31.12.2018
Eestlaste detektiivitöö lahendas sada aastat tagasi hukkunud Soome sõduri mõistatuse
Niisuguse pealkirja all ilmus 29. detsembri “Päevalehes” artikkel Kuusalu kalmistule maetud Eesti Vabadussõjas langenud soome vabatahtlikust. Neljapäeval, 3. jaanuaril koguneb Kuusalu kalmistule rohkearvuline ja väärikas seltskond. Teiste hulgas saabuvad kaitseministrid Soomest ja Eestist, Soome ja Eesti kaitseväe esindajad ning Soome saatkonna delegatsioon. Aset leiab tseremoonia, millega meie vabaduse eest langenud vennasrahva sõjamehele avaldatakse üle paljude aastakümnete väärilist austust.
09.12.2018
Eesti Vabadussõda 100
Vabadussõja pöördelahingute 100. aastapäeva mälestusteenistus toimub Kuusalu kirikus 3. jaanuaril, Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval, algusega kl 15.00. Kõne peab EV peaminister või teda asendav valitsuse liige, teenistuse viib läbi peapiiskop. Kontsertosas esineb Tallinna Ülikooli meeskoor, solist Kalle Sepp. Järgneb tseremoonia Kuusalu kalmistul Vabadussõja mälestussamba ja kalmistul äsja avatud Vabadussõjas langenud Soome vabatahtliku Aukusti Tuomineni hauatähise juures.
08.12.2018
Vabadussõja sündmuste kaja
Kuusalu kalmistule paigaldati täna Eesti Vabadussõjas 05. jaanuaril 1919 Kosu külas langenud Soome vabatahtlike salga I kompanii võitleja Aukusti Tuomise hauatähis. Langenu täpne matmiskoht meie kalmistul ei ole teada. Seetõttu paigaldati hauatähis 24. detsembril 1918 langenud ja samuti Kuusalu kalmistule maetud Aleksander Link’i haua kõrvale. Töid kalmistul koordineeris Eesti Kaitseväe kaplan Peeter Paenurm.
30.11.2018
Sulev Valdmaa pälvis Käisi preemia
Laurentsiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa pälvis 30.novembril Johannes Käisi preemia. Auhind anti talle üle Johannes Käisi Seltsi esinaise Aina Alunurme poolt Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis. Sulev Valdmaa (sünd. 24. XI 1954) on Kuusalu Keskkooli endine direktor ja Jaan Tõnissoni Instituudi Kodanikuhariduse keskuse juhataja, õppekavaekspert ja peametoodik ajaloo ja ühiskonnaõpetuse aines. Ta on olnud Eesti seni ainukese UNESCO õppetooli juhataja. Sulev Valdmaa on paljude ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse raamatute ja õpikute autor ning kaasautor, näiteks "Põhjamaade ajalugu" (Avita 1995), "Mis on multikultuurne ühiskond" (JTI 1997), "Põnevamad koolitunnid" (JTI 1998), "Lähiajalugu" (Argo 2000) ja "Eesti ajalugu gümnaasiumile" (Koolibri 2001). Ta on olnud Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse eksperdiks. Tänu tema tegevusele on rajati Kuusallu eesti keele uue ortograafia looja Eduard Ahrensi ausammas.
28.11.2018
100 aastat tagasi alanud Vabadussõjas langesid ka Kuusalu kihelkonna mehed
28. novembril 1918 alanud alanud Vabadussõjas langesid ja surid haavadesse ning haigustesse ka Kuusalu kihelkonna mehed.
Eestile iseseisvuse toonud sõjas osalenud ja oma elu ohverdanud kaaskihelkondlasi mälestasid Kuusalu Vabadussõja mälestussamba juures vallavanem Monika Salu ja vallavalitsuse liige Sulev Valdmaa. Vallavalitsuse poolt asetasid nad mälestussamba jalamile pärja.
20.11.2018
Vabakonna ja vallavalitsuse vahekord
19. novembri õhtuks kutsusid Kuusalu valla vabakonna eestkõnelejad vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmeid, vallaametnikked ning vabakonna esindajad Kuusalu rahvamajja, et üksteise ootusi ja lootusi kuulata. Meie vabakond on üsna suur. Mitmesuguseid seltse, setsinguid ja klubisid on saja ringis. Nagu Kolgaküla rahvamaja juhataja, üks kokkusaamise initsiaatoreid, Kaisa Linno teadis rääkida, kiideti kuusalulaste ühistegemisi toonase ajakirjanduse veergudel juba möödunud sajandi kahekümnendail aastail. Tubli on see tegevus tänagi. Mõttevahetuse käigus püüti selgeks rääkida, milles ja kuidas saab vald oma aktiivseid inimesi tänastes oludes senisest veelgi paremini toetada ja innustada. Oli meiegi selts sellel üritusel esindatud ja aitasime omalt poolt samuti heade mõtete veelgi paremaks saamisele kaasa.
17.11.2018
402 päeva, mis muutsid Eesti saatust - ka Kuusalus
28. novembril 2018 sada aastat tagasi algas Eesti Vabadussõda. Järgnevad 402 päeva on kõik meenutused sellest ajaloosündmusest. Kuusalu kihelkond oma siinmail toimunud Valkla lahinguga ja vaid ligikaudu aastapäevad peale sõja lõppu püstitatud Eesti esimese Vabadussõja mälestussambaga saab suure ja võidukalt lõppenud tapluse ülemaalise tähistamise ürituste sarja üheks olulisemaks paigaks. Jälgige teateid!
15.11.2018
Duo Telluur - väärismetall heliseb 17. novembril Kuusalus
Novembris astub ERSO välja oma tavapärasest keskkonnast ning annab nädala jooksul erinevate koosseisudega 100 kontserti üle Eesti. Laupäeval 17. novembril kell 15 esineb Kuusalu kirikus Duo Telluur (Heli Ernits (oboe, inglissarv) ja Kirill Ogorodnikov (kitarr). 2015. aastal loodud Duo Telluur sai oma nime keemilise elemendi järgi, mis on haruldane, hõbedane ja habras just nagu ansambli akustiline unikaalne kõla. Kitarr ja inglissarv on muusikamaailmas harva esinev pillikooslus. Ansambli liikmed Heli Ernits ja Kirill Ogorodnikov on öelnud, et neid inspireerib nende instrumentide sumedakõlaline sobivus ja võimalus mängida mitte väljakujunenud repertuaari, vaid värskeimat heliloomingut, samuti lemmikuid teistele koosseisudele kirjutatu hulgast.
11.11.2018
Kuusalu kihelkonna kunsti saab nautida ka Virumaal
Rakvere teatris on 11. oktoobrist kuni 30. novembrini meie kihelkonna kunstniku Krista Simsoni tööde näitus. Tõesti elamuslik! Kellel asja Rakvere teatrisse, see saab osa.
03.11.2018
Algus ja lõpp Tormisega
Hingedepäeva õhtu kontsert Kuusalus puudutas ka elavate hingi. VHK keelpilliorkestri kontsert, mis kestis tublisti üle tunni, algas ja lõppes meie kihelkonnast pärit Veljo Tormise loominguga - alguses “Tornikell minu külas” ja lõpus “Reminiscentia. Viimane laev”. On rõõm, et Kuusalu kultuurilembestel inimestel on võimalusi saada elamusi kohapealgi. Kuulajad on esinejatele saadud elamuse eest tänulikud.
01.11.2018
Ka Kuusalus on paslik rääkida dünastiatest
28. oktoobril kell 9.05 oli “Klassikaraadios" eetris uus saade sarjas “Dünastia". Tutvustati Velmeti muusikute peret. Stuudios olid Toomas Velmet ja tema kaksikutest lapsed Riina ja Tarmo Velmet. Arhiivilindilt rääkis kaasa Velmeti dünastia esiisa – helilooja, koorijuht ja pedagoog Aado Velmet (1910 – 1974). Selle dünastia palju tunnustust pälvinud liige Toomas Velmet on Kuusalu Kunstide Kooli tšello õpetaja ning Tarmo Velmet on alates 01. novembrist 2018 sama kooli direktor.
23.10.2018
Hingedepäeval heliseb tornikell minu külas …
Hingedepäeval 2. novembril algusega kell 19.00 on Rasmus Puuri dirigeerimisel Kuusalu kirikus kontsert “Tornikell minu külas”. Kavas on Tormise, Mägi, Kreegi, Saare, Kõrvitsa, Kangro, Räätsa jt looming.Esinevad Caro-Lyn Irjas, Tõnu Oja (Eesti Draamateater) ja Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkester. Kontserdi nimi on pärit Kuusalu kihelkonna mehelt. Nimelt - 1978. aasta suvel võttis kammerkoor Ellerhein dirigent Tõnu Kaljuste eestvedamisel ette kontsertturnee Lääne-Eesti ja saarte kirikutes, et pöörata tähelepanu sealsetele pühakodadele ja nende tollasele olukorrale. Selleks kontsertturneeks valmis Veljo Tormise üks tähtteoseid "Tornikell minu külas" kammerkoorile ja lugejale. Nüüd jõuab “Tornikell minu külas” ka helilooja kodukihelkonna kirikusse. 5. oktoobri pastoraadikontserdil oli kitarrimuusika kuulajate seas õpilasi. Oleks väga tore, kui noored võtaksid osa ka hingedepäeva kontserdist. Ka Kuusalu kihelkonna õpetajad, maa sool, on teretulnud! See on ju meie eesti kultuur!
23.10.2018
Riigieelarveliste vahendite kasutamise aruanne aktsepteeritud
16. oktoobril kinnitas Muinsuskaitseamet Laurentsiuse Seltsi aruande riigieelarvest eraldatud 4000 euro kasutamise kohta Kuusalu pastoraadi fassaadi renoveerimiseks.Töid teostas Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult ja ameti järelevalve all ajavahemikus 01. august kuni 01. september 2018 firma Reval Restauraator OÜ. Nagu mõned inimesed on arvamust avaldanud, pole hoone fassaad mitte kunagi varem nii hea välja näinud. Ilmselt ka mitte kohe pärast valmimist. Ent fassaad on fassaad. Suursuguse hoone kõik seinad vajavad sama kvaliteetset restaureerimist. Tuge on jätkuvalt vaja.
23.10.2018
Kontserdikülastajad toetasid kitarrimängu õppimist Kuusalu Kunstide Koolis
5. oktoobri kontserdil Kuusalu pastoraadis palus esineja enda esinemistasu arvelt toetada annetustega kitarrimängu õppimist Kuusalu Kunstide Koolis. Korjanduskarbis oleva raha lugesid Laurentsiuse Seltsi liikmed kontserdi järel üle, asetasid raha ümbrikku, mille sulgesid. Summa fikseeriti kirjalikult. Raha anti Seltsi esindaja poolt Kuusalu Kunstide Kooli esindajale järgmisel nädalal üle. Rohkem kui poolsada kontserdikülastajat tegid oma annetusega võimalikuks ühe keskpärase kitarri ostu. Kui sellele summale veel lisa leitakse, saab ühele tublile kitarrimängu õppijale juba päris korraliku muusikariista osta.
13.10.2018
Põllukivid ja marmor
Sellise pealkirja all jätkab Voldemar Kuslap “Eesti Ajaloo” 2018. aasta oktoobrikuu numbris (nr 10 (226)) Kuusalu kalmistu tutvustamist. Esimene ülevaade 1803. aastal rajatud Kuusalu kalmistul tehtud ringkäigul nähtust ilmus ajakirja septembrikuu numbris. Fotoga ja lühiksese kokkuvõttega on nüüd tutvustatud eesti esimese kutselise naisarhitekti Erika Nõva, kirjanik Karl Kideri (pseudonüüm Redik Soar), ajakirjanik Evald Jalaku (pseudonüüm Eesav Edvard Puuslik), Kuusalu kihelkonna ärkamisaja koolmeistri ja koorijuhi Hans Frommi, eesti riigikeele looja Eduard Ahrensi ning organisti ja helilooja Voldemar Schützi hauatähiseid. Kokkuvõtteks on öeldud, et Kuusalu kalmistul puhkab hulk kohalikke vaimuinimesi, kes on endale sõna ja pliiatsiga elatist teeninud ning seeläbi tuntud kodukandis ja kaugemalgi.
06.10.2018
Kuusalu pastoraadikontsert
5. oktoobril toimus Kuusalus pastoraadikontsert. Klassikalisel kitarril esines EMTA magistriõppes prof. Heiki Mätliku kitarriklassis õppiv Agni-Sandia Hallik. Laurentsiuse Seltsil on hea meel, et kontserdiruum oli rahvast tulvil. Osavõtjate hulgas olid ka prof Andres Uibo, hr Põlluaas Riigikogust, Kuusalu vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmeid. Kontserdile järgnes mõttevahetus auväärse hoone tuleviku teemadel. Nagu juba pastoraadi üritustel traditsiooniks kujunemas, pakuti ka seekord kõigile soovijaile mulgiputru. Küünlavalgel võis käia uudistamas nii hoone pööningukorrust kui keldrit. Vana maja suutis pakkuda üllatusi ka põlistele kuusalulastele. Esineja soovil lähevad tänasel kontserdil tehtud annetused ühe Kuusalu Kunstide Koolis õppiva noore kitarriostu toeks.
22.09.2018
Peatuspunkt inspiratsioonimatka teel
22. septembri hommikul tutvustas Laurentsiuse Seltsi esimees pea paarikümnele Eesti Muusikateaduse Seltsi liikmele Kuusalu kirikut ja vana pastoraadihoonet. Selts oli sel aastal valinud oma parimate tavade hulka kuuluva igasügisese kultuurilooliselt olulistesse paikadesse korraldatava matka esimeseks peatuskohaks Kuusalu kirikumõisa. EMTS kirjutab oma kodulehel, et nende matkade käigus ammutatud inspiratsioon on lasknud võrsuda nii mõnelgi viljakal mõttel. Laurentsiuse Selts loodab, et meiegi kandis nähtu jättis jälje. Võibolla ärgitas vana pastoraadihoone oma suure saaliga mõtetele, kuidas see korrastada ning esinduslikku kasutusse võtta. Aga võibolla oleks aeg Eduard Ahrensi teemadel midagi luua? Lahkudes avaldati arvamust, et sügisehaku Kuusalu kirikumõis on kaunis. Nii pealinnalähedasena võiks seda edaspidigi külastada. Matkajad lahkusid kolmveerandtunnise peatuse järel Kuusalust itta Viru raba ja Ilumäe
suunas ...
21.09.2018
Tänukontsert 5. oktoobril
Reedel, 5. oktoobri õhtul kell 18.00 on Laurentsiuse Seltsi korraldusel Kuusalu pastoraadis kontsert, millega tänatakse neid, kelle toel ja kaasalöömisel restaureeriti käesoleva aasta lauritsapäevaks selle auväärse hoone fassaad. Kontsert on miljöösse väga sobiv - esineb 1986. aastal Pärnus sündinud kitarrist Vahur Kubja. Ta lõpetas 2006. aastal Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ning 2012. aastal magistrikraadiga Nino Rota nimelise Monopoli konservatooriumi Massimo Felici kitarriklassi Itaalias. Kaheosalisele kontserdile oodatakse kõiki huvilisi ja eriti klassikalise kitarrimängu austajaid kuulama kitarri tõlgendusi maailma eri ajastute mustritest ning Hispaania kirevatest värvidest. Kontsert on tasuta, kuid esineja soovil saab teha annetuse kitarriõpingute toetamiseks Kuusalu Kunstide Koolis.
21.09.2018
"Innovatoorium - Tark Koolimaja värkvõrgu abil”
Kolga Kool viib koos Väätsa Põhikooliga, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumiga, Valga Gümnaasiumiga ja Kuressaare Gümnaasiumiga ellu targa koolimaja projekti, mis kestab kolm aastat. Projektipartnerid on projekti käigus saanud mitmesugust uudset nutivarustust nagu anduritega nutiriiete, kehaandurite, digikunsti jt komplekte. Kolga Koolil on kasutada teaduslabori komplekt. Koostööpartnereid - koole on projekti kaasatud rohkemgi. Üheskoos valmib uuenduslik õppevara värkvõrgu lahenduste rakendamiseks loodus- ja täppisteaduste ainetes, käivitub loodus- ja täppisteaduste õpetajate kogemuskohvik, kuhu kaasatakse huvilisi ka teistest koolidest, ning toimub palju muud huvitavat. Projekti eesmärk on äratada õpilastes huvi nii tehnika ja tehnoloogia kui nendega seotud teadmiste ja eluliste probleemide lahendamise vastu. Üldhariduse õppekavade loodus- ja täppisteaduste (LLT) õppeained soovitakse muuta innovaatiliseks ja elulähedaseks, soovitakse panustada tulemuslikku inseneri- ja elukestvasse õppesse ning luua eeldused inseneriloovuseks.
27.08.2018
Kuidas nii kõrgele jõuab?
Facebookis märgati Kuusalu kihelkonna vahva sportlase Ain Polma teadet mäetippude vallutamisest Eesti riigi juubeliaastal. Täpsemalt teada tahtmise peale kirjutas Ain 27. augustil:"Tere! Mägimatkamisega tegelen viimased 10 aastat. Startisime Eestist 07. augustil, Estonia tippu jõudsime 22.08. Enne seda tegime 6 päeva aklimatiseerumist Lenini baaslaagris, kus käisime ka 5100m kõrgusel Juhini tipus. Siis sõitsime Kõrgõzstanist Tadžikistani, Pamiiri. 2 päeva kõndisime Oktoobri liustiku piirkonda. 5. päeval tõusime Estonia tippu. 3 päeva liikusime piirkonnast uuesti välja. Hetkel oleme Lenini baaslaagris ja homme on plaan hakata tõusma Lenini tippu, 7134m kõrgusele.” Me oleme uhked oma tublide kaaskihelkondlaste üle!
23.08.2018
Kuhu lähed, Kuusalu vald?
Niisuguse nimega Kuusalu valla arengukava seminar toimus 23. augustil. Sadakond kõige erinevamate valdkondade tundmisega ja kõige erinevamatest ametitest inimest kogunes juba alates kella kaheksast hommikul Kuusalu rahvamajja, ning lahkus sealt alles kell viis õhtu eel. Pika päeva täitsid vallaametnike ettekanded ja nende põhjal järgnevalt kümnes töörühmas toimunud kahetunnised arutelud. Korrati üle ja kinnitati teadmisi selle kohta, missugune seis on meie valla erinevates eluvaldkondades täna. Parima püüdluses avaldati oma soove ja ideid, mis suunas võiks minna elu tänasest punktist edasi, mis pilt võiks avaneda siin kümnekonna aasta pärast. Inimeste otsene kaasatus oli saja kohalolnu näol suur. Lisaks sai toimuvat vaadata otseülekandena Internetis. Töörühmade kokkuvõtete esitlused on nähtavad järelvaatamisena siin.Laurentsiuse Selts oli seminaril esindatud mitme liikmega.
10.08.2018
Peadpööritav lauritsapäev 2018
Käesoleva aasta lauritsapäev kujunes vaatamata sellele, et oli argipäev, sündmuste poolest peadpööritavaks ja osavõtjate poolest rikkaks. Kell 11 algas Kuusalu Laurentsiuse kirikus tavapärane lauritsapäeva jumalateenistus, millel pidas jutluse Lääne-Harju praost Jüri Vallsalu ning kihelkonna suurpäeva tervitussõnad lausus Kuusalu vallavanem Monika Salu. Muusikalise osa sisustasid prof Andres Uibo orelil ja kontratenor Ka Bo Chan. Avati esimene osa kiriku altariruumi valmivast vitraažaknast, mille annetasid kirikule pr Lia ja hr Tiit Kõuhkna. Järgnes eine restaureeritavas Kuusalu pastoraadis. Kell 13 algas Kuusalu rahvamajas kolmas Eduard Ahrensi keelekonverents (eelmised 2015 ja 2017), mille sisu koostasid Eesti Keele Instituut ja Emakeele Selts. Konverentsi tervitas Kuusalu vallavanem pr Monika Salu, ning seda juhataas EKI direktor hr Tõnu Tender. Ettekandeid oli viis. Laurentsiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa tegi ajaloolise tagasivaate Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamisele, dr Ene Vainiku ettekande teema oli “Pühad ja pahad tunded”, dr Enn Ernits rääkis pärisnimedest Fr. R. Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsetes juttudes”, dr Mart Rannut ja hr Jaan Bärenson tutvustasid uue piiblitõlke väljakutseid ning pr Mariina Viia andis ülevaate ususõnastiku koostamise põhimõtetest. Konverentsi lõppedes külastati ühiselt Kuusalu kalmistul vastrestaureeritud Eduard Ahrensi hauaplatsi ning käbedamad jõudsid ära käia ka Eduard Ahrensi mälestusmärgi juures restaureeritava Kuusalu pastoraadi ees. Kell 18 oli rahvamajas Pille Lille Muusikute Fondi kontsert “Kaunis eesti keel”. Sellel esinesid Ralf Taal klaveril ja Neeme Ots trompetil. Laulis sopran Pille Lill. Kell 21 algas Kuusalu kirikus õhtukontsert, millel mängis orelit Piret Aidulo ning laulis bariton Ott Indermitte. Sisurikka päeva õnnestumisele oli palju kaasa aitajaid. Laurentsiuse Selts tänab aga eriliselt meie kihelkonna ettevõtteid-organisatsioone Leedikõrve Taimekasvatusühistut, MTÜ-d Kolga Arendus ja MTÜ-d Veljo Tormise Kultuuriselts, kelle sponsorlus ei jätnud tühjaks keelekonverentsiliste kõhtusid, ning OÜ Põhjakivi, kes valmistas sponsorluse korras Ahrensite hauaplatsile esindusliku kalmuvaasi. Pilte kõikidest 2018. aasta 10. augusti Laurentsiuse Seltsiga seotud sündmustest Kuusalus näeb meie Facebooki lehel.
09.08.2018
Eduard Ahrensi hauaplats Kuusalu kalmistul on korrastatud
Eduard Ahrensi perekonna hauaplats Kuusalu kalmistul on siiani olnud üsna haletsusväärses seisus. Lagunevaid hauaplaate on suudetud vaid aeg-ajalt puhastada. 2018. aasta Eduard Ahrensi keelkonverentsiks lasi Laurentsiuse Selts hauplatsi restaureerida. Restauraator Paul Uibopuu puhastas plaadid ning ehitas kahele neist alla vundamendi, et plaadid mullapinnast kõrgemale tõsta. Kolmas plaat on väga katkine ning selle restaureerimine seisab ees. Hauaplatsil on nüüdsest ka infotahvel, kus on kirjas nii Ahrensite hauaplatsile maetud kui ka kõrvalasuvale Woldemar Kentmanni hauaplatsile maetud. Woldemar Kentmann oli E. Ahrensi järglane Kuusalu kirikuõpetajana, "Ristirahwa Pühapäewa Lehe" tegevtoimetaja ja "Koolilaste Geograahwia raamatu", millest ilmus 9 trükki, koostaja. Kuusalu kihelkonna ettevõte OÜ Põhjakivi valmistas annetusena restaureeritud Ahrensite hauaplatsile esindusliku kalmuvaasi. Eesti riigikeele rajaja kalm ootab külastajaid.
27.07.2018
Kuusalu kihelkonna inimesed toetavad Eduard Ahrensi keelekonverentsi
Lisaks sellele, et mitmed Kuusalu valla seltsid ja asutused ning Kuusalu vallavalitsus on tegevad 10. augustil toimuva keelekonverentsi ettevalmistamisega, aidatakse selgi aastal ürituse heale kordaminekule kaasa konverentsikülalistele kohvilaua ja eine võimaldamisega. Käesoleval aastal aitavad lauda katta Leedikõrve Taimekasvatusühistu Kahala külast ning MTÜ Kolga Arendus. Konverentsi sisulise poole eest seisavad hea keeleinstitutsioonid. Eesti Keele Instituut annab ettekannete kohta teada oma veebileheküljel. Suur tänu kõikidele! Loota jääb vaid head ilma ja rohket osavõttu!
25.07.2018
Arenguid Eesti uhkeimas klassitsistlikus mõisakompleksis
On käimas Kolga mõisa karjakastelli konserveerimine. Töid teostab Tõnu Sepp. Mõisa karjakastell ehitati XVIII sajandi lõpul - XIX sajandi algul. XIX sajandi lõpus toimusid ümberehitused, mille käigus ehitati kastellile historitsistlikud ehisviilud. 1917. aastal oli karjakastell veel kasutusel. Kahala sovhoosi ajal oli ehitise läänepoolne osa sigalaks.
24.07.2018
Quo vadis - Kuusalu vald?
23. augustil toimub Kuusalu vallas terve päeva kestev arengukava seminar. Vald on nüüdseks veerand sajandit taasiseseisvunud Eestis oma teed käinud, ning ühisaruteludega soovitakse jõuda edasise arengu parima visioonini. Arusaadavalt on tänasel Kuusalu vallal teistsugused võimalused ja vajadused siinse elu terviklikuks edendamiseks kui veerandsajandi eest. Seminarile on kutsutud osalema volikogu liikmed ja volikogu komisjonide liikmed, vallaametnikud, kõikide valla asutuste juhtkondade esindajad, valla elu mõjutavate organisatsioonide esindajad.
24.07.2018
Kolmas Eduard Ahrensi keelekonverents
Lauritsapäeval 10. augustil toimub Kuusalu rahvamajas kolmas Eduard Ahrensi keelekonverents. Esimene konverents toimus 2015. aasta kevadel Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis ning teine 2017. aastal Ahrensi mälestusmärgi avamise aegu Kuusalus. Tänavuse ürituse korraldamise eest seisavad hea Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts, Veljo Tormise kultuuriselts, EELK Kuusalu kogudus ja Kuusalu vald. Üritus algab kell 12.30 tervituskohviga. Konverentsi avasõnad on Laurentsiuse Seltsi esimehelt, ettekannetega einevad prof Rein Veidemann, dr Ene Vainik, dr Enn Ernits, dr Mart Rannut, Jaan Bärenson jt. Konverentsi juhatab Tõnu Tender. Õhtu lõpetab kell 18 algav Pille Lille Muusikute Fondi kontsert.
05.05.2018
5. mail Kuusalu kiriklas
Teeme Ära talgupäeval 5. mail 2018 tegid kümmekond inimest tööd Kuusalu kiriklas. Naised koristasid territooriumi ja mehed tegid puhastaks vana pastoraadihoone keldri. Nagu talgute ajal ikka olid käepärast kohv, tee ja küpsised ning peale tööd söödi ühiselt talgusuppi.
26.04.2018
Mis on peidus Kuusalu vana pastoraadi keldris?
Seda saab igaüks ise järgi vaadata 05. mail Teeme Ära talgupäeval. Laurentsiuse Selts korraldab pastoraadihoones ja selle ümbruses koristuspäeva. Pastoraadi juurde kogunetakse kell 10. Kõik on kutsutud ja palutud. Teeme meie Kuusalu südame ilusamaks!
16.04.2018
Kuusalu kihelkonnast võiks pajatada päevi ja päevi
Laurentsiuse Seltsi esimees oli künnipäeval 14. aprillil palutud Eesti Genealoogia Seltsi Tallinna osakonnale rääkima Kuusalu kihelkonnast. Ettekande pealkiri oli kitsamalt sihitud meie kihelkonna kahekümnenda sajandi ajaloole, ent seegi osutus ülemäära laiaks teemaks. Kõneleja jõudis rohkem kui 30 kuulajale tutvustada meie Seltsi kodulehe andmebaasi põhjal vaid peamiselt Kuusalu kihelkonnaga seotud tuntud isikuid. Laurentsiuse Seltsi videofilmilt “Kus sinu pesakane” sai Meeli Lehise laulduna kuulda pohirannat ning videofilmil “Naine ei lähe tanuta tanumale ega põlleta põllule” rääkis Laine Kadajas, kuidas tema juhendamisel on Kuusalu mail rahvarõivaid valmistatud. Tund lendas linnutiivul ja jutuga ei jõutudki kaugemale. Aga kuulajate huvi meie kodu vastu oli suur. Pärast nn ametliku osa lõppu oli palju individuaalseid küsimusi ja auditooriumilt sai vastutasuks kuulda ka seniteadmata asju meie inimestest ja ajaloost. Tahaks loota, et künnipäeval aetud vagu toob Kuusalu maile uudistajate lisa.
04.04.2018
Sotsiaalteadlane koolitunnis
29. märtsil esines Loksa Gümnaasiumi ja 11. ja 12. klassi õpilastele Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts. Ta tutvustas gümnaasiumiõpilastele oma tööd, seda kuidas ta kirjutas peatükke 12. klassis kasutusel olevale ühiskonnaõpetuse õpikule ja rääkis põhjalikumalt palgalõhedest Eestis ning Euroopa Liidus. Viimane teema haakub Erasmus+ projektiga, milles Loksa kool koos Rumeenia ja Itaalia noortega osaleb. Seega tuli kaks tundi väldanud huvitav kohtumine kasuks ka projektile, kuna enne aprillikuu koolivaheaega saabuvad itaallased ja rumeenlased Loksale.
13.03.2018
Uut meie kodulehel
Laurentsiuse Seltsi koduleht täieneb pidevalt. Lisaks uudistele on viimastel kuudel täiendatud ülevaadet Kuusalu kihelkonna tuntud inimestest. Sellesse nimekirja on oodatud ettepanekuid igaühelt meie lugejatest. Olge palun head ja aidakegi kuusalulaste andmebaasi rikastada. Nüüd on kodulehelt võimalik lugeda ka ülevaadet Kuusalu kihelkonnamuuseumina toimiva Kolga muuseumi arenguloost ja 1921. aasta 23 mai “Postimehes” ilmunud sõnumit esimese Eesti Vabadussõja mälestussamba avamisest Kuusalus.
24.02.2018
Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva tähistamine Kuusalus
24. veebruar on taasiseseisvunud Eesti ajal olnud Kuusalus alati pidulik päev. Juubelipäevgi kulges siin sama moodi, nagu ikka: hommikul pidulikud kogunemised Vabadussõja Valkla lahingu mälestuskivi ja Kuusalu Vabadussõja mälestussamba juures Kuusalu kalmistul, seejärel jumalateenistus Kuusalu kirikus ja Eesti Vabariigi aastapäevaaktus rahvamajas. Kõik oli nii nagu ikka, ent selgelt veelgi pidulikum kui tavaliselt. Vabadussõja mälestusmärgi juures oli auvahtkond, öeldi tervitusi, asetati lilli ja küünlaid, lasti aupauke. Aastapäeva aktusel öeldi pidukõnet, laulis Mikk Tede, tantsisid Kuusalu Keskkooli mudilased. Kõige lõpuks pakuti kõikidele pidulikku einet, kus oli loomulikult kilu, aga oli valmistatud ka suur kauinis peotort. Eesti sünnipäva tähistavaid ettevõtmisi jagus kihelkonnas aga loomulikult paljudesse küladesse ja mitmele päevale. Ootame järgmist 24. veebruari!
13.02.2018
Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamine kandideerib 2017. aasta keeleteo tiitlile
2017. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 23 mullust keeletegu. Nende hulgas on ka Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamiseks tehtu. Avalik hääletus kestab 7. märtsi keskööni. Igal ühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile siin.
02.02.2018
Elu korrastab ka raamatute lugemist
31. jaanuaril oli koos Kuusalu raamatukogu nõukogu. Arutati raamatukogu filiaalide sulgemist Hirvlis ja Viinistul. Põhjuseks, nagu paljude sulgemiste puhul Eestis ikka, kasutajate vähesus. Antud juhul aga probleemi pole. Elu on ju üha mobiilsem, ning inimesed küladest käivad sageli Kuusalus, kus astuvad läbi ka meie “keskraamatukogust”. Keegi heast lugemisvarast seega ilma ei jää. Kuusalu raamatukogul jäävad tegutsema veel Joaveski, Kõnnu, Kolga ja Vihasoo filiaalid. Näeb, mis elu nendega teeb!
31.01.2018
Viiega lõppevad eluloolised daatumid
Eduard Ahrensi läheneva 215. sünniaastapäeva eel ilmus Omniva "Minu mark" tellimusena (0009149) üks poogen riigisisese tariifiga postmarke Kuusalus 2017. aastal avatud öise Eduard Ahrensi mälestusmärgi kujutisega. 2018. aastal täitub Ahrensil veel rida viiega lõppevaid eluloolisi daatumeid - 195 aastat Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetamisest, 175 aastat tema grammatika esimese trüki ja 165 aastat teise trüki ilmumisest, 155 aastat surmast.
28.01.2018
Lahemaa lahedad inimesed arutasid oma kodupaiga asju
26. jaanuaril olid Palmse mõisas koos ligi paarkümmend Lahemaa inimest, kes võtsid Ave Pauluse juhtimisel kõneks rahvuspargi kultuuripärandi valdkonna lähiaastate plaanid. Arutlusringis tuletati meelde, mida väärtuslikku kõik siinmail leidub - nii tööstusobjekte kui ajalooliste isikutega seotud paiku ja omanäolisi elukeskkondi. Seda kõike tuleb edaspidigi väärtustada, teadvustada ja tutvustada. Kuidas - see oligi arutluse teema. Laurentsiuse Selts oli kokkusaamisel uudistajana esindatud.
21.01.2018
Nad laulsid suust ja südamest
20. jaanuaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Lisaks juba detsembris ühingu poolt Kuusallu annetatud Aasta 2017 korraldaja tiitlile tuli nüüd meie kihelkonda lisa. Panuse eest kultuuriruumi sai aasta koori tiitli Kolga-Kuusalu Kammerkoor (dirigent Taavi Esko), kelle 2017. aasta tegemiste hulka kuulusid koori 30. sünnipäeva tähistamine mitmete kontsertidega ja CD «Ma laulan suust ja südamest» väljaandmine.
