Laurentsiuse Selts - Arhiiv 2022

Virumaa paksude metsade keskel on Esku kabel. Paar korda aastas toimuvad selles kõrvalises kohas jumalateenistused. Üks teenistus on kindlasti Jõuluõhtul. Nii mõnigi kord võib seal teenistusest osa saajate hulgas kohata Kuusalu kihelkonna inimesi. Nii oli ka käesoleva aasta Jõuluteenistusel. Hing otsib hingestatust!

10. detsembril toimus Tallinnas Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis (EPAM) väljapaistava USA-s töötanud eesti päritolu pedagoogikateadlase Hilda Taba 120. sünniaastapäevale pühendatud konverents, mille korraldasid EMTA, DKG Eesti organisatsioon ja EPAM. Nõukogude ajal mahavaikitud mõjuka pedagoogikateadlase isik ja tema elutöö tõsteti ausse alles taasiseseisvunud Eestis, ning tänane konverents oli juba neljas Eestis toimunud Taba juubelikonverents. Kaheteistkümnest ettekandest tänasel konverentsil tegid neli Laurentsiuse Seltsi liikmed.

01. detsembril allkirjastas Harju Omavalitsuste Liit otsuse, millega "Kohaliku Omaalgatuse Programmi" 2022. aasta sügisvooru esitatud Laurentsiuse Seltsi projektile määrati toetus. Toetuse eest koostab Laurentsiuse Selts Eduard Ahrensi 220. juubeli ajaks aprillis 2023 meie riigikeele loojat ning Eduard Ahrensi siiani toimunud konverentse tutvustava kogumiku. Kogumikku koostatakse kuusalu rahva hüvanguks ja seda esitletakse valmimise järel Kuusalu kihelkonnas.

Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ringi liikmed kutsusid Laurentsiuse Seltsi juhatuse liikme ringi detsembrikuu esimesele üritusele kõnelema Eduard Ahrensist. Mitmed kodu-uurijad on osalenud Kuusalus Eduard Ahrensi konverentsidel ja asjadega ka materiaalsemast küljest tuttavad. Kohtumine oli õdus. Laurentsiuse Seltsi liikmeidki oli kuulajate hulgas. Huvitav oli, et ringi kohtumised toimuvad Tallinnas Pikk tn 29a kunagises kunstnik Ants Laikmaa ateljees.

Tallinnas ja ülekandena Emakeele Seltsi Youtube`i kanalil - murdekeele konverents, mille korraldasid Emakeele Selts, Eesti Keele Instituut ja Teaduste Akadeemia.

Konverentsil olid tähelepanu keskmes Eesti põlised keelealad Kihnust Setoni ja Kuusalust Mulgini. Vaagiti nende praegust elujõudu ning arutati, kuidas toetada ajaloolise keelerikkuse kestlikkust. Tegijad jagasid oma kogemusi. Kogemusi oli jagada ka Kuusalu kihelkonnas kõneldava pohiranna elujõu eest seisjal Ene Velströmil.

Sellest räägiti Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil, mille korraldasid korporatsioon "Rotalia" ja Poola Vabariigi suursaatkond Tallinnas. Konverents oli pühendatud 1920. aasta Varssavi lahingule, kuid sellel käsitleti Poola ja Eesti (sõja)ajaloo ja julgeoleku küsimusi laiemalt. Kõrgetasemelise konverentsi osalejate hulgas oli diplomaate, Poola ja Eesti kõrgemaid sõjaväelasi, avaliku elu tegelasi. Konverentsi korraldamisse panustas palju ka üks Laurentsiuse Seltsi liige.

Autorite loal on Laurentsiuse Seltsi kodulehel nüüd kättesaadavad nende IX Eduard Ahrensi konverentsil peetud ettekanded: Randar Tasmuth, "Formatsiooni aspektidest kristlikus kultuuris" ja Rein Veidemann, "Keel kui eesti (kirjandus)kultuuri grammatika".

Lauritsapäeval 10. augustil toimus Kuusalu rahvamajas IX Eduard Ahrensi konverents. Viis erakordselt huvitavat ettekannet ja vestlusring konverentsi lõpus köitsid kuulajaid niivõrd, et ajakava vastu patustati tervelt poolt tundi. Kohe peale konverentsi lõppu toimus huvilistele ringkäik Kuusalu kalmistul, kus käidi Ahrensite hauaplatsil. Laurentsiuse Seltsi tänusõnad kuuluvad konverentsil esinenud Randar Tasmuthile, Rein Veidemannile, Õnne Paimrele, Katrin Kalamees-Ruubelile, Maarja Vainole, moderaator Tõnu Tenderile ning kaaskorraldajale Veljo Tormise Kultuuriseltsile ja meid rahaliselt toetanud Kuusalu vallale. Juba on paika andud ka järgmise aasta kümnenda, seega juubelihõngulise Eduard Ahrensi konverentsi “äärejooned".

1994. aastal oli Kuusalu Muinsuskaitse Seltse liige Ester Rajasalu see, kes algatas 1941. aastal punaarmeelaste poolt tapetud Eesti sõjaväelendurite mälestusmärgi taastamise ja algatas selle juures toimuvad mälestus-miitingud. Eilsel mälestusüritusel Järvi järvede ääres tunnustati teda ja tema perekonda lennuväelaste mälestuse hoidmise eest:

Järvi järvede ääres Kuusalu kihelkonnas toimus järjekordne 1941. aastal punaarmeelaste poolt neis paigus tapetud Eesti sõjaväelendurite mälestusüritus. Ajapikku Ester Kurg-Rajasalu eestvõttel ja Kuusalu Muinsuskaitse Selti korraldusel algatatud südasuvisest isamaalisest üritusest on nüüdseks saanud traditsioon, mille peamiseks korraldajaks on nüüd juba mõnda aega Eesti Õhuvägi. Selle aasta mälestusürituse ettevalmistamise ja läbiviimisega, nagu varasemeltki, olid seotud ka mõned Laurentsiuse Seltsi liikmed.

05. juulil 2022 toimus Kuusalu rahvamajas Laurentsiuse Seltsi aastakoosolek. Anti hinnang eelmise aasta tööle ja kinitati 2021. aasta majandusaasta aruanne. Sisulistest küsimustest lihviti IX Eduard Ahrensi konverentsi korraldamisega seonduvat. See toimub nagu ikka lauritsapäeval 10. augustil, ent sel aastal Kuusalu rahvamajas, ja on tänavu raamatukogude aastale kohaselt pühendatud kirjandusele. Peatselt avaldame ka päeva kava. Kõik huvitatud on oodatud ning Kuusallu tulekut võib hakata juba kindlasti kavandama. Osavõtt on vaba ja tasuta.

Aastakoosolek arutas etteruttavalt juba ka kümnenda Ahrensi konverentsi korraldamist. Ahrensi elus oli numbril kolm eriline tähtsus - ta sündis 1803. aastal, tema esimene grammatika ilmus 1843. aastal ja ta suri 1863. aastal. Nüüd paistab, et kümnes konverents toimub ka kolmega lõppeval aastal.

Erakorraliselt arutas aastakoosolek ka ühe kauaaegse seltsi liikme väljaarvamist enda hulgast, kes on näidanud seltsi suhtes üles jämedat tänamatust ja seltsi mainet kahjustanud.

Arengukoostöö projekti raames külastas Eestit 25 Gruusia õpetajat. Kuna nad olid soovinud tutvuda mõne Eesti kohaliku omavalitsuse tööde ja tegemistega, siis osutus võimalikuks, et neid võeti vastu Kuusalus. Vallavanem Terje Kraanvelt ja vallasekretär Tiia-Liis Jürgenson rääkisid valla toimimisest ja vastasid külaliste küsimustele. Saadud muljed olid meeldivad ning kõike kogetut lubati Gruusias edasi anda nii oma kolleegidele kui õpilastele.

USA suursaatkond tähistas oma riigi iseseisvuspäeva lähedasel ajal vastuvõtuga saadiku residentsis Eesti ja USA diploaatiliste sidemete sisseseadmise sajandat aastapäeva. Huvitav oli, et selle pidupäeva toetajate hulgas oli ka meie kihelkonna suurettevõtte Möhring Gruppi kuuluv Balti Spoon.

Juuni algus on toonud Kuusallu Eduard Ahrensi mälestusmärki ja hauaplatsi vaatama nüüd juba kaks huviliste rühma, kes lisaks lihtsalt vaatamisele soovisid ka selgitusi kuulda. 05. juunil olid külas rahvusvahelise Delta Kappa Gamma (DKG) Ühingu Eesti Organisatsiooni liikmed ja 08. juunil Tallinna Toomkooli õpilased. Teeb head meelt, et üha rohkem inimesi huvitub Eesti riigikeele saamisloost.

Tallinna Toomkooli õpilastel on saanud tavaks teha kevadel enne kooli lõppu tutvust oma koolivenna Eduard Ahrensiga seotud paikadega Kuusalus. Selgi kevadel olid 24 kolmanda ja viienda klassi õpilast koos oma õpetajatega uudistamas Ahrensi mälestussammast, pastoraadihoonet, kus ta elas ja Ahrensi perekonna hauaplatsi Kuusalu kalmistul. Laurentsiuse Seltsil on alati hea meel niisuguste huviliste üle!

21. mail korraldas Tallinna Pelgulinna gümnaasium järjekordsed kooli kokkutuleku. See oli uut moodi kavandatud - kutsutud olid mitte ainult kooli vilistlased, nagu tavaliselt, vaid ka ümberkaudu elav kogukonna rahvas. Sestap kandis sündmus kogukonnapäeva nime.

Miks ühe kooli vilistlaste kokkutulekust Laurentsiuse Seltsiga seoses kirjutada? Aga sellepärast, et mõned meie liikmed on selle kooliga seotud ja osalesid kogukonnapäeval.

Tartus tutvustati Emakeele Seltsi toimetiste sarja kaht artiklikogumikku: Reet Kasiku “Elav ja muutuv keel. Valik artikleid 1999-2019” ning Hannu Remese “Eesti silda ehitamas. Valik artikleid 1978-2021”. Hannu Remes on aidanud kaasa meie Seltsi Eduard Ahrensi konverentside korraldamisele. Ka tema tutvustatud kogumikus on Ahrensist juttu.

Laurentsiuse Selts püüab igal aastal anda omapoolse panuse meie kihelkonna suurpäeva lauritsapäeva tähistamisse. Mida sel aastal võiks ette võtta, seda arutas väike seltskond korraldajaid täna Kuusalu rahvamajas.

Kuusalu vallavalitsus andis 03. märtsil 2022 korralduse toetada valla eelarvest möödunud aasta sügisvooru esitatud kogukonna, kultuuri ja sporditegevuse taotlusi. Kokku esitati kolme valdkonna peale 33 taotlust, millest enamus said rahastuse. Laurentsiuse Seltsi taotlus lauritsapäeval 2022 korraldatava IX Eduard Ahrensi konverentsi toetamiseks, mis oli esitatud kultuurivaldkonna taotlusena, leidis samuti toetamist. Konverents toimub. Kõik on oodatud. Jälgige teateid! Täname Kuusalu valda!

Kuusalu Keskkoolis toimus valla poolt kutsutud külalistele vastvalminud uue algklasside maja pidulik avamispidu. Kooli ajalugu ulatub 1884. aastasse, mil Allika külla ehitati tolle aja kohta modernne koolimaja. Praeguses asukohas valmis uus koolihoone 1965. aastal, mis on sellest ajast alates kasvanud kaheksaklassiliselt koolist keskkooliks. Kogu aeg on lisandunud õpilasi ja hoone on aeg ajalt kannatanud ruumipuuduse käes. Nüüdse uue korpuse valmimisega on taas astutud samm edasi.

1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 hakkas kehtima Eesti ja Nõukogude Venemaa vaheline vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas. Seda märgilist sündmust tähistatakse taasiseseisvunud Eestis laialdaselt. Nii ka Kuusalu vallas. Meil on traditsiooniks, et Vabadussõja piirikivi juures Valklas ja Vabadussõja mälestussamba juures Kuusalu kalmistul toimuvad sel päeval mälestusmiitingud. Nii oli see ka tänavu. Mälestati kõiki Eesti vabaduse eest langenuid ja meie langenud kaaskihelkondlasi.