Arhiiv 2020

  

Kuusalu Muinsuskaitse Selts taastas 1994. aastal Järvi järvede ääres nüüdsel Kaitseväe keskpolügoonil 1941. aastal punaväe haarangutes langenud Eesti sõjaväelenduritele 1942. aastal püstitatud ja nõukogude ajal hävitatud mälestuskivi. Sellest ajast alates on KMS koos Eesti Õhuväega korraldanud kivi juures igal aastal mälestusürituse, mille tseremoonia on sisaldanud 1941. aasta sündmustega seotud Aruhärma tragöödia meenutushetke. On käidud Aruhärma mälestusmärgi juures. Olgu teadmiseks, et käesoleval aastal paigutati see mälestusmärk veidi teise kohta. Aruhärma talust ja 1941. aastal seal juhtunust saab lugeda Ants Miidla käesoleval aastal kirjutatud artiklist ajalehes "Sõnumitooja". 

 

12.12.2020
Pastoraadi kasutatavus talvisel ajal on järgi proovitud

Nüüdseks on Kuusalu pastoraadi mitmed esimese korruse ruumid saanud kasutuskõlblikeks, tööle on pandud gaasikatla toitel põrandaküte. 12. detsembril külastas pastoraati EELK peapiiskop Urmas Viilma koos saatjatega. 

 

20.11.2020
Kamm, tunnikontroll ja valeraha ...

... ning mitte ainult need asjad, vaid palju muudki on välja pandud Kuusalu raamatukogus avatud näitusel. Saab näha kurioosumeid, mida raamatukogutööjad on tagastatud raamatute vahelt paljude aastate jooksul leidnud, ning mida keegi pole hiljem otsimas käinud. Näitus nendest veidravõitu leidudest ning Kuusalu raamatukogu ajaloost üldisemalt avati seoses varaaida sajanda aastapäevaga. 20. novembril olid kaetud lauadki, ning kõik külastajad said juubelimaiustest osa. Laurentsiuse Selts soovib Kuusalu raamatukogu töökale perele palju õnne ja jätkuvat hoolt lugejate teenindamisel!   

Kuusalu raamatukogu 100. (Fotod S. Valdmaa)

 

03.11.2020
Lepnurme linn Kuusalu

Nii pani professor Andres Uibo täna ette hakata nimetama Kuusalu alevikku. Nõnda tähtsustatakse näiteks Saksamaal oma muusika suurmehi (vt Bachstadt Arnstadt). Professor Hugo Lepnurm oli läbi ja lõhki kuusalulane. Seni on Kuusalu kirikusse paigaldatud tema vitraažaken (2019) ning Kuusalu vald annab välja Lepnurme nimelist stipendiumi. Täna oli Kuusalu Kunstide Kooli Lepnurme nimelises oreliga saalis pidulik aktus, millega tähistati koolile ametlikult Hugo Lepnurme nime omistamist. Kohal olid kooli endised ja pragused töötajad ja juhid, Lepnurmede suguvõsa esindajad ning külalisi. Kontserdil, mille repertuaaris andis tooni Lepnurme looming, esinesid Eesti tuntud muusikud. Fuajees avati kooli kunstiõpetaja Sirje Simsoni seinamaal

Sirje Simsoni seinamaal Lepnurme Kuusalu Kunstide Kooli fuajees. (Foto S. Valdmaa)

 

03.11.2020
Veel kuus kuud on jäänud ...

... 2021. aasta maikuuni. Siis, sada aastat tagasi, avati 16. mail Kuusalus Eesti esimene Vabadussõja mälestussammas. Täna oli Kuusalu rahvamajas koos väike toimkond, kes selle sündmuse äramärkimise plaani pidas. (Mälestussamba avamisest 1921. aastal loe siit.)

 

31.10.2020
Šnitti võtmas

31. oktoobril käisid Kuusalu pastoraadi taastajad naabrite juures Anija mõisas šnitti võtmas, et kuidas Anija rahvas on oma muinsuskaitsealuseid hooneid nüüdseks taastanud. Kuusalu külalisi võttis vastu sihtasutuse Anija Mõisa Haldus tegevjuht Janne Kallakmaa, kes ise elab samuti Kuusalu kihelkonnas. Käisime läbi kõik mõisa ruumid keldrist teise korruseni. Nähtu on vägev! Mõndagi, kuidas ja mida Anijal tehtud, sai üles pildistatud ja teadmiseks võetud. Aitäh kogemuste jagamise eest! Mastaap on Anijal muidugi teine, kuid kõik oli huvitav ja kasulik - vanad põrandad, laed ja seinad, uksed, trepid ja toad tervikuna. Meie põrutame ka muudkui edasi!

 

Mida oli näha Anija mõisas. (Fotod S. Valdmaa) 

 

24.10.2020
Kõik teed viivad ...

24. oktoobril Tartus toimunud Jaan Tõnissoni Seltsi juhatuse koosolekul osales ka Laurentsiuse Seltsi esimees. Osalemine oli küll hoopis teises seoses ja muudel eesmärkidel, kuid ühtäkki tulid ootamatult jutuks ka Eduard Ahrensi konverentsid. (Inimesed ja toimetamised on ju meie riigis mitutpidi seotud.) JTS juhatuse liige tegi ettepaneku korraldada üks eesti keelele pühendatud konverents nendega koos. See on väga tore mõte, mis väärib edasiarendamist. Jaan Tõnisson oli kauaaegne "Postimehe " väljaandja ning Eesti riigi hea käekäigu eest hoolitseja. Täna vajab tõnissonlikku ergast suhtumist eesti keele tulevik. Vot niimoodi viis hoopis üks teine tee Tartusse lõpuks Kuusallu välja. Vaatame, missugune saab olema 2021. aasta VIII Eduard Ahrensi konverents!

Laurentsiuse Seltsi esimees Jaan Tõnissoni Seltsi juhatuse koosolekul. (Foto M. A. Udikas)

 

23.10.2020
Roerichi pakt ja maailm

Niisugust nime kandis 23. oktoobril 2020 Tallinnas Mustpeade majas toimunud rahvusvaheline konverents. See oli pühendatud ÜRO asutamise 75. ja Roerichi Pakti allakirjutamise 85. aastapäevale. Konverentsi korraldasid Eesti Roerichi Selts ning Eesti Roerichi Pakti ja Rahu Lipu komitee. Rahvusvahelised esinejad ja osalejad nagu ÜRO peasekretär Antonio Gueterres jt tegid videopöördumised. Eestipoolsed esinejad olid kohapeal. Nendeks olid meie tuntud kultuuriinimesed David Vseviov, Jüri Kuuskemaa, Peeter Vähi, Tiit Aleksejev, Tiit Pruuli. Laurentsiuse Seltsi esimees tegi ettekande Eduard Ahrensi kultuuriteost eesti keele kujundamisel kultuuri- ja riigikeeleks. Kuna konverents jagati videosildade kaudu üle maailma, siis levis sõnum Kuusalust kaugele. Ahrens ja Kuusalu pälvisid ja pälvivad tähelepanu ning kogusid ja koguvad tuntust. Laurentsiuse Selts tänab konverentsi korraldajaid kutse ja võimaluse eest osaleda ning esineda niivõrd autoriteetsel üritusel.

Esinejate paneeldiskussioon, moderaator D. Vseviov. (Foto S. Valdmaa)

 

02.10.2020
Tamme istutamine

02. oktoobril toimus Väike-Maarjas see, mis pidanuks toimuma juba 24. veebruaril - Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna üleandmine. 1989. aastal sisse seatud auhinna 40. laureaadiks sai keeleteadlane Helle Metslang, kes traditsiooni kohaselt istutas keeletammikusse omanimelise puu, ning pidas seltsimajas toimunud konverentsil ettekande, mille teemaks oli "Mitmetahuline eesti keel". Laurentsiuse Seltsi esindaja osales üritusel, ning õnnitles meie koostööpartnerit kõrge tunnustuse puhul.

 

Laureaat tamme istutamas. Noorte vestlusring eesti keele tulevikust. (Fotod S. Valdmaa)

 

30.09.2020
"Ahrens oli tugev usuvõitleja, aga ta tahtis seda teha õiges eesti keeles" (Mati Hint Kuusalus, 10.08.2017)

30. septembril 2020 allkirjastasid poolsada mitmete institutsioonide esindajat Tallinnas ühispöördumise Eesti rahva poole. Pöördumises antakse teada eestikeelse piibli 300. juubeliks selle eesti keele ja kultuuri arengu jaoks väga olulise raamatu uuest tõlkimisest. Laurentsiuse Seltsi esindaja oli kutsutud ühispöördumisele alla kirjutama ja arvati ka moodustatud koostöökogu liikmeks. 

Sulev Valdmaa ja Einike Pilli ühispöördumisele allkirja andmas (Foto Urmas Roos)

 

27.09.2020
Kutse maksev piletina

Laatadelt võib ikka leida igasugust väärt kraami. Näiteks mett moka peale ja vanavara. 2020. aasta Liiva laadal oli müüki pandud huvitav ajalooline dokument. Kutsekaart, millel kaanepildiks ehtne pliiatsijoonistus ja sees korraliku käekirjaga tindiga kirjutatud tekst, mis kutsus Kuusalu mittetäieliku keskkooli pidu-õhtule. See kutsekaart on nüüd Laurentsiuse Seltsi valduses. Kahjuks pole kutsel, mis maksev ka piletina, kirjas selle piduõhtu toimumise aastat. Võibolla oskab keegi asjale veidi valgust heita? Kuusalu mittetäielik keskkool eksisteeris 1944 - 1950.

 

27.09.2020
Laadalised juba varakult platsis

Madisepäeva ja mihklipäeva vahelisel pühapäeval peeti Kuusalu kihelkonnas Kahala külas taas laata. Nn Liiva laadad olid üle maa tuntud enne Teist maailmasõda. Nõukogude ajal laata muidugi pidada ei olnud võimalik. Kunagine traditsioon taastati 2019. aastal, ning 2020. aasta laat tõi taas kokku hulga kauplejad mitmelt poolt Eestist, kellest mõned olid kohal juba üsna varkult. Küllap oli ostjategi hulgas kaugemalt tulnuid.

 

10.09.2020
Seeneäitus koolis

Täna oli Loksa Gümnaasiumi fuajees seenenäitus. Näha sai Kuusalu kihelkonna seeni, millele kõik kindlasti ise nime anda ei oska. Nüüd oli vaatamiseks ja tutvumiseks mitu lauda täis erinevaid seeni - söödavaid ja mittesöödavaid. Nimed nii eesti kui vene keeles juures. See ju nii loodus- kui ka tükk praktilist keeleõpet.

 

 

 

04.09.2020
Vorst vorsti vastu

Niisugune rahvalik ütlus tuli meelde seoses tänase sündmusega. Alles see oli, kui Laurentsiuse Selts korraldas VII Eduard Ahrensi konverentsi, ning kutsus ärkamisaegsest õppekirjandusest rääkima Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi peavarahoidja. Täna avas EPAM oma ruumides Tallinnas Estonia puiesteel näituse, millega tähistatakse 100 aasta möödumist Avalikkude algkoolide seaduse kehtestamisest, ning kutsus omakorda kõnelema Laurentsiuse Seltsi esimehe. LS esimees on alates Eesti taasiseseseisvumisest tegelenud oma põhitööna kodanikuhariduse/ühiskonnaõpetuse edendamisega Eesti üldhariduskoolides. Sellest, kuidas saja-aasta tagune seadus tänagi meie kodanikuharidust mõjutab, ta rääkiski.

     

29.08.2020

Õnnitlused Soome kolleegidele!

Möödunud aastal esinesid VI Eduard Ahrensi konverentsil, mis korraldati Eesti-Soome kultuurikonverentsina, lektoritena pr Auli Hakulinen ja hr Hannu Remes Soomest. Nüüd on saanud teatavaks, et mõlemad auväärt keeleteadlased on valitud saja-aastase Emakeele Seltsi auliikmeteks. Laurentsiuse Selts õnnitleb pr Hakulist ja hr Remest!   

 

28.08.2020
TÄHELEPANU! Muudatusest meie kodulehe fotokogudes

 

 

05.08.2020
Mis on sarnast Kuusalul ja Tamsalul?

Kuusalu ja Tamsalu nimedest võiks kumada loodus - kuusesalu ja tammesalu. Ilma tingiva kõneviisita on kindel see, et nii ühe kui teise rahvas on kanged puudeistutajad. Tamsalulased rajasid 2018. aastal Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks oma linna tammiku, ning kuusalulased on järjekindlad oma kuusiku istutamisel. Kuusalu laulupeo kuusik rajati 1969. aastal, mil möödus 100 aastat esimesest laulupeost (kust ju osagi võeti). 05. augustil 2020 tulid kihelkonna muusikakollektiivide ja seltside esindajad kuuskedele lisa istutama. Selle teoga anti au meie kandi helilooja Veljo Tormise mälestusele, kelle sünnist möödub 07. augustil 90 aastat. Rahvast oli palju koos ja Laurentsiuse Seltsi liikmed istutasid samuti oma puu. Puud istutatud, mängiti pilli ja tantsiti, söödi kringlit. Oma kuuse eest tuleb meie Seltsil nüüd hoolt kanda. Väikest hetke Laurentsiuse Seltsi puu istutamisest näeb siit.   

 

 

28.07.2020
"Aarensikeelseid" õpikuid ja muud koolivara ...

saab näha (ja võibolla ka käega katsuda) VII Eduard Ahrensi konverentsi ajal 10. augustil Kuusalu pastoraadis. Õpikute väljapanek on toeks konverentsi kaaskorraldaja Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi poolsele ettekandele ärkamisaegsest õppekirjandusest. Kõik on kutsutud kuulama ja vaatama. Andke palun ainult konverentsile tulekust teada, et toole saaks parajalt panna.

  

 

26.07.2020
Jääb oodata vaid rohu kasvu

Kuusalu pastoraadi tagaõue talgud toimusid küll 18. juulil, kuid üht-teist jäi veel teha. Nüüd on nädal möödunud ja see üht-teist ka ära tehtud. Romantilise hõnguga oaasi Kuusalu südames saab nüüd samuti kasutada. Istumisvõimalusedki loodud. Jääb oodata vaid rohu kasvamist paljastele mulla- ja liivapindadele. Olete kõik oodatud lauritsapäeval kell 13:00 pastoraadis algavale VII Eduard Ahrensi konverentsile "Kooli poole" ja kell 18:00 kirikus algavale kontserdile "Aberdene 1662", millel esinevad Maria Valdmaa ja Mikko Perkola. Konverentsi vaheajal ning kontserdi eel jääb aega omavaheliseks lemiseks ning kehakinnituseks.

 

19.07.2020

Kihelkonnas kõik uksed vallali

Sõidad ringi ja muudkui igale poole kutsutakse sisse.    

Artikli pealkiri vastab tõele, sest värvi, krohvi ja puidukaitsevahendite lõhn pole veel õieti hajudagi jõudnud, kuid juba on Laurentsiuse Selts pidanud pastoraadi saalis oma 2020. aasta aastakoosoleku, seal on toimunud ühe kuldmedaliga lõppenud gümnaasiumistuudiumi tähistamine ning mõnel pühapäeval on kirikus lõppenud jumalateenistuse järel olnud pastoraadis kaetud kohvilaud.

Kõik koosviibimised on nagu kord ja kohus jäänud osavõtjaskonnalt väiksearvulisteks ja inimesed on pidanud ruumides üksteisega väärikat distantsi.

27.06.2020                                                                                        VII Eduard Ahrensi konverentsi kava koos!                               Pärast kevadist ootamatut pausi on siis ära jäänud VII Eduard Ahrensi konvernts tulekul. See toimub lauritsapäeval 10. augustil. Aega konverentsini veel on ja kavas võib tulla muutusi, kuid algus on kell 13.00. Avasõnad „Kümme aastat Laurentsiuse seltsi” ütleb Seltsi esimees. Ettekannetest saab kuulda "Tähelepanekuid kirjaviisi muutustest vanadel hauatähistel" - Pille Arnek, kirjastuse Avita õppekirjanduse toimetaja ja autor; "Loendamisest vanas kirjakeeles ja murretes" - Jüri Viikberg, Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf; "Ärkamisaegsest õppekirjandusest" - Marga Lvova, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi peavarahoidja;"Eesti keele õpetamisest eesti koolis saja aasta jooksul" - Katrin Kalamees-Ruubel, EMTA lektor, Laurentsiuse Selts; "Eesti kirjandusest loobumise programm" - Maarja Vaino, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor; "Kooli pidamisest Ahrensi ajal ja kaasajal" - Urve Läänemets, EMTA lektor, Laurentsiuse Selts.

Konverentsi on kaheosaline. Vaheajal kell 14.30 saab kuulda väikest kontsert Maimu Jõgedalt - akordionistilt, kelle mäng viib meid radadele, kuhu tahaks lõpmata pikaks ajaks ilu nautima jääda. Kontserdi järel saab keha kinnitada pastoraadihoones traditsiooniliselt pakutava mulgipudruga. 

Konverentsi modereerib Tõnu Tender, Eesti Keele Instituudi direktor. Ettekannete järel kell 17.00 on võimalus vabaks vestluseks.

Kell 18.00 on konverentsil osalenud ja muu publik oodatud kontserdile „Aberdene 1662” Kuusalu kirikus. Laule Šoti- ja Inglismaalt esitavad Maria Valdmaa (sopran) ja Mikko Perkola (viola da gamba, Soome). Kontserdi esittekanne oli Haapsalu vanamuusika päevadel 2019.

Palume teatada osavõtust 3. augustiks 2020 Laurentsiuse Seltsi esimehele, hr Sulev Valdmaale aadressil valdmaasulev@gmail.com.

19.06.2020                                                                                   Tagasi lätete juurde                                                                        Kui Riigikogu otsustas 1934. aastal muuta 23. juuni riiklikuks pühaks, siis oli algusaegade Võidupüha kohalik sündmus. Vaid meie riigi 20. juubeli aastal 1938 olid pidustused laialdased. Taasiseseisvumise järgsetel aastatel on Võidupühast saanud meie rahva ülemaaline iseseisvustahte kinnitus. Käesoleval aastal on inimesi kutsutud üles suuri jaanitulesid mitte korraldama ja  nagu algusaegadel kohalike lõketega piirduma. Taasiseseisvumisajal alguse saanud tuletoomis- ja -jagamistseremoonia leiab aga ikka aset. Tänavu toimub varasema maakaitsepäeva asemel Jüris Harjumaa tulejagamise lihtsam tseremoonia. Sealt saabub võidutuli ka Kuusalu kihelkonda. Kell 14.30 on tule jagamine ja tseremoonia Valkla kivi juures ning kell 15.00 Kuusalu kalmistul Vabadussõja ausamba juures. Tuli jääb nii Valklas kui Kuusalus laternatesse põlema, kust igaüks saab õhtu jooksul tulla oma küünla või laternaga seda koduste jaanitulede läitmiseks ammutama.

16.06.2020                                                                                     2020. aasta lauritsapäeva kavandamine                                   Kuusalu rahvamajas oli täna nõupidamine traditsioonilise lauritsapäeva tähistamise asjus. Piiranguid jälgides toimuvad üritused ka käesoleval, erakordsel aastal. Need saavad alguse 5. augustil ja lõppevad lauritsapäeval 10. augustil. Tänavused tähtsündmused seonduvad Veljo Tormise juubeliga. Laurentsiuse Selts korraldab oma panusena nüüd 10. augustil juba kevadel toimuma pidanud Eduard Ahrensi VII konverentsi "Kooli poole". Meie juubeli ära märkimiseks saab Selts võimaluse istutada laulupeo kuusikusse puu.

13.06.2020                                                                                     Laurentsiuse Seltsi kümnenda juubeli aasta üldkoosolek              Otsekui juubelikingitusena said Laurentsiuse Seltsi juubeliaasta üldkoosoleku eelseks õhtuks tehtud suured tööd Kuusalu pastoraadis, mis on Seltsi juriidiliseks aadressiks. Üldkoosolek viidi seega läbi juba värvi järgi lõhnavates ruumides. Ekskursioon uuenenud ruumides, sinna juurde kuuluvate legendide rääkimine ja hoone tulevikuplaanide pidamine olid üheks oluliseks koosoleku päevakorrapunktiks. 2019. aasta oma kahe Eduard Ahrensi konverentsiga, Seltsi neljanda vaatefilmi valmimisega ning pastoraadi suure saali renoveerimine vääris seltsi liikmete arvates lausa hinnet "väga hea". Kinnitati 2019. aasta majandusaasta aruanne.

12.06.2020                                                                                     Vana hoone uus hingamine                                                           Tööd, mida tehti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanekul 2020. aasta riigieelarvest Laurentsiuse Seltsile Kuusalu pastoraadi renoveerimis- ja restaureerimistööde jätkamiseks eraldatud rahade eest, kestsid kaks kuud. 8. aprillil tehti esimeses järjekorras seest puhtaks mantelkorsten, ning 12. juunil riputati viimase tööna eksponeerimiseks üles põhjaliku puhastuskuuri läbi teinud Kuusalu pruudivaip. Vahepealsesse aega mahtusid WC-de ehitamine, ühe väikese toa taastamine, hoone kesksete vestibüülide seinte renoveerimine ja neisse uue elektrisüsteemi rajamine. Nüüd võib öelda, et Kuusalu vana pastoraat on ärganud uuele elule. Juba on tulevaste ürituste kalendris üht-teist kirjaski.            

05.06.2020                                                                                     Raua needmine ja muu Kuusalu kandi mehe looming virtuaali       Juba Veljo Tormise eluajal tekkis idee koostada Kuusalu kihelkonnas Kõrveaial sündinud helilooja loomingu internetipõhine infobaas. Nüüdseks on Veljo Tormise kultuuriselts seda ideed tublisti edendanud. 20. maiks 2020 konkursile esitatud 63 võistlustöö hulgast valiti välja Veljo Tormise Virtuaalkeskuse logo. Keskus avatakse ametlikult V. Tormise sünnipäeval 07. augustil tema sünnikohas Kõrveaial. Keskuse kohta saab lugeda keskuse kodulehelt. 

29.05.2020                                                                                   Seitse koma seitse ruutmeetrit usinate naiste näputööd        Kuusalu pastoraadi ennistustööde käigus õnnestub ehk uut hingamist anda mõnelegi varasemalt kasutuses olnud aga nüüd juba aastaid oma teist võimalust ootavale esemele. Üheks niisuguseks "ootajaks" on vaip, mille kohta Kuusalu koguduse kroonikaraamatus on ülestähendus 1958. aastast: "Koguduse naispere on valmistanud altariesise vaiba, tikitud villaste lõngadega suuruses 3,20x2,40m. Selle juures on töötanud palju inimesi, ligi 50, kellel kunagi aega. Lõngade värvimine ja töö üldine korraldamine on eeskätt Johanna Salumäe ja tütarde mureks." Nn pruutpaari vaip valmistati 1957.a. sügisel-talvel ja võeti kasutusele 2.veebruaril 1958.a., kui oli kiriku keskkütte sisseõnnistamine. Praegu tahab see esmalt pika seismise järel korralikult tuulutamist ja puhastamist saada. (Andmete täpsustamise eest on Laurentsiuse Selts tänulik pr Ester Paenurmele. Pikemalt saab pruudivaibast lugeda siit.)

22.05.2020                                                                                       Ka igivanade hoonete juures toimub kogu aeg midagi                1929. aastal pandi XIII sajandi lõpust pärit ja korduvalt ümber ehitatud Kuusalu kirikule uus punastest tsementkividest katus. Varem oli olnud katuse kattematerjaliks puit. Iga asi tahab puhastamist ja kohendamist. 2020. aasta maikuus on kiriku katusel toimetamas mehi, kelle tegevust jälgib kukk hoone idapoolse tornikese otsas. Midagi halba teoksil ei ole. Lihtsalt ligi saja-aastast katust puhastatakse samblast. Töömeeste sõnul olevat katus muidu päris rahuldavas seisukorras.

 Käiku lähevad vanad põrandalauad, ning töödeks läheb vaja ka uut puitu. (Fotod S. Valdmaa)