard Ahrensi mälestussamba püstitamise heaks.
Laadapäeva õhtul kella kuue paiku avasid annetuskastidega tegelenud lapsed neid juhendanud pr Tiiu Aasa ja Laurentsiuse Seltsi esimehe Sulev Valdmaa juuresolekul kõik neli korjanduskasti ning raha loeti üle. Korjanduslehtedel oli ennast kirja pannud ligi paarsada inimest. Mitmed nimed on kahjuks loetamatud. Oli ka anonüümseks jääda soovinud annetajaid. Raha kogunes kokku 426 eurot ja 41 eurosenti pluss 10 Eesti senti. Kõik see varandus kaalub kokku 3 kilo ja 150 grammi. Laurentsiuse Selts tänab annetanuid ning soovib neile kõike head! Annetajate nimedega saab tutvuda siin.
30.04.2013
Kuusalu Mailaadal saab annetada Eduard Ahrensi mälestussamba heaks
Kuusalu Mailaada eelõhtul 30. aprillil kogunes Kuusalu rahvamajja 14 tragi koolilast, et arutada läbi homse Mailaada kordaminekuks tehtavad tööd. Kõige tähtsam ülesanne on noortel Mailaadal osaleva rahva kokkulugemine. Selleks paigutatakse laadaplatsile suubuva nelja tänava otsa lauad, kus iga laadaline saab ennast 20 sendi korjanduskarpi laskmisega "fikseerida". Mailaada korraldajate lahkel kaasabil saavad kõik soovijad samas teha ka annetuse Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamiseks. Selleks on igal neljal laual väljas ka Laurentsiuse Seltsi oranživärvilise sildiga tähistatud korjanduskarp. Selts kutsub kõiki-kõiki andma oma panuse selleks, et Kuusalu kihelkonda võiks peatselt kaunistada Eesti üks uhkemaid pronksskulptuure. ÜKSKI ANNETUS POLE VÄIKE!!! Igal annetajal palutakse panna loetavalt kirja oma nimi, et seda pärast veatult Seltsi kodulehel annetajate nimekirja kanda. (Kui nime avaldamist ei soovita, siis seda loomulikult ka kirja panema ei pea.) Korjandust toimetavatel lastel on igale annetajale ka midagi vastu anda.


Noored saavad laadapäeva toimetusteks juhtnööre. Abilisi juhendab Tiiu Aasa.
30.04.2013
Kuusalu Kunstide Kool - 25 aastat ja kolmas direktor
Kuusalu vallavolikogu hariduskomisjon kohtus 29. aprillil Kuusalu Kunstide Kooli uue direktori Paul Himmaga. Hr Himma tõdes, et Kuusalu kandil on laste ja noorte muusikaõppeks hea potentsiaal - muusikahariduse traditsioonid ning kogemustega õpetajad, laste ja nende vanemate huvi ning valla toetus. Seda kõike ära kasutades on võimalik korraldada muusika- ja kunstiõpet selliselt, et see vastaks paljude õppijate üsna mitmekesistele huvidele. Lisaks noortele saavad Kuusalu Kunstide Koolis end täiendada ka täiskasvanud õppijad. Õpe toimub lisaks Kuusalule ka Kolgas. Sel sügisel tahetakse pidulikult tähistada 1983. aastal lastemuusikakoolina asutatud Kuusalu Kunstide Kooli 25. juubelit.
25.04.2013
Ülevaade Ahrensi ausamba annetuskampaaniast
Ajaleht Sõnumitooja palus Laurentsiuse Seltsilt ülevaadet sellest,
kuidas on seni Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamise toetuseks
annetatud. Kuu aja jooksul on annetuse teinud üle 80 isiku. Nende
hulgas on Kuusalu kihelkonna inimesi, Riigikogu liikmeid ning keele- ja
kirjandusasjatundjaid. Ka esimene omavalitsus ja mittetulundusühing on
annetajate hulgas.
Seni on Selts saatnud välja pöördumised üleskutsega annetada
kõikidele Riigikogu liikmetele, Vabariigi Valitsuse liikmete,
kõikidele Eesti omavalitsustele, Kuusalu valla ettevõtjatele.
Eraannetajad on kuu aja jooksul annetanud kokku 2000 eurot. Au ja kiitus
neile!
Pole vaja ju palju - vaid 35 eurosenti iga Eesti elaniku kohta ning 5
eurot iga Kuusalu valla elaniku kohta!
Laurentsiuse Selts paneb Kuusalu mailaadale välja oma annetuspunkti.
Kõik, kellele pangaülekanne tüli tekitab, on teretulnud otsima meid
mailaadal üles. Paljud turismiteenuse pakkujad ütlevad, et sõites mööda Tallinn - Narva maanteed ei kutsu täna miski busse poolesaja
turistiga Kuusallu siise pöörama, sest kirik ja kauplus onigal pool.
Tehkem siis Kuusalu turistidele ligitõmbavamaks!!!
21.04.2013
Kaastöö pakkumine Eduard Ahrensi mälestusmärgi rajamisele
Kohila kiviraidur Fred Rohde (
http://graniit.ee/) on pakkunud abi Edurad Ahrensi mälestusmärgi graniitosade valmistamisel. Hetkel on kivitööstusel käsil Welte mälestuskivi rajamine Hagerisse, varsti hakatakse valmistama mälestusmärki Kullamaale.
21.04.2013
Bumerang pöördus kolmandat korda Loksa Gümnaasiumisse
Hugo Treffneri gümnaasiumi aulas toimus kümnendat korda koolinoorte spordimälumäng Bumerang. Alates 2011. aastast on selle ülemaalise mängu võitnud Loksa gümnaasium. Juuresoleval pildil, mis on saadud Loksa Gümnaasiumi direktori Õnnela Tedrekini postitusest, on võidukas meeskond koosseisus Tarmo Metus, Pent Paalberg, Mart Tamm ja Taavi Tšernjavski koos juhendaja Aarne Idavainu ja gümnaasiumi direktori Õnnela Tedrekiniga.

07.04.2013
Kõneldi Eduard Ahrensist, tema keelest ning tema ajast.
07. aprillil kell 13.00 Kuusalu kirikus EKNS-i lauljate ettekandes kõlanud nelja lauluga algas konverents "Eduard Ahrens 210". Konverentsi ettekanded peeti seejärel vanas pastoraadis, kus Eduard Ahrens aastail 1837-1863 elas ja töötas. Lisaks keelespetsiifilistele ettekannetele (A. Kilgi ja K. Ross) kõneles kirjanik Tõnu Õnnepalu kirjast ja kõnest meie mitmekihilises tänapäevas. Toomas Mäeväli, kes on põhjalikumalt tegelenud Kuusalu kiriku kroonika ettevalmistamisega tõlkimiseks eesti keelde, rääkis Eduard Ahrensi käega kirjutatust selles. Vana pastoraadi ette püstitatava keelemehe pronksskulptuuri autoridAivar Simson ja Paul Mänd tutvustasid kuju ideekavandi saamislugu. Vanas pastoraadis jäi ruum veidi kitsaks ning konverentsi ajakava "ajas pisut üle ääre". Mõlema põhjuseks inimeste huvi oma emakeele ja kodukoha vastu. Laurentsiuse Selts tänab veel kord nii esinejaid väga huvitavate ettekanne eest kui osavõtjaid konverentsil hea atmosfääri loomise ja rohkearvuliste küsimuste eest esinejatele.




Pilte Ahrensi konverentsist. Sulev Valdmaa fotod
31.03.2013
Eduard Ahrensi konverents tulekul!
Tänavu möödub Eduard Ahrensi sünnist 210 aastat, tema surmast möödus veebruaris 150 aastat ning Ahrensi keeleuuendusliku grammatika esma-avaldamisest saab 170 aastat ning teise trüki ilmumisest 160 aastat. Lau-rentsiuse Selts kavatseb nende ümmarguste tähtpäevade tähistamiseks korraldada käesoleva aasta
7. aprillil algusega kell 13 keelemehe rolli tähtsustamiseks Kuusalu vanas pastoraadis
Eduard Ahrensikonverentsi. Täpsem konverentsi kava on
siin. Rahvuskeel on iga rahvuse identiteedi üks kõige olulisemaid nurgakive. Eestlaste puhul on meie keeruka saatuse seisukohast osutunud just keel olukorras, kus kahe maailmasõja kahjude ning inimeste tuhandete kaupa põlvkondadeks mööda maailma laialipillu-tatuse kiuste on rajatud ja seejärel veel taastatudki rahvusriik, selle feno-meni lausa eksistentsialistikuks aluseks. Seetõttu oleme püüdnud tõsta Eduard Ahrensi isikut laiemalt huvifookusesse. Eduard Ahrensile mäles-tusmärgi püstitamiseks rahaliste vahendite hankimiseks kutsub Laurent-siuse Selts rahvast üles annetusi tegema. Kui iga Kuusalu kihelkonna ini-mene annetaks 4,5€, saaks uhke pronkskuju 2013. aasta lauritsapäeval avada! Kui seda teeks iga Eesti elanik, piisaks kolmest ja poolest eurosendist. Pangakonto: MTÜ LAURENTSIUSE SELTS, konto 10220114903012 SEB Pangas.

27.03.2013
Kumba on rohkem, kas kalu Kahala järves või kalamehi ja -naisi neid püüdmas?
Kaunis nädalavahetus on meelitanud juba alates reedest 22. märtsis Kahala järve voolava Maa-ameti kaardiregistris Oldojaks nimetatava kraavi juurde seninägematu hulga õngetegelasi. Ainuüksi autosid, millega tuldud, andis 24. märstil Kahala - Uuri tee ääres pumpla juures üle 60 kokku lugeda. Kõigil õngitsejatel näis usku olevat, et just tema püüab kinni Kahala järve kuldkogre.
27.03.2013
Kes oskab pohirannat?
26. märtsi õhtul kogunes Laurentsiuse Seltsi, MTÜ Pohiranna ja Kolga muuseumi eestvõttel Leesi rahvamajja paarkümmend inimest. Neist pooled olid "pohiranna mälestajad", ehk inimesed, kes veel mäletavad Kolga rannas kõneldud unikaalset rannikumurret. Kolme tunni jooksul ja kaetud võileivalaua toel tuletasid inimesed meelde, kuidas pohirannat koneldakse ning rääkisid seda püüdlikult kasutades oma elu-olust, noorest põlvest ning inimestest, kellega kokku puututud. Vaadati vanu fotosid ning kõlas ka laul. Tuleb tunnistada, et Kolga ranna rahval on rohkesti nalja- ja vigurjutte. Võibolla õnnestub midagi videvikujuttudest kättesaadavaks teha ka huvilistele, kes tahavd teada, mis on Kolga rand ja kuidas kõlab pohiranna. Ürituse õnnestumisele aitasid kaasa filoloogid Piret Norvik ja Ene Velström.


24.03.2013
Mälestusmärk Tallinna Toomkooli vilistlasele
Lauritsapäeval, 10. augustil 2013 soovitakse avada Kuusalus mälestusmärk Tallinna Toomkooli vilistlasele, vaimulikule ja eesti kirjakeele uuendajale Eduard Ahrensile.
Kuusalu pastor Eduard Ahrens (3. aprill 1803 Tallinn - 19. veebruar 1863) oli baltisaksa päritolu kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja. Ta õppis 1811-1819 Tallinna Toomkoolis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1820 -1823. Tänavu möödub Eduard Ahrensi sünnist 210 aastat, tema surmast möödus veebruaris 150 aastat ning Ahrensi keeleuuendusliku grammatika esmaavaldamisest saab 170 aastat ning teise trüki ilmumisest 160 aastat. Loe täpsemalt Tallinna Toomkooli kodulehelt ja Tallinna Toomkiriku kodulehelt.
24.03.2013
Laurentsiuse Seltsil oma Facebooki konto
22.03.2013
Saade Eduard Ahrensist Vikerraadios
Seni kõige põhjalikum raadiosaade Eduard Ahrensist - Keelesaade - on Vikerraadio eetris pühapäeval 24. märtsil 2013 kell 15.05, kordusena neljapäeva 28. märtsi südaööl ning hiljem järelkuulatavana
Internetis. Meedia kaasabil soovib Laurentsiuse Selts tutvustada eesti inimestele Eduard Ahrensit kui meest, kelle keeletöö on võimaldanud meil saada mitte üksnes kultuurrahvaks vaid ka riigirahvaks, ning innustada inimesi tegema annetusi Eduard Ahrensile Kuusallu rajatava mälestussamba heaks. Soovunelm on avada mälestusmärk lauritsapäeval 10. augustil 2013. MTÜ Laurentsiuse Selts pangakonto SEB Pangas 10220114903012.
22.03.2013
Uudis Eduard Ahrensi mälestusmärgi kohta Raadio 7 kodulehel
Raadio 7 kodulehel on uudis, et Laurentsiuse Selts on alustanud raha korjamist, et luua ausammas Kuusalu kirikuõpetaja, Tallinna Toomkooli vilistlase, eesti kirjakeele uuendaja ja ortograafia parandaja Eduard Ahrensi (1803-1863) mälestuseks. Täpsemalt võid lugeda
siit.
22.03.2013
Internetikoolitused Kolga rahvamajas
Veebruaris avati Leader programmi toetustega ümber ehitatud kunagises Kolga vallamajas Kolga Rahva Maja, millest loodetakse kujunevat kohalikku tegeluskeskust. Seni on jätkuvalt renoveeritavas hoones tööd alustanud Lahemaa Kaugtöö & Koolituskeskuste veebikoolitus. Märtsis on toimunud kolm üritust. 22. märtsi koolitusel õppisid kuus huvilist koolitaja Kadri Seederi juhendamisel kasutama WordPressi. Koolitusest osavõtt oli tasuta, sest sellegi korraldust rahastab Leader programm.
15.03.2013
Tanklapall on hetkel Kuusalu valla käes.
Mõnda aega käinud ja ajuti lootusetus seisus olnud läbirääkimised Alexela Oili bensiinijaama lisatankuri paigaldamiseks Kuusallu selliselt, et ka Kuusalu alevikus ning selle ümbruse külades elavad autoomanikud saaksid ilma mitut liikluseeskirja punkti rikkumata ja liiklusohtlikke olukordi tekitamata käeulatuses olevas tanklas tankida, ega peaks ka pea kümne kilomeetriseks kasvava ringiga Kiius tankimas käima, on jõudnud lootusrikkamasse seisu. Vahepeal ütles bensiinimüüja küll juba, et võtke siis asja nii, et Alexelal ei ole Kuusalus bensiinijaama, see on Tallinn - Peterburi maanteel, kuid tänaseks on Maanteeametilt ja Alexela Oililt konsensuslikud seisukohad olemas. Lisatankuri saaks paigaldada praguse bensiinijaama kõrvale Peterburi maantee pealesõidule endise bussipeatuse asukohta selliselt, et oleks lubatud tagasipööre Kuusalu poole. Samasugune tagasipööre on lubatud ja ka teisel pool ristmikku Emarti poe poolt. Seega - institutsionaalseid vastuseise ja takistusi enam ei ole, kuid rahaliste vahendite panustajana ja tööde korraldajana nähakse Kuusalu valda. Tegemist ei ole väikese kulutusega ja nüüd oleneb asjade edasine käik kohalikust võimust.
09.03.2013
Kas kihelkondlik pronkssõduri teisaldamine?
Siiski mitte, ehkki väliselt on sarnasus olemas. Tegemist on hoopis ajaloolise Loo silla remondiga. Seda, kuidas sild seni välja nägi ning milline see oli sadakond aastat tagasi, saate näha meie
sildade saidil - fotod nr 40 ja 41. Eks näeb, kui uhke saab sild olema siis, kui kõik katted langevad.
25.02.2013
Vikerraadios Eduard Ahrensist
19.02.2013 Vikerraadio Kultuuriuudistes oli saatelõik Eduard Ahrensist ning Laurentsiuse Seltsi plaanist püstitada keelemehele Kuusallu mälestussam-mas. Lõiku kuuleb aadressil
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1986621 (minutid 5:30 kuni 8:10). Sellega on Laurentsiuse Selts alustanud praktilisi tegevusi mälestussamba püstitamiseks vajaliku raha-summa kogumiseks. Eduard Ahrensi poolt on pandud meie rahvuse iden-titeedialusmüüri niivõrd massivne nurgakivi, et see on aidanud meid eesti ühise kirjakeele näol läbi kõikide möödunud rokem kui pooleteisesaja aasta jooksul ette tulnud eluvõitluste püsima jääda, on hoidnud meid ühe rahva-na koos vaatamata sellele, et oleme elanud nii kodus kui võõrsil ning olnud pikkadeks aastateks kodudest välja kistud. Niisugune tegu väärib tunnus-tamist. Laurentsiuse Selts kutsub lahkeid annetajaid üles panustama püsti-tatavasse mälestusmärki.
25.02.2013
Jõudu andku taevad Sulle, kodumaa
Eesti Vabariigi 95. aastapäeva külmal hommikul kogunesid inimesed tava-päraselt Valkla vabadussõja piirikivi juurde ning Vabadussõja mälestus-samba juurde Kuusalu kalmistul. Toimus pärgade ja lillede asetamine.


21.02.2013
Kõik on võimalik
20. veebruaril kohtusid Kuusalu vallavolikogu hariduskomisjon ning Ida-Harjumaa omavalitsuste esindajad Kuusalu keskkooli ruumes Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise ja ministri nõuniku Andres Kaarmanniga. Arutati gümnaasiumihariduse jätkumise võimaluste üle Tallinnast itta jäävates valdades-linnades. Kohtumine oli jätkuks jaanuaris toimunud samalaadsele naaberomavalitsuste nõupidamisele. Naabritest olid kohal Anija ning Jõelähtme valla esindajad. Kohtumine HTM ametni-kega oli konstruktiivne ning tempokas. Kokkuvõtteks võidi tõdeda, et erisusi on palju ja kõik on võimalik.


07.02.2013
Kiiu mõisa saamislugu ikka saladuskatte all!
5. veebruari õhtul kogunes Kuusalu vallamaja ehk Kiiu mõisa saali umbes 70 inimest. MTÜ Kiiu arendus esitles LEADER projekti toetusega alates 2009. aastast koostatud Kiiu ajaloo raamatut. Raamatu toimetaja, koostaja ja üks autoritest Urmas Kirtsi tutvustas Kiiu ajaloo koostamise mõtte tek-kelugu ning mõtte raamatuks saamise protsessi. Suurima töö ära teinud entsüklopedist Valdo Praust keskendus raamatut tutvustades Taani hinda-misraamatu (Liber Census Daniae) Kiiu ümbrust käsitevale andmestikule. Tema sõnavõtu üks rõhke oli sellel, et praeguse Kiiu mõisahoone ehitamise lugu on saladuskatte all. Raamatu üks autoreid Ott Sandrak rääkis ka kolmveerandtunni, keskendudes väga erinevatele huvipunktidele, sealhul-gas Kolga mõisa ja Kiiu mõisa "suhetele". Kohalolnutest kümmekond olid raamatu saamislooga nii või teisti seotud, ning neile andis projekti juhtinud Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi tänutäheks "trükisooja" raamatu. Lau-rentsiuse Selts on tänulik, et ka tema oli üheks raamatu saajaks. Laurent-siuse Seltsi liikmeid oli esitlusel kolm.
30.01.2013
Kahe tubli vallavanema ettevõtmine
Valminud on raamat, mis aitab saada aimdust sellest, mida kujutab endast Kiiu alevik Kuusalu kihelkonnas - kuidas see tänane piirkonna majanduslik keskus on tekkinud ja arenenud, kuidas ja millal on alguse saanud kool, talud ja vald, kuidas on Kiiu olnud seotud kihelkonna teiste osadega ja kirikuga ning milline on aleviku tänapäev. Raamatu väljaandmise korraldas MTÜ Kiiu Arendus. Nagu Kiiu Arendusest teatati, korraldas MTÜ ettevõtmise rahastamise, oli ühtlasi raamatu koostajaks ja toimetajaks, viis läbi intervjuud autoritega, oli kaasautoriks, korjas mälestusi ja juhtis projekti. Raamatu Kiiu lugu esitlus toimub teisipäeval, 5. veebruaril kell 19.00 Kiiu mõisa saalis. Kohal on raamatu autorid Ott Sandrak ja Valdo Praust.
24.02.2013
Meie metsas kurja hunti polegi?
23. jaanuaril toimus Kuusalu rahvamajas Kuusalu vallavolikogu haridusko-misjoni eestvõttel naaberomavalitsuste esindajate ümarlaud. Kuusalu, Jõelähtme, Vihula ja Anija valla ning Loksa linna esindajad tutvustasid üksteisele oma tänaseid laste kooliskäimisega seotud tõsiasju, soovunel-maid ning plaane. Kuigi arutelu sissejuhatavas esitluses esitati oletus "Meie metsas kurja hunti polegi?", on tema häält seal siiski kuuldud. Vaeti seda, kas muutuvates oludes on vältimatu, et Ida-Harjumaa keskkoolinoored hakkavad Lasnamäe serval asuvas riigigümnaasiumis haridust saama, või on ühiselt toimides ka teisi võimalusi. Poolteisetunnist arutelu peeti seda-võrd sisukaks, et otsustati kohtumisi jätkata. Järgmisel korral soovitakse kokku tulla juba veebruaris ning arutada samu küsimusi koos Haridus- ja teadusministeeriumi esindajaga. Ka nende Ida-Harjumaa omavalitsuste esindajad, keda seekord kohal ei olnud, on oodatud.


Oletame, et ....Kõneleb Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.
15.01.2013
Peaministri veoauto Kolga muuseumis
2013. aasta algul avas Kolga muuseum näituse vanadest mänguasjadest. Väljapanekute hulgas on nii tüdrukute kui poiste mänguasju nii lähemast kui kaugemast minevikust, nii kodu(mai)st toodangut kui võõramaa päri-tolu lelusid. Näha saab mudelpurjekat, mille meri randa uhtunud ja kodus tehtud nukuvankreid. Eksponaatide hulgas on ka Tartu mänguasjamuu-seumist laenuks võetud esemeid - näiteks ühe meie peaministri puust veoauto.
Kolga muuseumi varahoidja Ulvi Meier tutvustab väljapanekut. Peaministri veoauto.
15.01.2013
Kolga rand väärib jäädvustamist
Meiegi kodulehel omaette alamleheküljega esindatud Kolga rand (
http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Kuusalu_kihelkond:Kolga_rand) on pälvinud mitmete inimeste tähelepanu. Taliharjapäeval tulid neli huvilist kokku ja pidasid aru, kuidas oleks võimalik jäädvustada Kolga ranna keelt pohirannat kõnes ja kirjas, rannakielset suulist pärimust ja tantsu- ning lauluvara, kuidas anda pildis ülevaade unikaalsest Kolga rannast - selle loodusest, tähelepanuväärsetest paikadest ning inimestest. Nii mõndagi on ka täna siin-seal jäädvustatud, kuid nendest kildudest ei ole Kolga rannast võimalik saada vähegi terviklikumat pilti. Tõsine mõttevahetus toimus juba sellegi üle, kas ikka Pudisoo ja Hara on Kolga ranna külad, või need enam ei ole. Ükshaaval loetleti üles Juminda poolsaare külades elavad inimesed, kes veel oskavad pohirannat. Numbriks saadi paarkümmend. Tehti esialg-sed plaanid, ning kui läheb hästi, saab üks ülihuvitav eesti rahvakultuuri kild enne selle täielikku hääbumist jäädvustatud.
12.01.2013
Et noortel oleks võimalusi oma võimeid ja huvisid arendada
12. jaanuaril toimus Kuusalu noortekeskuses valla noorsootöö ümarlaud, millega sooviti aidata kaasa noorsootöö arengukava väljatöötamisele. Ümarlaual osalesid lisaks Kuusalu noortekeskuse ning selle Kolga ja Kiiu filiaali töötajatele ka noorsootöö valdkonnaga seotud abivallavamem, vallavolikogu hariduskomisjoni esimees, Kuusalu kooli direktor ja õppeala-juhataja ning teisi huvilisi. Kokkuvõttena nenditi, et noortekeskuste töös on vajalik senisest enam saada tagasisidet noortelt endilt selle kohta, mida nad noortekeskustelt ootaksid. Tihendada oleks vaja suhtlust Loksa linnaga. Senisest enam võiks olla noorte koostegutsemist ühes vanema-tega, eriti isadega. Noorsootöö üks võtmeküsimus on teavitus ja suhtlus ning erinevate noortege tegutsejate nagu koolid ja muusikakool vaheline koostöö.


Kuusalu noortekeskuse juhataja Mari Paenurm. Kuusalu noortekeskuse teisel korrusel on õdusad tegutsemisvõimalused.