Laurentsiuse Selts - Arhiiv 2016

27.12.2016
Artikkel Eduard Ahrensist Saksamaal ajakirjas MBL
Saksamaal ilmus ajakirjas Mitteilungen Aus Baltischem Leben - 4/2016 (MBL) äsja Ludwig Kentmanni ülevaateartikkel “Eduard Ahrens. Vater der neueren estnischen Ortographie”. Artikli juures on Michael v. Grotthussi kirjutatud kokkuvõte mälestusmärgi rahastamise käigust ühes üleskutsega täiendavaks annetamiseks. Novembris tehti Saksamaalt mälestusmärgi heaks suurem annetus. Laurentsiuse Selts soovib kaasa aidata Kuusalu vana pastoraadi taastamisele, ning kavatseb võimalikke lisanduvaid annetusi kasutada nn Ahrensi toa väljaehitamiseks ja sisustamiseks.

09.12.2016
Kiri Presidendi kantseleilt
06. detsembril saabus vastuseks Laurentsiuse Seltsi pöördumisele Vabariigi Presidendi kantseleilt kiri, milles on öeldud: "... Laurentsiuse Seltsi tegevus Kuusalu kihelkonna elu edendamisel ning selle ajaloolise piirkonna inimeste paigavaimu hoidmisel on märkimisväärne. Sellise tegevuse kaudu, mida teete teie oma kihelkonnas, saab muuta elu paremaks, sest see tuleb inimeste vabast tahtest. Eesti uue kirjaviisi rajaja Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamine on just selline näide, mis kaasab inimesi ja aitab meeles hoida meile olulist. ..."

27.11.2016
Innustust noortele kitarriõppijatele
25. novembri õhtul oli Kuusalu Kunstide Koolis vahva kontsert, kus esinesid kaks noort kitarristi. Dmitri Timošenko ja Vahur Kubja, kes mõlemad on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja seejärel end välismaal täiendanud, esitasid tunni aja jooksul D. Timošenko loomingut. Kuulajate hulgas olid Kuusalu Kunstide Koolis kitarrimängu õppivad lapsed ja noored, kes said selge pildi sellest, mida enda annet töökalt arendades on võimalik saavutada. Kuulajate hulgas oli ka Laurentsiuse Seltsi liikmeid.

19.11.2016
Suurannetus Saksamaalt
Sihtasutus Verein zur Förderung baltischer Baudenkmäler tegi annetuse Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamiseks. Sihtasutus on Eestis toetanud veel näiteks Domus Dorpatensise rajamist ja Tartu Jaani kiriku taastamist. Laurentsiuse Seltsil on hea meel, et meie ettevõtmine on saanud nüüd ka tugevat lisa meie varasematele rahvusvahelistele toetustele.

17.11.2016
Eduard Ahrensi pärand ühendab Kuusalu ja Raasiku valda

Rae vallavapi teeneteplaadiomanik koduloolane Vaino Napp valgustas 9. novembri “Sõnumitoojas” Eduard Ahrensi Pikaveres töötamise aastaid. Hr Napp kirjutab oma huvitava loo lõpus: "Leian, et Eduard Ahrens väärib kindlasti mälestusmärki, on tore, et ta ühendab Ida-Harju piirkonda – Kuusalu ja Raasiku valda, millel võib-olla väga palju ühist pole. Kahtlemata on jätnud Eduard Ahrens meie ajalukku jälje ja Pikavere hariduselu on tänu talle nii heal tasemel, nagu on praegu.” Artiklit saab lugeda siit.

13.11.2016
Põnev kontsert, mida Laurentsiuse Selts soovitab, ka Tallinnas
Laupäeval 19. novembril 2016 algusega kell19.00 on Tallinnas Estonia kontserdisaalis kontserdisarja “Kuldne klassika. Beethoven” kontsert. Esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester ja segakoor (dirigent Tõnu Kaljuste), ning solistid Maarja Helen Oserov (viiul), Maria Valdmaa (sopran), Mati Turi (tenor) ja Tamar Nugis (bass). Kontserdi tutvustuses on öeldud: Beethoveni loomingus jäävad vokaalteosed võrdlemisi varju, me peaaegu ei märkagi neid, kuni imestame, kust tõusid lõpuks üheksas sümfoonia ja „Missa solemnis“. Tõnu Kaljuste toob publikuni suurejoonelised, enamasti vaid legendina tuntud „Keisrikantaadid“ 1790. aastast, Beethoveni karjääri algushetkedest.Tutvustus ja pileti tellimine siit.

10.11.2016
Laurentsiuse Selts soovitab jõulukontserti Soomes
Kolmapäeval 07. detsembril 2016 on Espoos Olari kirikus kell 7 õhtul Dave Bentoni kontsert “Oodatud jõulud”. Kontsert on tasuta, kõik on oodatud! Vaata ka: http://web.finestfm.fi/tasuta-joulukontsert-soomes/

05. novembril oli Kuusalu rahvamajas omapärane kontsert. Rohkem kui tunniajasesse kavasse jagus laulu ja pillimängu nii algkoolilastelt, keskealistelt kui pensionäridelt. Selle kontserdiga tähistati 40 aasta möödumist ajast, mil Kuusalu keskkooli juures hakkas tööle tollase rahvaalgatusena loodud muusikaklass. Erinevas vanuses esinejad olidki läbilõige tänaseks Kuusalu Kunstide Kooliks kasvanud muusikahariduse andjast. Palju tänusõnu öeldi peale kontserti pr Mare Russakule, kes oli selle muusikaklassi rajaja ning hiljem ka muusikakooliks kasvanud asutuse kauaaaegne direktor. Sõnavõttudes rõhutati seda, et Mare Russaku direktoriks olemise ajal andis Kuusalu Muusikakool nii tubli muusikalise ettevalmistuse, et selle peale on päris paljud koolis õppinud hiljem saanud oma professionaalse karjääri rajada.

04.11.2016
Avinurmes on Elulaadikeskus. Mis võiks olla Kuusalu kihelkonnas?
04. novembril külastasid mõned Laurentsiuse Seltsi liikmed Avinurme Elulaadikeskust, et saada ideid, kuidas võiks Kuusalu vana pastoraadi hoonet ja kirikumõisa edasi arendada. Külalisi Kuusalust võõrustas Avinurme valla aukodanik, sealse koguduse õpetaja ja Avinurme Elulaadikeskus SA juhatuse liige Rene Alberi. Avinurmel nähtu oli väga muljetavaldav ning kiiduväärne. Kuusalu rahvas sai hulganisti ideid, mida võiks teha, et ka meie kihelkonna südames asuv auväärne pastoraadihoone kohalikku rahvast ja kaugelmaltki tulijaid ligi tõmbavaks ning neile kasu toovaks kujundada. Laurentsiuse Selts tänab hr Rene Alberi't lahke vastuvõtu ja rohkete seletuste eest.

31.10.2016
Kuusalu vald toetab Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamist
26. oktoobril rahuldas Kuusalu vallavolikogu oma istungil Laurentsiuse Seltsi avalduse ja hääletas viiendas päevakorapunktis "Kuusalu valla 2016. aasta III lisaeelarve kinnitamine - II lugemine" Eduard Ahrensi mälestusmärgi rajamise heaks 15000 euro eraldamise poolt. Lisaeelarve kinnitati. Laurentsiuse Selts tänab vallavolikogu liikmeid selle otsuse eest, mis aitab mälestusmärgi püstitamisele mehemoodi kaasa.

07.10.2016
Hea koolisöökla on õpilaste õnn
Koolikoka ameti väärtustamiseks ja koolisöögi teemale suurema tähelepanu tõmbamiseks kuulutasid Tervise Arengu Instituut ja Eesti Rahvusringhääling juba suvel välja televõistluse "Eesti parim koolikokk”. Soovi konkursil osaleda avaldas kokku 25 kooli, kellest valiti välja 12. Teiste hulgas osutus väljavalituks ka Loksa Gümnaasium. Teisipäeval 04. oktoobril viibiski varahommikust alates koolis pea kümneliikmeline konkursimeeskond. Loomulikult tutvuti põhjalikult Loksa Gümnaasiumi sõna otseses mõttes köögipoolega, aga 10. klassile viidi läbi ka tund klassis. Terve päev oli koolis põnevust, sest nii mõnigi õpilane sai sel päeval vahetundide ajal telestaariks, kui teda eredas valguses ja kaamera ees intervjueeriti.

07.10.2016
Õpetajate päeva tänuõhtu Kolga mõisas
05. oktoobri õhtul tõid kaks bussi Kolga mõisa 100 Loksa linna õpetajat - nii gümnaasiumist kui muusikakoolist, nii tegevõpetajaid kui pensionäre … Kolga mõisas alustas mõni aeg tagasi taas tööd restoran. Aga kuhu mahub seal siiski sada inimest? Kogu pedagoogide vägi juhatati mitte esimsesele korrusele, kus varemgi restoran asunud, vaid teise korruse suurde saali. Mis seal rääkida - mõisa atmosfäär on tema praeguseski ennistamata olekus suurejoonelisevõitu! Nagu pidupäevale kohane, andis õhtu korraldaja Loksa linnavalitsus linnapea Värner Lootsmanni isikus paljudele tublidele õpetajatele üle linna tänukirja. Kõiki kutsutuid tänati aga väga toreda kontserdi ning piduliku õhtusöögiga. Kontset oli eriline - esinesid maestro Olav Ehala ja Nele-Liis Vaiksoo. On ütlematagi selge, et repertuaaris olid mitmed Olav Ehala enda populaarsed laulud, mida ka õpetajad said kaasa laulda. Pilte õpetajate päeva tänuõhtust Kolga mõisas näeb siit.

29. augustil 2016 algatas Laurentsiuse Selts mihklipäevani kestnud aktiivse annetuste kogumise Eduard Ahrensi mälestusmärgi pronksivalu jaoks. Meile teeb heameelt, et nii terve Eesti kui Kuusalu kihelkonna inimesed ja firmad meile vastutulelikult reageerisid. Isikliku annetuse tegid näiteks enamus Kuusalu vallavolikogu ja vallavalituse liikmeid. Annetuse tegi ka Raasiku vald, kus Eduard Ahrens oma eluajal tegutses. Mihklipäevaks kogunes kuu ajaga ligi 13000 eurot. Kõikide annetanute nimed, kes seda soovisid, on nähtavad meie seltsi kodulehel. 1000 ja rohkem eurot annetanute nimed on avaldatud septembrikuu "Sõnumitooja" kuulutustes. Selts on lubanud kanda need nimed ka mälestusmärgile. Saame mälestusmärgile kanda nii Kuusalu kihelkonna eraisikute kui Loksa linna nimed, samuti president Arnold Rüütli ja pr Ingrid Rüütli ning Emakeele Seltsi nimed. Oli neid, kes palusid annetamiseks rohkem arupidamise ja otsustamise aega. Laurentsiuse Selts pikendadab seetõttu suurannetuste vastuvõtmist nii, et annetajate nimed jõuaksid mälestusmärgile, andresepäeva 30. novembrini. Väiksemate annetuste tegmine on väga teretulnud kogu aeg.

22.09.2016
Eduard Ahrensi mälestusmärgist Kuusalu vallavolikogu eelarvekomisjonile
Laurentsiuse Seltsi esimees tutvustas 20. septembril Kuusalu vallavolikogu eelarvekomisjonile Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamise tööde seisu ja senist annetamise käiku. Suurannetuste vastuvõtmine nii, et annetaja nimi jäädvustatakse mälestusmärgile, lõppeb mihklipäeval 29. septembril. Sellest on üsna laialdaselt teada antud, ning annetamine on hoogustunud. Ka suurannetusi on septembri jooksul lisandunud. Laurentsiuse Selts avaldab lootust, et ka Kuusalu valla ja Loksa linna nimed hakkavad mälestusmärki ehtima. Koos tulevase mälestusmärgiga räägiti eelarvekomisjonis ka Kuusalu vana ajaloolise pastoraadi taastamise ja arendamise väljavaadetest selliselt, et sellest saaks peatselt nii vallarahvast kui tervet Eestitki teeniv keskus.

16.09.2016
Kuusalu kihelkonnast pärit soprani kontsert ansambliga "Floridante"
15. septembril toimunus Kuusalu kirikus ansambli "Floridante" kontsert "Nuove Musiche". Külastajaid oli 80 ringis. Paljud olid tulnud vaatama-kuulama Kuusalu kihelkonnast pärit solisti sopran Maria Valdmaad. Kontserdi lõppedes tutvustas Kuusalu koguduse õpetaja hr Jaanus Jalakas kontserdikülalistele Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamise seisu ja eelseisvaid töid. Ühtlasi palus ta inimesi võimaluse korral annetada kirikus olnud korjaduskerasse. Palvet võeti kuulda. Laurentsiuse Selts tänab kõiki annetanuid! Kuni mihklipäevani 29. septembril on kõigil, kes annetavad seltsi pangakontole 1000 eurot või rohkem, võimalus oma nime tulevasteks aegadeks mälestusmärgil jäädvustada. Kasutage võimalust!

Sel kombel tänatavaid on hetkel 11. On loota selle numbri suurenemist. Suurimad annetajad on Eesti riik riigieelarve kaudu antud toetustega ja eesti rahvas kollektiivse annetajana ülekannetega seltsi pangakontole ning korjanduskarpidesse. Üksikisikuid, kes on annetanud suure summa, on kaks. Kuni mihklipäevani on igaühel, kes kas üksikisikuna või kollektiivselt annetab pangakontole EE871010220114903012 tuhat eurot või rohkem, võimalik asuda auväärsete annetajate nimekirja mälestusmärgil.

Tööd on jõudnud pronksivalu järku, mis peaks algama peatselt. Kõik isikud, firmad ning organisatsioonid, kes annetavad mälestusmärgi heaks 1000 eurot ja rohkem, kantakse tänutäheks mälestusmärgile. Praeguseks on mälestusmärgile kantavaid üksteist. Laurentsiuse Selts saatis Kuusalu vallavalitsule ja Loksa linnavalitsusele avaldused palvega toetada rahaliselt mälestusmärgi viimase etapi töid.

30.08.2016
Raasiku vald toetab Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamist

Raasiku vald tegi 29. augustil 2016 annetuse Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamise heaks. Ahrensi elu ja tegevus oli tänase Raasiku vallaga seotud. Vahetult pärast ülikooli lõpetamist ei saanud ta nooruse tõttu pastoriametit pidada, kuna pastorid pidid olema vähemalt 25-aastased. Seetõttu läks 1803. aastal sündinud Ahrens 1824. aastal koduõpetajaks Pikavere mõisa. Pikavere mõis (saksa keeles Pickfer) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal, mis jääb täna Harju maakonda Raasiku valda. Seal elas ja töötas ta umbes 8 aastat.

Rukkimaarjapäeval 15. augustil 2016 kirjutasid Laurentsiuse Seltsi esindaja ning skulptorid Aivar Simson ja Paul Mänd Tammispeal Seaküla Stuudiotes alla lepingule, mille kohaselt augustis - septembris 2016 modelleeritakse Edurard Ahrensi mälestusmärk, ning valmistatakse vormid skulptuuri valamiseks pronksi. Kunstnike ateljees oli täna juba näha esmast visandlikku savikuju. Järgmiste nädalate jooksul arendatakse välja skulptuuri proportsioonid, töötatakse näojoonte detailidega, leitakse paigutus skulptuurile tulevatele tekstidele. Kui kuju on omandanud oma lõpliku viimistletuse, võetakse sellelt pronksivalu tarvis vorm.

Laurentsiuse Selts tänab poolt tuhandet annetajat, tänu kelle kaasabile sai mälestusmärgi tööde algus võimalikuks. Ees seisab aga teine pool töödest - pronksivalu. Ka see vajab heatahtlike annetajate edasist tuge. Meie Selts palub jätkata annetamist. Mida rutem koguneb vajaminev summa, seda kiiremini püstitame Kuusalu vana pastoraadi ette meie riigikeele loojale väärilise mälestusmärgi. See võib toimuda juba kasvõi mõne kuu pärast! Annetada saab pangakontole EE871010220114903012, märgusõna "mälestusmärk". Ükski annetus pole liiga väike! 1000 eurot ja rohkem annetanute nimed jäädvustatakse mälestusmärgil.

Lauritsapäeva tähistamine algas Kuusalus sel aastal juba 5. augustil. 6. augusti keskpäeval toimus Kuusalu kalmistul Vabadussamba juures pidulik lipuheiskamistseremoonia. Kolm lipumasti said püsti eelmisel päeval. Tsermoonial tänas EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas lipumastide kinkijaid. Eesti Vabariigi, Harju maakonna ja Kuusalu valla lipud heiskasid meie riigihümni helide saatel mastidesse kaitseliitlased, noorkotkad ja kodutütred. Lipuheiskamistseremoonia oli selleaastase lauritsapäeva tähistamise arvatavalt üks emotsionaalsemaid sündmusi. Kuut pilti lipuheiskamisest näeb siit.

16. mail 1921 püstitati esimesena Eestis Kuusalu kalmistule Vabadussõja mälestussammas. Toiming oli nii kiire, et kogu võidukalt lõppenud tapluse ülemaaline statistika polnud veel koos, ning mitmed selle koostamise põhimõttedki olid alles ebaselged. See asjaolu kajastub ka Kuusalu Vabadussõja mälestussambal jäädvustatud tekstides. Käesoleval aastal sai sammas 95-aastaseks. 1988. aastal taastati nõukogude ajal küll imekombel püsti jäetud, kuid tugevalt kannatada saanud obelisk Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel. 28 aastaga on taastamistööde jäljed jälle nähtavamaks saanud, ning lähenevateks suurtähtpäevadeks - Eesti Vabariigi ja Vabadussamba enda sajandaks juubeliks - läbib mälestussammas ilmselt järgmise põhjalikuma uuenduskuuri. Käesoleva aasta lauritsapäeva pidustused on nüüd omaaegse kindlalt 10. augustile fikseeritud Kuusalu kihelkonna suurpäevast laienemas juba pea nädalapikkuseks ürituste ahelaks.Ka Vabadussambale pööratakse sel aastal taas erilist tähelepanu. Aivi ja Heigo Vija puhastasid ning pesid samba 6. augustil lauritsapäeva ürituste raames toimuvaks tsermooniaks. EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja J. Jalaka eestvõttel ja kooskõlastatult muinsuskaitseametnikega püstitati 5. augusti pealelõunal Vabadussamba tagusele platsile kolm 12-meetrist lipumasti, mis hakkavad kandma meie kodumaa ja kodukoha sümboleid. Kolm lipumasti saadi annetustena hr Andres Heinverilt ja OÜ Üle-lt. Tänusõnad mastide püstitamise ja nendele vundamentide rajamise eest kuuluvad Heigo Vijale, Jaan Valgule, Raido Rusele, Laur Sitsile ja Andres Kirsilale ja Hans-Hendrik Kirsilale. Tõeliselt kihelkondlik ettevõtmine! Kümmet pilti puhastatud samba tekstidest ja lipumastide püstitamisest näeb siit.

Täna algasid Kuusalu aleviku ühe kauaaegse tunnusmärgi, Kuusalu tee 8 aadressil asunud hoone lammutustööd. Selles majas asus aastail 1944 - 1975 Kuusalu haigla, mis on kandnud ka Kuusalu Ühendatud Haigla (1951-1954) ja selle järel Kuusalu Jaoskonna Haigla nime. Hiljem on majas töötanud Kuusalu ambulatoorium, politseijaoskond ning Kuusalu Almakeskus. Erinevad MTÜ-d on üritasid tühjaks jäänud hoonele uut elu anda, kuid piisavat rahastust ei leitud. 2012. aastal toimunud kinnistu oksjonitasu maksis OG Elektra. Uued ajad toovad kinnistule uue ja kaasaegse järglase, ning Kuusalu 126-aastane apteegihoone saab endale noore naabri. Pilti lammutamisest näeb siit.

18.07.2017
Kahala järve külade päev
Nelja Kuusalu kihelkonna küla - Kahala, Uuri, Muuksi ja Soorinna - piirid ulatuvad Kahala järveni. 16. juuli õhtul tuli nende külade rahvas Oldojale kokku. Oli mõnus omavahelise suhtlemise võimalus. Vanemad said ajaloodoktor Gurly Vedru kuulates targemaks, lastele küpsetati pannkooki. Nn sammu edasi on astunud Kahala küla, kes tegi endale Kuusalu kihelkonnas vist taasiseseisvumise järel esimesena lipu. Üritusel toimus ka selle lipu pühitsemine ja õnnistamine, mille toimetas Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas.

18.07.2017
Sõjaväelendurite mälestusüritus Järvi järvede ääres
Nagu enamasti iga kord 22 aasta jooksul, oli ka 16. juulil Suru külas Järvi järvede ääres Lendurite kivi juures toimunud mälestusürituse ajal kaunis päikesepaiste. Mälestusüritus kulges tavapäraselt - kogunemine Kiiu torni juures, sõit endise Aruhärma talu juures paikneva, lendurite ja nende perekondade abistamise eest mõrvatud Hans ja Marie Oskari mälestuskivi juurde, sealt edasi Lendurite kivi juurde. Kivi juures ütlesid tervitusi Eesti õhuväe kolonelleitnant Fredi Karu ja Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühenduse poolt veteran-lendur Hendrik Arro. Üritusest võttis osa ja tervitas kokkutulnuid ka Loksa linnapea Värner Lootsmann. Loksa linn toetas 2016. aasta üritust rahaliselt. Mälestuspäeva algataja ja üks peakorraldajaid on Kuusalu Muinsuskaitse Selts. 10 fotot 16. juuli mälestuspäevast näeb siit (http://nagi.ee/photos/LaurentsiuseSelts/24686535/)!

25.06.2016
Kuusalu kihelkonna taimed
"Isa, mis lill see on?" küsis Laurentsiuse Seltsi noor toetajaliige oma seltsiliikmest isalt Seltsi üldkoosoleku päeval Kuusalu alevikus tänavaäärse taime kohta .
Tegemist oli Rakvere raipega ehk tõlkjaga, teadis üks teine Seltsi liige. Ilus taim igal juhul! Sellest seigast sündis idee hakata Seltsi kodulehele paigutama pilte meie kihelkonna taimedest.
Seadsime sisse albumi, kuhu lisame fotosid tavalistest ja ka haruldastest taimedest, mis meie kihelkonnas kasvavad. Kümme esimest pilti, mis võetud jaanipäeval 2016 Kuusalu alevikus ja Kahala külas, on albumisse pandud. Albumit koostatakse entusiasmist. See pole ei teaduslik ega süstemaatiline kogu. Ka ei pretendeeri album kaugeltki mingile ammendavusele. Igaüks on teretulnud saatma Laurentsiuse Seltsile oma fotosid elusloodusest, mis on Kuusalu kihelkonnas pildistatud! Vaatame, palju pilte albumisse saame. Siit võivad inimesed siis saada teada näiteks taimede nimesid. Albumi põhjal saab esitada ka küsimusi taimede kohta ja kommentaare. Laurentsiuse Seltsi taimede pildialbumit vaata siit.

20.06.2016
Pääsukeste pilgu all
Laurentsiuse Seltsi 2016. aasta üldkoosolek toimus laupäeval 18. juunil Kuusalus. Nagu üldkoosolekul ikka, kinnitati seltsi eelmise aasta majandusaasta aruanne ning anti hinnang 2015. aasta tööle. Koosolekul osalejad otsustasid Seltsi töö hinnata harukordselt "väga heaks". Niisugust hinnet tavaliselt seltsingute tegevusele ei anta, kuid 2015. aasta 31. märtsil koostöös partneritega Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemias korraldatud konverents "Kummardus Ahrensile" saab inimestelt siiani kiitvaid hinnanguid. Järelikult kukkus väga hästi välja. (Fotod konverentsist on Laurentsiuse Seltsi fotoalbumis nagis) Eduard Ahrensi mälestusmärgi rajamise teel on tehtud ka palju. Sestap selline harukordne hinnang. Loomulikult kavandati koosolekul ka tulevikku. Tuult tiibadesse vist tegevustel jätkub, sest vanasse põlengujärgsesse pastoraadihoonesse, kus koosolek toimus, on prii sissepääs ka pääsukestel, kel samuti tuul tiibades. Ringilendajate ja pesalistujate valvsa pilgu all koosolek toimuski. Valvepääsukest ja pääsupesi lae all näeb siit.

20.06.2016

Kolga vald - kas keegi oskab kommenteerida minevikku?

Laurentsiuse Selts laadis Internetti huvitava ajaloolise pildi, millel Kolga vallamaja ukse ees on üles võetud tervelt 26 meest. Huvitav, kes need inimesed pildil on, ning mis sündmusega võiks olla tegemist? Nagu pildi saatja kirjutas: "Vallavalitsuse jaoks liiga palju inimesi. Valla volikogu jaoks vist ka. Äkki on volikogu ja vallavalitsus koos. Võib ka mingi muu tähtis kogunemine olla."

Kui keegi tunneb pildil olevaid isikuid või oskab kommenteerida sündmust, paluks lahkelt oma mõtteid saata e-mailile sulev@jti.ee. Pilti näeb siit.

16.06.2016
Pikse pahandus Kolga mõisas

16. juuni lõuna paiku kiirustas Kolga mõisa kokku mitmeid päästemasinaid. Hommikust peale sadas tugevat vihma ja oli äikest. Välk lõi mõisa peahoonesse sisse. Õnneks on sellest sündinud kahju üsna väike, sest inimesed said kohe jaole ning hakkasid puhkenud põlengut oma jõududega kustutama. Kohal oli ka Kolga mõisa omanik. Peagi saabusid tuletõrjeautod, politsei, ning igaks juhuks ka kiirabi.

Juhtum pälvis siiski sedavõrd tähelepanu, et ülemaalistest raadiouudistes oli selle kohta uudisnupp. Pilte Kolga mõisa õuelt näeb siit.

06.06.2016
Bakalaureusetöö puhkpillimängust
02. juunil kaitses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureusekraadi Diana Mäeväli. Tema dissertasiooni teemaks oli "Orkestritöös osalemist mõjutavad motivatsioonitegurid Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Kuusalu Kaunite Kunstide Kooli näitel". Hindamiskomisjoni juhatas prof Leida Talts. Töö sisus ja auditooriumist esitatud kommentaarides ning küsimustes rõhutati vajadust hoida Eestis ikka puhkpillimängu au sees. Mitmete noorte puhkpillimängijate motivatsioonitegurite hulgast toodi eriti esile dirigendi määrav roll. On meeldiv, et dissertant valis oma bakalaureusetöö üheks allikaks ka kauaaegsete puhkpillitraditsioonidega Kuusalu. Siinmail on puhkpilli mängitud ammustest aegades, nii et juba Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus olid ka Kuusalu mehed oma pasunatega kohal.

7. aprillil 2016 toimus Kolgaküla rahvamajas siinse kandi kodanikuühenduste esindajate ümaralud. Arutati kahte suuremat küsimust (või õigemini jätkati varemalustatud arutelusid). Üheks suureks teemaks oli Kuusalu valla kui turistide jaoks atraktiivse sihtkoha senisest parem eksponeerimine. Arutelust võttis osa nii kohalikke ettevõtjaid, MTÜ-de esindajaid kui vallamaja töötajaid - kokku paarkümmend inimest. Selles suures valdkonnas jätkub kontseptuaalset mõttetööd veel mõnekski ajaks. Eesti Vabariigi 100. juubel on aga nö paika pandud ning riiklikul tasandil koordineeritud teema. Kuusalu mail on palju huvitavaid ideid, kuidas kodumaa sünnipäeva mitmekülgselt ja vääriliselt tähistada. Siin on ka palju tublisid tegijaid, kes neid ideid suudavad ellu viia. Täpsemat kes-mis-kus teavet peaks vahendama Kuusalu valla koduleht. Oodatud on kõikide kaaslöömine! Eesti on meie kodu!

Kolga koolis toimus 9. aprillil 2016 Kuusalu valla haridusseminar. Osalema olid palutud Loksa linna ning Anija ja Jõelähtme valla esindajad. Pea 40 inimest arutasid selle üle, kuidas on võimalik jätkata keskhariduse andmist Ida-Harjumaal olukorras, kus see haridusvaldkond läheb riigi kätte. Niisuguseid arutuelusid, nii suuri kui väiksemaid, on Kuusalu vallas alates 2010. aastast toimunud rohkem kui üks. Inimeste sooviks ja probleemiks on riigigümnaasiumi rajamine Ida-Harjumaale. Probleemne on siinse kandi gümnaasiumiealiste õpilaste kriitilisel piiril olev arv ning logistiliste keerukuste tõttu ka võimaliku loodava õppeasutuse asukoht. Seminarist võtsid osa Riigikogu kultuurikomisjoni liige Laine Randjärv ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis.

6. aprillil 2016 algusega kell 16.15 esinesid Klassikaraadio saatesarja "Klassikaraadio kutsub külla" klaveritoa saates Kuusalu Kunstide Kooli noored muusikud. Lisaks muusikapalade esitamisele rääkisid noored kolmveerand tunni jooksul lühidalt ka sellest, mis neid muusikat õppima on toonud, kuidas õppimine läheb, mis neile muusikat tehes meeldib. Kuusalu Kunstide Kool on kasvanud välja juba nõukogude ajal Kuusalu Keskkooli juurde asutatud lastevanemate kulul töötanud muusikaklassidest. Tänaseks on omaaegne entusiastlik algatus arenenud Kuusalu alevikus omaette hoones töötavaks Kuusalu Kunstide Kooliks. Sealt on endale kas lausa elukutse või paljudel juhtudel püsiva harrastuse leidnud nii mõningi meie kihelkonna noor inimene. Klassikaraadio saade on järelkuulatav.

28. märtsil 2016 kirjutati alla lepingule Siseministeeriumi ja MTÜ Laurentsiuse Selts vahel, millega 2016. aasta riigieelarvest on Seltsile eraldatud Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamiseks

5000 eurot. Nüüdseks on kogunenud summa, millega 2016. aasta sügisel saab tellida skulptoritelt modelleerimis- ja pronksskulptuuri valuvormi valmistamise tööd.

Selts pöördub jätkuvalt kõikide lahkete annetajate poole palvega aidata koguda ka tööde teise etapi - pronksivalu - jaoks vajaminevat summat. Annetada saab ülekandega MTÜ Laurentsiuse Selts pangakontole EE871010220114903012 või hetkel Kuusalu kirikus asuvasse annetuskerasse.

Iga-aastane Eesti sõjaväelendurite mälestusüritus Lendurite kivi juures Järvi järvede ääres toimub käesoleval aastal 16. juulil. Ürituse korraldavad koostöös Kuusalu Muinsuskaitse Selts ja Eesti õhuvägi. Päev kulgeb samamoodi nagu igal aastal, alates hommikuse kogunemisega Kiiu mungatorni juures. Sealt liigutakse edasi Härmakosule ning seejärel Lendurite kivi juurde. Korraldajad loodavad ka sel aastal Kuusalu valla poolsele rahalisele toele, mis võimaldab muuta päeva meeldejäävamaks ning pakkuda osalejatele sõdurisuppi.

6. märtsi hommikul sai kokku väike mõttekoda, kes arutas tänaseks 2014. aasta tulekahju järel oma varasema välise ilme tagasi saanud Kuusalu vana pastoraadi taastamise edasisi võimalusi. Peaküsimus on muidugi rahalistes vahendites, kuid oluline on ka see, mis otstarbe väärikale hoonele peaks andma. Selles osas on mõtteid mitmeid. Osa neist näeb kogu pastoraadi hoonetekompleksi isegi riikliku tähtsusega objektina. On ju Kuusalu kirikumõis Eesti üks terviklikumalt ja paremini säilinuid omataoliste hulgas. Arutelusid samal teemal tuleb erinevate osapoolte kaasamisega lähiajal ilmselt veelgi.

Sõbrapäeval 14. veebruaril leidis Kuusalu kirikus aset rahvarohke sündmus. Hommikusest jumalateenistusest võtsid osa EELK peapiiskop Urmas Viilma ning piiskop Einar Soone. Peapiiskop õnnistas hiljuti valmis saanud kiriku uut paekivist põrandat. Jutluse pidas külalisena EELK Viljandi praostkonna praost Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus, kelle EELK vaimulike konverents valis 19. jaanuaril 2016 aasta vaimulikuks. Jumalateenistuse järel andis kontserdi vanamuusika ansambel Cantores Vagantes, kes on Kuusalus küllalt sagedane külaline. Ansamblil ja ka kaugematel külalistel oli Kuusallu tulekuks ka üks eriline põhjus. Kuusalu koguduse kauaaegsel organistil Anne Jalakal täitub esimene suur juubel. Kontserdiga tervitasid teda kolleegid-muusikud. EELK peapiiskop andis Anne Jalakale tema teenete eest kirikumuusika viljelemisel ja propageerimisel üle üsna harva välja antava EELK Teeneteristi. (Teeneteristi kohta vaata siit.)

06.01.2016
Kuusalu kihelkond - laatade kihelkond!

Eelmise sajandi sõjaeelsetel aegadel peeti Kuusalu kihelkonnas üle Eesti kuulsat Liiva laata. See täna Kahala-Liivana tuntud Kahala küla Tallinnapoolses otsas Liiva kõrtsi ja Liiva oja lähedal toimunud laat kogus kauplejaid üsna kaugelt. Uuemast ajast on juba aastaid paljudele teada-tuntud Kuusalu Mailaat, mida peetakse 1. mail Kuusalu alevikus. Lauritsapäeva ürituste seas on samuti laat, mida korraldatakse tavaliselt vana pastoraadi esisel platsil. Kolga on aga ennast nüüd kehtestamas kui Jõululaada toimumise koht. 2015. aasta lõpus peetud laada puhul oli tegemist juba kolmanda kolmepäevase Jõululaadaga Kolgas. Aasta-aastalt on külastajate arv kasvanud. Sellel korral oli külastajajaid 500 ringis. Kauplejad ja esinejaid on registreerunud juba järgmisele Jõululaadale. 2015. aasta Kolga laadast saab lähemalt lugeda siit. Meeleolukaid pilte (autorilt kasutusõigus olemas) näeb siit. Jälle üks traditsiooniks muutuv ettevõtmine meie kihelkonnas, kuhu inimesed on lahkesti oodatud!

1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 lakkas Vabadussõjas Eesti ja Venemaa vahel sõjategevus. 402 päeva kestnud tapustes kaotas Eesti üle 6000 inimese. Ligi 4000 neist langes otseses lahingutegevuses. Ohvreid kandis iga Eesti kihelkond. Esimesena avati suures ilmasõjas ja Vabadussõjas langenud kaaskihelkondlastele ausammas 16. mail 1921 Kuusalus. Sellele kanti 60 ilmasõjas ja 12 Vabadussõjas langenu nimed. 3. jaanuaril 2016 asetati langenute mälestuseks ja Eesti vabaduse auks Kuusalu Vabadussõja mälestusmärgi jalamile vanik, süüdati küünlad ja lehvis rahvuslipp (pilti näeb siit). Tseremoonia toimus ka Valkla Vabadussõja mälestusmärgi juures.