27.12.2019 Järgmisel aastal samm edasi Nagu meedia kuu aega tagasi teada andis, on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanekul eraldatud 2020. aasta Eesti riigieelarvest 10.000 eurot Laurentsiuse Seltsile Kuusalu vana pastoraadihoone ennistamise jätkamiseks. EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse, kellele hoone kuulub, ja Laurentsiuse Seltsi vahel sõlmiti 08. novembril 2019 vastav heade kavatsuste leping. 2020. aastal soovib Laurentsiuse Selts jätkata käesoleval aastal Baltische Baudenkmäler e.V.-lt saadud rahalise toe abil alanud pastoraadi ruumide ennistamist. 2018. aastal toetas EKRE pastoraadi fassaadi taastamist.
Laurentsiuse Seltsil ja EELK Kuusalu kogudusel oleks väga hea meel, kui Kuusalu ettevõtjad ja teised hea tahte inimesed leiaksid ka omalt poolt võimaluse pastoraadi ennistamist toetada. Töid on teha väga palju, rahavajadus on suur, kuid kui vaadata pastoraadi fassaadi ja hoone suurt saali nende praeguses seisukorras, siis võib veenduda, et heaperemeheliku tegutsemisega on iga summa abil võimalik häid tulemusi saavutada.
20.12.2019 Mida noored ümbritsevas tähele panevad 19. detsembril esitlesid Loksa Gümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklassid oma esimese poolaasta projekte. Projektidega näidati mitmeid kodanikuoskusi alates ümbritseva elu analüüsivõimest kuni olukordadele lahenduste pakkumiseni ja avaliku esinemise suutlikkuseni. Noored käsitlesid oma kooli keskkonnasõbralikkust, linna staadioni olukorda ja narkootikumide kahjulikkust noortele. Kolme projekti kuulasid ja hindasid žüriid, kuhu kuulusid käsitletud valdkondade eksperdid ning oma kooli õpetajad.
(Fotod: Sulev Valdmaa)
07.12.2019 Jõulud ja aastavahetus Kolgas 13., 14. ja 15. detsembril toimub Kolgas seitsmes Kolga Jõululaat. Selle kava leiab siit. Infot saab jälgida ka MTÜ Kolga Arenduse FB-lehel. 2014. aastast alates on Kolgas korraldatud Kolga Raamatuklubi klubiõhtuid. Seni on toimunud 37 klubiõhtut. 38. raamatuklubiõhtu koos näitusega "Pühakiri. Käsikirjast emakeelse Piiblini" toimub 23. jaanuaril 2020, kl 18 Kolga muuseumis. Raamatuklubis tuleb juttu piibli osatähtsusest eesti keele grammatika väljakujunemisel, eestikeelse hariduse andmisel ja lugemaõppimisel. Külalisteks on eesti keeleteadlane, ülikoolide eesti keele dotsent Mart Rannut ja eesti kirikutegelane, Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson. Näitus "Pühakiri. Käsikirjast emakeelse Piiblini" on avatud 10. jaanuar - 31. märts 2020. Näituse raames saab näha maailma haruldasi ja väga vanu piibleid, nende makette.
23.11.2019
Juminda poolsaare tulevik - Leesi Tarwitajate Ühisus Ajalugu kordub. Tallinna-Haapsalu rahukogu registreerimise osakond kuulutas saja aasta eest, et 25. septembril 1919 otsustati registreerida ja kanda registrisse "Kolga-Leesi Kalameeste Tarwitajate Ühisus" — nr. 185 all (https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19191213.2.17.1). Sada aastat hiljem, 23. novembri õhtul 2019, kogunes Juminda poolsaare külade rahvas Leesi ajaloolisse rahvamajja. Üheskoos otsustati nüüd tundmata tuleviku eest päästa poolsaare nn maamärk - Leesi külapood. Senine valdaja oli poe koos kinnistuga müüki pannud, ning et mitte jääda sõltuma uue võimaliku ostja tahtest, otsustati see ühiselt ära osta ja poe pidamist Leesil jätkata. 23. novembri õhtul arutaski poolsada kokkutulnut Leesi rahvamajas läbi MTÜ Leesi Tarwitajate Ühisuse põhikirja ja edasised vajalikud toimetamised poe ja kinnistuga. Kui kõik läheb nii, nagu kavandatud, jääb Leesile tegutsema nii pood, kui muutub kaunimaks ja inimestele senisest palju rohkemaid võimalusi pakkuvaks kogu külakeskus selle ümber.
(Fotod Sulev Valdmaa)
21.11.2019
Kuusalu Vabadussõja mälestussamba minevik, olevik ja tulevik 19. novembril 2019. tehti Kuusalu rahvamajas kokkuvõtteid meie Vabadussõja mälestussamba korrastamistöödest. Kuidas Eesti esimest sammast käesoleva aasta kevadel restaureeriti ja konserveeriti, sellest on juttu meie 21. mai uudises. Nüüd vaadati üle ka sammast ümbritseva platsi korrastamise ja kujundamise plaanid, mille juurdelisatud eskiisi on koostatud OÜ Kivisilla. 16. mail 2021 möödub samba avamisest 100 aastat. Ei ole võimatu, et seda sündmust tähistatakse ülemaaliselt. Usutavasti näeb kogu Kuusalu kalmistu keskne plats selleks ajaks nagu ümbersündinu välja. Tööde eestvedaja hr Heigo Vija ja vabatahtlike tublidus on juba tänasekski kandnud kiiduväärset vilja. Laurentsiuse Selts tänab hr Vijat ja samba korrastamisel kaasalöönuid ka omalt poolt tehtu eest!
14.11.2019
Kuusalu kihelkonnas tublid koolid 2019. aastal tegid Kuusalu ja Loksa gümnaasiumilõpetajad matemaatika riigeksami väga hästi. Kuusalu Keskkooli matemaatika laia riigieksami tulemus oli eelmise aasta omast 29 kohta parem, ning sel aastal oli kool riigis paremuselt 6. Loksa gümnaasium parandas eelmise aasta tulemust kolme koha võrra, ning oli nüüd riigis 23. Koolid on üldse tublid. Õpilaste teadmiste kasvatamisel ja silmaringi avardamisel tehakse palju. Nii käisid Loksa Gümnaasiumi üheksandate klasside õpilased 12. novembril projekti "Minu riik" raames pealinnas, kus külastati presidendi lossi Kadriorus ja Toompeal tutvuti Riigikoguga. See aitas kinnistada ühiskonnaõpetuses äsja õpitut. Tiir peale Lennusadamas oli hea ajalootund.
Õpilased Riigikogu Valges saalis. (S. Valdmaa foto)
17.10.2019
Kõige kasulikum jook on vesi! 17. oktoobril viis Gümnaasiumi õpilastega õpitubasid läbi Eesti meistriliiga läbi aegade üks parem leegionär Chris Moore. Õpitoad olid küll väga sportlikud, kuid keskendusid ka tervislikele eluviisidele, tuleviku sihiseadetele ja üldse õigetele eluhoiakutele. Lisaks oli dialoog õpilastega ka inglise keeles. Seetõttu oli tegemist tõelise ainetevahelise integreeriva üritusega, mida andis päeva jooksul veel teisteski tundides arutada.
(S. Valdmaa fotod)
13.10.2019
Juminda poolsaare tublist rahvast ETV 12. oktoobri "Maahommiku" saates oli väga tore ringvaade Kuusalu kihelkonna Juminda poolsaare inimeste ettevõtmistest. Räägiti rõõmu ja oli kurbustki. Aga eks nii see inimese elu olegi - rõõm ja kurbus käsikäes. Tore on, et lõpuks võidab alati rõõm. Muidu oleksime juba ammu loobunud.
(ERR kuvatõmmis)
07.10.2019
Jätkuvalt eesti keele aastast ja Eduard Ahrensist! Laurentsiuse Seltsi esimees esines 07. oktoobril Kuusalu Keskkooli vanemate klasside õpilastele, ning tutvustas neile meie kodukandi vahva keelemehe Eduard Ahrensi elu. Jätkub ka Tallinna Toomkooli, kus Ahrens õppis, 700. aastapäeva tähistamine. Selle juubeliga seoses on Tallinna Linnamuuseumi väljapanekute hulgas samuti Ahrensit tutvustavat. Laurentsiuse Seltsil on hea meel, et meiegi oleme aidanud Eesti riigikeele looja vahepealsest unustusse vajumisest välja toomisele kaasa.
Väljapanek Tallinna Linnamuuseumis (Foto: H. Haljasorg)
06.10.2019
Kuusalu kihelkond - laatade kihelkond! Samasuguse pealkirjaga uudis oli meie Seltsi kodulehel ka 06. jaanuaril 2016. Aga elu edeneb, ning laatasid tekib siinmail üha juurde. Eile kutsuti rahvast Kapa turule Kuusalus ja täna taaselustati kunagine üle Eesti kuulus olnud Liiwa laat. Nagu võib lugeda 1926. aasta 16. jaanuari nädalalehest "Esmaspäev", läks omal ajal Kuusalu kandis laatadega lausa kitsaks. Nüüd on inimestel liikumisvõimalused paremad, jõuab kõikjale.
1926. aastal tõrjus Liiwa laat Kuusalu mihklilaada välja. 2019. aastal mängis Liiwa laadal ostjate ja müüjate rõõmuks lõõtsamees Jaagup Kippar. (S. Valdmaa foto)
26.08.2019
25. augustil Jumindal 1941. aasta Juminda miinilahingu mälestusüritusel asetas selles traagilises sündmuses hukkunud onu mälestuseks lilled ka hr Jüri Kraft. Hr Kraft on Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamise suurtoetaja.
20.08.2019
Laurentsiuse Selts jätkab Kuusalu kihelkonna tutvustamist Taasiseseisvumispäeval 20. augustil tutvustas Laurentsiuse Seltsi esimees Advokaadibüroo bnt töötajatele, kelle hulgas on Laurentsiuse Seltsi liikmeid, meie kihelkonda. Nii seest kui väljast vaadati Kuusalu kirikut ja pastoraadihoonet. Eduard Ahrensi mälestusmärgi juures saadi teada, kes ta oli, ning mil moel on ta saatuslik isik Eesti riigi rajamise imetabasel teel. Kuusalu kalmistul vaadati Ahrensite ja Kentmannide hauaplatse ning Eesti esimest Vabadussõja mälestussammast. Alevis peatuti meie vähetuntud, kuid haruldase arhitektuuripärli juures. Sammuke Kuusalust kõrval - Ilumäel -, mängiti kabelis orelil ette üks armastatuimaid kirikuhümne, mille rahvusvaheliselt üldtuntud sõnad on kirjutanud Ilumäe surnuaial puhkav Julie Hausmann. Need viisistas helilooja Silcher. Ringkäigulised laulsid Julie Hausmanni haual tema "Oh võta mind, mu Jumal ...". Ringsõit lõppes Tammispeal. Tutvuti "sepikojaga", kus kaks aastat tagasi valmis Eduard Ahrensi mälestusmärk.
17.08.2019
1941. aasta Juminda miinilahingus hukkunute mälestushetk 
Kuusalu Muinsuskaitse Selts ja hr Jüri Kraft kutsuvad inimesi osalema 1941. aasta Juminda miinilahingus hukkunute mälestushetkel merelahingu mälestusmärgi juures Jumindal 25. augustil kell 13:00.
11.08.2019
Rahvusvaheline konverents Kuusalus 10. augusti Eesti-Soome kultuurikonverents kujunes suursuguseks ürituseks - hiigelsuur Soome lipp lehvimas Ahrensi platsil ja hulk külalisi Eesti riigikeele sünnikodus! Just selleks ürituseks nii hästi kui võimalik korrastatud auväärses hoones täitus saal konverentsi alguseks rahvast, keda oli Soomest ja Tartust, Tallinnast ja Kuusalu mailt ning mujalt Eestist. Oli keeleteadlasi, oli Eesti Rooma Klubi liikmeid. 54-st toolist tuli puudu. Kokku kuus ettekannet andsid pildi nendest Eesti ja Soome ajaloolistest sidemetest, mis sõlmitud Kuusalu mail, ning Eesti ja Soome keeleteadlaste töödest-tegemistest tänaseni välja. Ettekannetega esinesid Ulvi Meier ja Sulev Valdmaa Kuusalust, Hannu Remes (konverentsi idee algataja) ja Auli Hakulinen Soomest, Jüri Valge Tartust ning Piret Norvik Tallinnast. Konverentsi juhatas Laurentsiuse Seltsi liige pr Urve Läänemets. Kohal viibis organisatsiooni Baltische Baudenkmäler esindaja Hr Michael von Grotthuss Saksamaalt, mille rahalisel toel firma Similar OÜ pastoraati ennistas. Konverentsi lõpul avaldati arvamust, et nüüdsele, sisuliselt Eduard Ahrensi konverentside sarja viiendale üritusele, järgneb 2020. aastal kindlasti kuues.
Laurentsiuse Selts tänab suure abi eest Sven-Olav Paavelit, Ester ja Toivo Paenurme, Lea Mäevälja, Rutt ja Eve-Raili Kuulpakki, Mare Russakut ja Eve Sitsi, kes jõu ja nõuga aitasid Ahrensi platsi ja pastoraadihoonet külaliste vastuvõtuks valmis seada.
Laurentsiuse Selts tänab konverentsi kaaskorraldajat Emakeele Seltsi ja toetajaid Kuusalu valda, Haridus- ja teadusministeeriumit, ning Selverit, kes aitas sponsorkorras katta traditsioonilist konverentsi lõunalauda.
Saal sai rahvast täis. Pildil: teises reas vasakul pr Auli Hakulinen, esimeses reas hr Hannu Remes. (S. Valdmaa foto)
Baltische Baudenkmäler e.V. esindaja hr Michael von Grotthuss ja konverentsi juhataja pr Urve Läänemets. (S. Valdmaa foto)
Esineb Tartu Ülikooli emeriitdotsent hr Jüri Valge. (S. Valdmaa foto)
07.08.2019
Saksa sõprade abi Eesti-Soome kultuurikonverentsi korraldamine lauritsapäeval otsustati kevadel. Avaldati soovi, et see toimuks Kuusalu pastoraadis, mida on külastanud Soome rahvuseepose "Kalevala" autor Elias Lönnrot. 2014. aasta põlengu järel on hoone sisemus olnud siiani üsna haletsusväärne ja kole. Saksa organisatsioon Baltische Baudenkmäler e.V. otsustas aga anda pastoraadi suure saali korrastamiseks raha, ning firma Similar OÜ kasutas seda nii, et tulemusega võib igati rahule jääda. Kõigil on võimalus seda ürituste korraldamise paika konverentsile osalema tulles oma silmaga kaeda. Muuseas - Baltische Baudenkmäler oli ka Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamise üks suurtoetajaid. 
Kuusalu pastoraadi ennistatud saal. (S. Valdmaa foto)
30.07.2019
23.07.2019
Valmis Laurentsiuse Seltsi neljas film
2018. aasta suvel võtsid Ants Rebane ja Heiki Haljasorg Laurentsiuse Seltsist koos Marko Rootsi ja Ott Rebasega ette meretee, et külastada Kuusalu ja Jõelähtme valla saari. Videos jäädvustati kokku 13 suuremat ja pisitillukestki maalappi Kolga, Hara ja Eru lahes, millest enamusele mitte keegi mitte kunagi tõenäoliselt ise ei satu. Videomaterjalist valmis üle aastate (eelmine 2014) Laurentsiuse Seltsi neljas film "Kuusalu ja Jõelähtme valla saared”, mis on pühendatud Eesti Vabariigile tema 100. aastapäevaks. Mis saartel näha oli, saab vaadata siit. Head vaatamist!
18.07.2019
Eesti - Soome kultuurikonverents lauritsapäeval Kuusalus
2019. aasta on eesti keele aasta. Sellega väärtustatakse eesti keelt ning tähistatakse eesti keele mainimist riigikeelena sada aastat tagasi. Meie emakeele saamisel riigikeeleks on Soomel ja soomlastel olnud väga suur roll. Laurentsiuse Selts ja Emakeele Selts korraldavad eesti keele aasta puhul lauritsapäeval 10. augustil 2019 algusega kell 14:00 Kuusalu pastoraadis, eesti riigikeele sünnikohas, Eesti - Soome kultuurikonverentsi. Soome ja Eesti lektorite ettekanded annavad ülevaate kahe sugulasrahva kultuuri- ja keeletöö alastest sidemetest 19. sajandist tänapäevani. Konverentsist osavõtt on tasuta. KÕIK ON OODATUD!
14.07.2019
Uut meie kodulehel Vanemast ajakirjandusest leiab aeg-ajalt huvitavat lugemist Kuusalu kihelkonna kohta. Kõik avastatav ei pruugi olla rõõmustav, ent õpetlik ometi. Nii on siin nüüd lugeda 1936. aasta ajaleheartikkel Eduard Ahrensi haua kohta (loe selle lehekülje viimast artiklit). Millest artikli autor kõneleb, sellest saab aimu samasse laetud 1973. aastal tehtud fotost.
Sarnane lugu on ka 1922. aastast vaid aasta varem püstitatud Vabadussõja mälestussamba kohta, mille leiab siit. Samas on Endel Vaherma kogust pärit haruldane foto kommunistide poolt 1941. aastal purustatud mälestussambast.
14.07.2019
Traditsiooniline mälestuspäev
13. juulil toimus juba 1994. aastal alguse saanud Eesti sõjaväelendurite mälestamine Järvi järvede ääres, paigas, kus nad punaväe haarangus 1941. aastal hukkusid. Seekordne üritus oli tagasihoidlikum kui varasemad, kuna kaaskorraldaja Eesti õhuvägi oli hõivatud samal päeval Ämari lennuväljal toimunud Eesti õhuväe 100. aastapäevale pühendatud suure rahvusvahelise õhušõuga. Ent nagu alati, oli ka seekord osavõtjate hulgas külalisi kaugemalt - kapten Johannes Kalmeti sugulased Kanadast.
02.07.2019
Kuusalu rahvas esimesel eestlaste üldlaulupeol 1869. aastal Tartus
Rahvuslikku liikumist uurinud teadlane Rudolf Põldmäe kirjutab 1969. aastal oma raamatus "Esimene Eesti üldlaulupidu 1869" (lk 61-62): "Kauge ja kehv Harjumaa andis laulupeole vähe osavõtjaid. Koorilaul oli hästi arenenud Kuusalus ja sealt tuli ka pidulisi. Kuusalus arenesid 1860-ndail aastail hoogsalt vallakoolid, ja mõned väljast tulnud koolmeistrid hakkasid koolide juures mitmehäälset laulu arendama. Pastor W. Kentmann pooldas seda ja soovitas üldlaulupeost osa võtta. Tehti lipp, mille jaoks saadi raha kontsertidest. Pastori õde valmistas lipu ja õmbles selle peale aastaarvu 1867, mis tähistas koorilaulu algust Kuusalus. Peamiselt koolmeistritest koostatud meeskoori aitas pastor välja õpetada, ent ise peole ei sõitnud, vaid teda asendas Hirvli koolmeister Fromm. Laulupeol nägi Kuusalu rahvas, et lauluga käib käsikäes orkestrimuusika ja nii hakati Kuusalu pasunakoori asutama; plaan saigi teoks 1870.aastal."
18.06.2019
Küüditamise haavad ei parane
2016. aastal, mil 1941. aastal küüditatud Jakob Kalle ja tema abikaasa Leontine (Lonni) (sünd. Riiberg) Kalle sünnist möödus 120 aastat, tõid Mati ja Peep Konton Kahala külast Hiie talust oma küla Kaarnavälja talu metsa servalt põllukivimüraka ja paigaldasid selle pererahva mälestuse jäädvustamiseks Kaarnavälja talu krundile. Kivile paigaldatava plaadi aluse lihvimise ja plaadi tellimisega läks aega ja see sai paika 2017. aastal. 15. juunil 2019 istutas M. Konton oma onu mälestuseks paigaldatud kivi juurde tamme. Vaata ka põhjalikumalt siit.
Kaarnavälja mälestuskivi. Mati Kontoni foto
15.06.2019
Aasta kõige tähtsam koosolek
Viidipäeval 15. juunil toimus Kuusalus Laurentsiuse Seltsi aastakoosolek. Kinnitati 2018. aasta majandusaasta aruanne ja anti eelmise aasta tööle hinnang. 2018. aastal oli veel suuresti tunda Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamise tuuli, kuid jõudumööda tegeldi ka vana pastoraadihoone ennistamisega. 2019. aastal loodame aidata saada selle hoone ka seestpoolt pisut rohkem korda. Järgmistel aastatel oleks aga otstarbekas pöörata pilke ka teistele Kuusalu kihelkonna teemadele. Seltsi liikmeskonnas on olnud arengid, ning see toob juurde uusi võimalusi. Käesoleva aasta olulisema sündmusena seisab ees emakeele ja riigikeele aasta hõngulise Eesti - Soome kultuurikonvernentsi korraldamine lauritsapäeval.
11.06.2019
Kuusalu rannakiele sanastigu esitlus Viinistul
10. juunil esitles Eesti Keele Instituut Viinistu kunstimuuseumis Kuusalu rannakeele sõnaraamatut. See liitub 6. väljaandena EKI väikeste murdesõnastike sarja. Kuusalu rannarahva eripärast murdekeelt on räägitud Kuusalu kihelkonna rannikul Kaberneemest Salmistuni ning Juminda ja Pärispea poolsaarel. Rannakeele püsima jäämiseks loodud töörühm Rannakiele Üäks oli Virve küla Ene Velströmi juhtimisel sõnaraamatu koostamise tubli taganttõukaja ja EKI-le sisusse panustamisel toeks. Rannakiele Üäks korraldas raamatu tutvustamiseks ja müügiks kolm esitlust. Peaesitlus Viinistul toimus jätkuks varasematele esitlustele rahvamajas ja Hara sadamas. Viinistul olid kohal olid paljud Eesti Keele Instituudi töötajad eesotsas direktori Tõnu Tenderiga, Juminda Poolsaare Seltsi liikmed ja eakad rannainimesed, kes täna veel rannakielt edasi kannavad. Sõnastikus on kokku 7500 rannakeelset sõna.
04.06.2019
Lendurite kivi juures - nagu igal aastal
Nagu see igal aastal on olnud traditsiooniks, toimub ka sel aastal Lendurite kivi juures Eesti sõjaväelendurite mälestusüritus. Kokku tullakse laupäeval 13. juulil 2019. Kogunemine Kiiu torni juures on kell 11.00. Edasi sõidetakse Aruhärma
21.05.2019
Juubeli eel värskenduskuur läbi tehtud
16. mail 1921 avati Kuusalu kalmistul Eesti esimene Vabadussõja mälestussammas. See oli ka ainuke omalaadne, mis teinud läbi küll mitmed vintsutused, seisis uhkena oma kohal läbi nõukogude okupatsiooni aastate. Mälestussamba püstitamise 100. aastapäeva eel algatati selle korrastamine, sest viimastest 1988. aastal tehtud töödest möödunud aja jooksul olid samba küljest taas hakanud eralduma 1941. aastal lahti löödud ja kolmekümne aasta eest tagasi liimitud tükid. Nüüdse konserveerimise pakkumise tegi ettevõtte Mandagora, kes tegeles 2018.a Järva-Madise Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamisega. Lisaks on elus ka üks spetsialist, kes 30 aastat tagasi taastas Heino Kuura kivitööstuses Harkus Kuusalu mälestussammast. Seekordseteks taastamistöödeks saadi toetust Muinsuskaitseametilt. Oma panuse andis ka rahvas annetustena. Meie rahva üks esimesi oma mälestussambaid saigi juubeli eel uue ja värske väljanägemise, sest konserveerimistööd Kuusalu kalmistul lõppesid 20. mail 2019.
06.05.2019
Kuidas Ahrens käsi soojendas
05. mail külastasid Kuusalu kirikut ja kogudust kaks tulevast vaimulikku Suurbritanniast Dominic de Mattos ja Alex Norris. Külalised osalesid esmalt pühapäevasel jumalateenistusel kirikus. Seejärel tutvustas Laurentsiuse Seltsi esimees neile Kuusalu ajalugu, meie kirikut, kirikumõisa koos pastoraadi ja Ahrensi ausambaga. Ilm oli jahe ning külm puges ringkäigu ajal kontidesse. Ootamatult ilmnes, et päike oli korralikult üles soojendanud Ahrensi mälestusmärgi pronkshõlmad, millel mehed siis mõne viivu käsi soojendasid. Käidi ka kalmistul Ahrensi haual, vaadati Vabadussõja mälestussammast. Oli võimalus anda põgus ülevaade Eesti ajaloost üldisemaltki, sest pooleteisetunnise jalutuskäigu teele Kuusalus jääb näitmaterjali meie ajaloo mitmest olulisest perioodist.
03.05.2019
Tallinna Toomkooli õpilased külastasid täna Eduard Ahrensiga seotud paiku Kuusalus
Tallinna Toomkooli 3.t ja 3.p klassi õpilased olid täna Kuusalus. Kuna poisid jõudsid varem, siis nad mängisid Kuusalu kiriku taga jalgpalliväljakul jalgpalli. Kui tüdrukud ka Kuusallu jõudsid, siis sai külastatud Laurentsiuse Seltsi esimehe Sulev Valdmaa juhtimisel Kuusalu surnuaias Tallinna Toomkooli vilistlase Edurd Ahrensi ausammast ja Kuusalu Vabadussõja ausammast. Seejärel toimus Kuusalu vana pastoraadi ees Toomkooli külaskäigu mälestuseks kahe pärna istutamine (pärnad tõi Kuusalu kirikuõpetaja Jaanus Jalakas) ning pildi tegemine Ahrensi ausamba ees. Pärast seda sai söödud mulgiputru ja kringlit Kuusalu vanas pastoraadis. Päeva lõpus sai loetud Meie isa palve ja lauldud Tollite Hostias Kuusalu kiriku altariruumis ning vastu võetud Kuusalu kirikuõpetaja Jaanus Jalaka loetud õnnistussõnad.
03.04.2019
Siginat-saginat Kuusalu südames
03. mai oli Kuusalu südames teguderohke. Hommikul võõrustati Tallinna Toomkooli kolmandate klasside õpilasi klasside õpilasi. Keskpäeval anti muinsuskaitse esindajale selgitusi võimalikest edasistest restaureerimistöödest pastoraadihoones. pealelõunal tulid talgulised korrastama Kuusalu kirikumõisa. Naised riisusid traditsiooniliselt lehti ja vana kulu. Mehed tegid raskemaid tõid. Saeti juppideks ja toimetati ära taga aias maha langenud vana remmelgas ning sauna juures laoti ümber küttepuud. Tööde lõppedes oli kätte jõudnud õhtu. Siis sõid kohale jäänud veel korraliku õhtusöögi ning tagatipuks oli soovijail võimalik võtta saunas üks korralik leil.
27.04.2019
Rahvusvaheline konverents Kuusalus
Laurentsiuse Selts jätkab koos oma koostööpartneritega üldsuse poolt juba traditsiooniks tunnistatud Eduard Ahrensi konverentside sarja. Kuigi äsjasel Ahrensi sünnipäeval toimus Tallinna Toomkoolis igati õnnestunud ja õpilasigi kaasanud järjekorras neljas keelekonverents, on seoses käesoleva eesti keele aastaga soovitud tulla veel kord konverentsile kokku, ning just nimelt ka Kuusallu. Markusepäeval 25. aprillil toimus Emakeele Seltsis korraldustoimkonna koosolek, millel sedapuhku Eesti - Soome laiematele sidemetele tähelepanu pöörava ürituse põhimõtetes kokku lepiti. Lepiti kokku, et see konverents algab lauritsapäeva 10. augusti lõuna paiku Kuusalu pastoraadis ja kestab koos virgutus- ning kehakinnituspausidega nii kaua, et kokku tulnud saavad hiljem osa ka Andres Uibo traditsioonilise oreifestivali lõppkontserdist, mis sel aastal toimub Kuusalu kirikus. Kõik on oodatud!
16.04.2019
Kohus koolis
09. aprillil saabus Loksa Gümnaasiumisse päris-päris kohtunik. Põhjuseks ei olnud siiski midagi kõhedustekitavat, vaid õiguskaitsja tuli läbi viima harjutuskohtu istungit. Abituriendid on 12. käesoleval õppeaastal õppinud valikainena kursust “Inimene ja õigus”, ning see lõppeb kohtumenetluse tundmaõppimisega. Mis oleks veel õpetlikum kui rollimäng!? Õpetaja juhendamisel jaotati eelnevalt õpikus kirjeldatud kohtukaasuse rollid, ning õpilased õppisid rollid selgeks. Siis oligi tarvis harjutuskohtu istungil õpitu läbi mängida. Protsess oli tõsine. Kestis tund ja kolmveerand. Pärast analüüsiti toimunut, ning külaline tutvustas lisaks Eesti kohtupraktikat kui sellist laiemalt. Kõige toredam on asja juures veel see, et nii tunni läbiviijate kui õpiku “Inimene ja õigus” autorite hulgas on Laurentsiuse Seltsi liikmeid.
09.04.2019
Anna suoja käega
Seda ja muidki õpetussõnu said IV Eduard Ahrensi keelekonverentsist osavõtjad kuulda 03. aprillil Tallinna Toomkoolis Kolga kooli 8. klassi õpilaselt Sanne Säärelt. Tema ettekanne "Eesti rahva- ja alternatiivmeditsiin, selleteemaliste vanasõnade tundmine kodukohas” valmis üleriigilise rahvaluuleolümpiaadi raames, kuid kuna selle üheks osaks olid ka Kuusalu kihelkonna terviseteemalised vanasõnad, siis haakus see väga hästi ka Ahrensi konverentsiga. Oli ilmselt Kuusalu kihelkonnas pea veerand sajandit elanud Ahrens üht teist, mida rahvas uskus ja tähele pani, ise ka kuulnud. Mõnedki vanasõnad, mida Sanne tutvustas, olid ilmselt pohirannas. Kuulajatel oli huvitav. Suur tänu Sannele ja tema juhendajale Kolga kooli õpetaja Terje Varulile.
03.04.2019
Toimus Eduard Ahrensi IV konverents eesti keele aastal
Kolmapäeval, 3. aprillil 2019. a toimus Tallinna Toomkooli põhikoolimajas Eduard Ahrensi IV konverents Samal päeval 3. aprillil, kuid 216 aastat varem Tallinnas sündinud Ahrens õppis aastail 1811 - 1819 Tallinna Toomkoolis. Sestap on konverentsi toimumise päev ja koht omamoodi sümboolse tähendusega. Muusikaline tervitus oli Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemialt (Kaari Kattai - viiul ja Jelizaveta Kromskaja - klaver). Tervitused ütlesid Egle Viilma (Tallinna Toomkool), Sirli Zupping (Haridus- ja Teadusministeerium) ja Jüri Viikberg (Emakeele Selts). Ettekanded pidasid Heiki Haljasorg ("Eduard Ahrens ja Tallinna Toomkool XIX sajandil"), Mikk Metsmägi ("Kümme Eesti keelemeest"), Sanne Säär ("Eesti rahva- ja alternatiivmeditsiin, selleteemaliste vanasõnade tundmine kodukohas"), Sulev Valdmaa ("Eduard Ahrens - Kuusalu koguduse kroonikakirjutaja", Kristiina Ross ("Eduard Ahrensi panusest eesti keele arengusse ehk mida iga haritud eestlane võiks sellest teada"), Aivar Põldvee ("Külakeelest ja kirikukeelest") ja Rasmur Puur ("Laulupidu meie põhiväärtuste hoidjana"). Konverentsi korraldajad olid Tallinna Toomkool, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium. Konverentsi juhatas Tõnu Tender ja organisatsioonide vahelist koostööd konverentsi ettevalmistamiseks koordineeris Heiki Haljasorg. Pilte üritusest saab vaadata siit.
26.03.2019
Rõhutud aegade päev
22. märtsil 2019 toimus Tallinnas Toompeal Riigikogu konverentsisaalis Murtud Rukkilille Ühingu korraldusel märtsiküüditamise 70. aastapäevale pühendatud ajalookonverents Rõhutud Aegade Päev. Osalejaid oli nii Eestist, Lätist kui Leedust. Tervitustega esinesid kolme Riigikokku valitud erakonna esindajad. Kuulu järgi oli osalejaid sama palju kui Riigikogus saadikuid - 101. Kuusalu kihelkonnaga sidus seda üritust asjaolu, et meie kandi rahvast oli kohal tublisti. Jagus nii korraldajate, esinejate kui kuulajate hulka. Teadupärast oli siitki juuni ja märtsiküüditamiste aegu Siberisse viiduid, kelle kannatusi meenutavad Kuusalus kolm mälestusmärki.
17.03.2019
Sirged sotid Sirgel tänaval
13. märtsil said kuus Kuusalu kihelkonna inimest kokku Tallinnas Sirgel tänaval. Kokkusaamine oli pooljuhuslik. Harju Omavalitsusmajas jagati selgitusi Kohaliku omaalgatuse programmist (KOP) 2019. aasta kevadvoorus raha taotlemise kohta. Seda õpetust kuidas saada tuge omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimisele ja püsimisele oligi Kuusalu rahvas saama tulnud. Kuusalulasi oli kõigist pealinna kokku tulnuist vast koguni kolmandik, ning neist omakorda pooled olid Salmistu külast. Huvitav, mis Salmistul ette võetakse.
10.03.2019
Meri ühendab ja lahutab
Eesti põhjaranniku asukatel on olnud sidemed Soome saarestike ja lõunarannikuga isegi tihedamad kui Eesti sisemaaga. Sellest kõneldi 2. märtsil 2019 Leesi rahvamajas Kuusalu kihelkonna rannakeele kõnelejate kohtumisel Viru Instituudi esindajatega. Külaliseks oli soome keeleteadlane dr Santeri Junttila, kes on põhjalikult uurinud soome-ugri keelte päritolu. Praegu on kuusalu rannakeele ehk pohiranna kõnelejaid üle poolesaja. Selle keele elavdamiseks on kamba „Rannakiele üäks“ eestvõttel Eesti Keele Instituudi abiga valmimas ja 2019 ilmumas Kuusalu rannakeele sõnastik.
14.02.2019
Ajakaja sealtmaalt, kui Põhja-Eesti üle valitses Taani kuningas ja näitemäng, kus üheks tegelaseks oli ka Eduard Ahrens
1319. aastast pärinev Taani kuninga Erik VI Menvedi kooliprivileeg mainib esmakordselt Tallinna Toomkooli. Küllap see õppeasutus eksisteeris juba varemgi, kuid ürik pärineb just sellest aastast. Sestap tähistab Tallinna Toomkool tänavu oma esmamainimise 700. juubelit. Sõbrapäeval 14. veebruaril toimus sel puhul Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis hariduskonverents “Eesti hariduse kaheksa sajandit - vana ja uus”, ning õhtul oli Õpetajate majas kontsert-vastuvõtt. Laurentsiuse Seltsi liikmeid oli nii ühel kui teisel erinevates rollides neli. Kontsert-vastuvõtul oli heameel tervitada ja tänada ka kohal olnud üsna mitut Tallinna Toomkooli vilistlase Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamisele kaasa aidanud suurannetajat. Konverentsil toimus Erik Thomsoni raamatu „Tallinna Toomkooli ajalugu 1319–1939“ eestikeelse tõlke esitlus, kus on juttu ka Kuusaluga seotud Eduard Ahrensist. Õhtuses kontsert-näitemängus tekitas elevust, kui Toomkooli praegused koolipoisid mängisid Baeri, Ahrensit, Krusensterni ja Nurkset.
13.02.2019
Ikka haridusest
28. novembri õhtul 2018 kogunes Kuusalu rahvamajja suur hulk rahvast. Vallavanem Monika Salu tutvustas hariduskärajatele kokkutulnuile, kelleleks olid peamiselt Kuusalu valla pedagoogid, vallavalitsuse soovi innustada laste harimisega tegelevaid inimesi kaasajastama meie vallas antavat haridust. Vahepeal on vallas võimulolijad muutunud, ning 13. veebruari õhtul 2019 tuvustati vallamajas nüüdset nägemust koostatava hariduse arengukava suundadest. Vald on suur, kihelkond veel suurem. Kuusalu kihelkonnas on hetkel neli üldharidust andvat kooli, ning nendes toimuva tulevikunägemusest oligi juttu. 13. veebruari arupidamisel osales mõneteistkümne kohalolnu hulgas ka kolm Laurentsiuse Seltsi liiget.
13.02.2019
Lumekahjud 2019
Laupäeval 09. veebruaril torkas Kuusalu alevi vahel liikuvatele inimestele silma, et pastoraadihoone katuselt alla vajunud rohke lumi oli puruks vajutanud peaukse ees oleva terrassi kohal oleva varikatuse. Avanenud vaatepilt oli ehmatav, kuna suvel oli hoone fassaad saanud ju täiesti uue kuue. Nüüd selline kahju. Asjad käisid aga kiiresti ja juba järgmise nädala esimesel poolel sai uus varikatus valmis. Loodetavasti on uus konstruktsioon nüüd tugevam ja meie lumerohkuse võimalustega arvestav. Igatahes kiitus ehitusmeestele, kes rahvale harjunud vaatepildi taastasid.
11.02.2019
Kuusalu rahvast margiplokil
11. veebruaril esitleti Tallinna raekojas margiplokki, millega tähistatakse Tallinna Toomkooli 700 juubelit. Margiplokil on kujutatud kooli kuulsamaid vilistlasi. Ühena viiest isikust on ka Eduard Ahrensi portree. Lisaks on margiplokil kujutatud veel ühte Kuusaluga ülitihedalt seotud isikut Wilhelm Eugen Leonhard Kentmanni (11/23. juuli 1861 Jõelähtme – 20. mai 1938 Tallinn). Tema isa oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Woldemar Friedrich Kentmann, tema poeg oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Kurt Hans Kentmann, tema vend oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Woldemar Reinhold Kentmann. Tallinna raekoja margiesitlusel viibis kohal ka kaks Laurentsiuse Seltsi liiget.
12.01.2019
Miks ei ole Eesti lipp sini-must-roheline?
12. jaanuari “Postimehe" arvamuslehel Internetis on artikkel meie sini-must-valge rahvus- ja riigilipu värvikombinatsiooni saamise ajaloolistest tagamaadest. Autor, meie Seltsi liige, püüab leida selgitusi ja põhjendusi, kuidas algse sini-must-rohelise alumine riidelaid lõpuks teist värvi sai. Huvitav lugemine, mis passib hästi meie tänasesse saja-aasta juubelite tähistamise paletti. Loe täpsemalt siit.
05.01.2019
100 aastat pöördelahingutest Eesti Vabadussõjas
03. jaanuar 2019 oli Kuusalus ülipidulik. Siin tähistati Vabadussõjas võidelnute ülemaalist mälestuspäeva. Esmalt toimus kell 13:00 Valkla piirikivi juures 1919. aasta murdelise lahingu mälestuseks miiting. Kell 14:00 koguneti Kuusalu Vabadussõja mälestusmärgi juurde. Kogunemisel osalesid Vahipataljoni auvahtkond ja liputoimkond. Lauldi Eesti hümni. Sõnavõtuga esines Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa. Mälestati langenuid, ausamba jalamile asetati pärjad Eesti rahva ja Soome riigi poolt. Järgnevalt siirduti esimese soome vabatahtlikuna meie Vabadussõjas surma saanud Aukusti Tuomise hauaplatsile, kus esines sõnavõtuga Soome kaitseminister Jussi Niinistö. Kell 15:00 algas Kuusalu kirikus Vabadussõja pöördelahingute 100. aastapäeva oikumeeniline mälestusteenistus, millel teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, EELK Ida-Harju praostkonna praosti kt abipraost Margus Kirja, EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas, Eesti Kirikute Nõukogu president EELK emeriitpeapiiskop Andres Põder, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu esindaja pastor Erki Tamm, Eesti Metodisti Kiriku esindaja pastor Taavi Hollman, Eesti Nelipühi Kiriku esindaja pastor Alur Õunpuu, Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu esindaja pastor Toivo Kaasik, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esindaja ülempreester Aleksander Sarapik, Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär pastor Ruudi Leinus. Teenistusel kõnelesid Eesti Vabariigi kaitseminister Jüri Luik ja Soome Vabariigi kaitseminister Jussi Niinistö. Orelil mängis Andres Uibo, laulis Tallinna Ülikoori koor Indrek Viiardi dirigeerimisel. Solist oli Kalle Sepp. Teenistuse lõppedes esinesid koor ja solist kontserdiga. Kõikidest üritustest said osa Kuusalu kihelkonna inimesed.
01.01.2019
Eestlaste detektiivitöö lahendas sada aastat tagasi hukkunud Soome sõduri mõistatuse
Niisuguse pealkirja all ilmus 29. detsembri “Päevalehes” artikkel Kuusalu kalmistule maetud Eesti Vabadussõjas langenud soome vabatahtlikust. Neljapäeval, 3. jaanuaril koguneb Kuusalu kalmistule rohkearvuline ja väärikas seltskond. Teiste hulgas saabuvad kaitseministrid Soomest ja Eestist, Soome ja Eesti kaitseväe esindajad ning Soome saatkonna delegatsioon. Aset leiab tseremoonia, millega meie vabaduse eest langenud vennasrahva sõjamehele avaldatakse üle paljude aastakümnete väärilist austust.
