Laurentsiuse Selts

German English es fi French it ru sv
22. detsember 2023
Jaan Tõnisson ja eesti keel
22. detsembril toimus Tartu Ülikooli raamatukogus Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni 155. sünniaastapäeva puhul konverents, mille korraldas Jaan Tõnissoni Selts eesotsas meie Ahrensi konverentsidegi esineja Krista Aruga. Jüri Valge puudutas oma konverentsiettekandes ka Jaan Tõnissoni suhtumist eesti keelesse. Ka tema on olnud Ahrensi konverentsi esineja. Hr Valge ettekanne on järelvaadatav alates 1:17:00. Aga kogu konverenets väärib vaatamist ja kuulamist!!! 
(23. detsembri konverentsi kava. J. Tõnissoni mälestussammas 22.12.2023 õhtul. (Fotod: S. Valdmaa))
 
12. detsember 2023
Sõin ja jõin seal minagi ...
12. detsembril said Eesti Muinsuskaitse Seltsiga seotud inimesed traditsiooniliselt kokku, et tähistada seltsi asutamise aastapäeva. Tänavuse 36. sünnipäeva pidulik koosviibimine toimus Tallinna Linnaarhiivis. Muu sõbraliku ja muheda hulgas sai teatavaks, et 2024. aasta on Eestis kuulutatud Konstantin Pätsi aastaks, kelle sünnist möödub siis 150 aastat.
 
(Peep Pillak teeb teatavaks Konstantin Pätsi aasta. Foto: S. Valdmaa.)
 
29. november 2023
Veidi statistikat
Meie kodulehel on näha ka selle külastamise statistikat. Ilmneb, et kodulehe külastajaskonnas on üsna samaväärselt mehi ja naisi. Aktiivsemad külastajad on earühmas 55 kuni 64 aastat. Aga noorimas vanuserühmas 18 kuni 24 aastat on kõik külastajad meessoost. Enamus külastajaid (98%) on Eestist, kuid on ka mujalt. Seejuures järgmine grupp on USA-st. Eesti kohtade seas, kust meie kodulehte külastatakse, on esikolmikus Tallinn 61%-ga. Järgnevad loogiliselt Kuusalu (12%) ja Kolga (2%), kuid muidugi on vaatajaid ka mujalt. See on lihtsalt teadmiseks. Kuhu teie paigutute?
   
 
18. november 2023
Mitte ainult eesti keelest.
18. novembril toimus Tallinnas Rahvusvahelise DKG Ühingu Eesti Organisatsiooni ja Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi korraldatud ning Tallinna Haridusameti toetatud konverents "Võõrkeelte õppimisest Eestis ja keeledidaktikast". Sellel üritusel oli tegemist ka Laurentsiuse Seltsil. Kes oli korraldajate hulgas, kes retsensent, kes kuulaja. Seega, meie selts - mitte ainult Ahrensist... Küll aga rõhutati kohe konverentsi alguses, et rahvusel on oma keel ja selles toimib tema kultuurielu. Sestap avas konverentsi eesti kultuurile omane kandlemäng. Konverents on järelvaadatav EPAM-i Facebooki kontol https://www.facebook.com/tluepam.
 
(Kuulajatele esineb kandlel Triin Preisfreund. Fotod: Sulev Valdmaa).
 
23.10.2023
Raamatukasti põhi paistab
Täna omandas ühe eksemplari raamatut "Mees, kelle "õlade pääl" meie emakeel seisab..." Tartu Ülikooli raamatukogu. Raamatu valmimisel osalenutele ja autoritele, Laurentsiuse Seltsi liikmetele ning raamatuesitlustel meie kaaskihelkondlastele on nüüdseks jagunud nii palju seda sinisekaanelist kaheksakümneleheküljelist väljaannet, et raamatukasti põhi paistab. Allesolevad eksemplarid tunduvad juba rariteetsed.    
 
22.10.2023
Mida ETV 19. oktoobri "Ringvaate" saade ei teadnud rääkida ...
Laurentsiuse selts oli esindatud eestlaste ajaloolisel väikelennukite ekspeditsioonil Toulousest Saint Louisesse (Senegalis) 29.09.23-13.10.23. Tegemist on Prantsuse lenduritele omapärase palverännakuga Saint Exupery jt kuulsate Prantsuse pilootide radadel. Lennundus on Prantsusmaal populaarne ja iga amatöörlenduri unistus on vähemalt kord elus see teekond läbi lennata. On väga tore, et eestlased on leidnud selle väga huvitava prantslaste rännaku ja otsustasid kaasa lennata. Tulemuseks on süvenev rahvaste sõprus ja eestlaste suur soov õppida prantsuse keelt.
(Lendajad lennuki VariEze juures Saint Louis lennuväljal. Foto: autorite kollektiiv.) 
 
11.10.2013
Tallinn-KUMU-Kuusalu
Niisugust rada pidi toimus täna Loksa Gümnaasiumi õpilaste kirjanduslik õppekäik. Kuusalus saadi teada Eduard Ahrensist, tema mälestussamba saamisloost ja üldse kodanikuühendustest, sest mälestussamba vaatamise järel kuulati rahvaalgatuse korras 1905. aastal rajatud Kuusalu rahvamajas lugu Laurentsiuse Seltsist, selle saamisloost ja tegevusest. Oli nii keele- ja kirjanduse kui ühiskonnaõpetuse ühend-targemakssaamine.
(Õppekäigulised Ahrensi mälestussamba juures. Foto: Sulev Valdmaa.)
 
10.10.2023
Lootus ärgu surgu!
Kui te vaatate meie kodulehe uudistekalendaariumi arhiivi 16.03.2012 ja 15.03.2013 kohta, siis on sealt lugeda, et mitmete osapoolte kohtumistega püüti leida lahendust Kuusalu aleviku ja lähikülade elanike jaoks ebaloomulikule tankimiskorraldusele Peterburi maantee ääres. Nagu neist uudistest lugeda on, oli toona igasuguseid seadusest tulenevaid ja muidu bürokraatlikke tõkkeid, mis ei lubanud Kuusalu rahval liiklusseadust rikkumata oma kodu ukse alt autole kütust võtta. Tollastele läbirääkimistele tõmbas lõpuks järsu kriipsu peale maavaldaja, kohaliku koguduse esindaja üüratu tasusoov kiriku maa kasutamise eest. Seda numbrit kuuldes tõusid läbirääkimistel osalenud lihtsalt sõna lausumata püsti ja kõndisid uksest välja. Nüüd on kümme aastat möödunud ja selsamal kõnealusel krundil on tankla rajamise tööd siiski alanud. Kuusalu rahva jaoks laheneb pikaaegne häiriv probleem. Olgu märgitud, et vahepeal on tanklaid siia kanti juurde tekkinud. Kui ka see uus valmis saab, siis on Peterburi maantee läheduses ca veidi rohkem kui kolme kilomeetri pikkusel lõigul neid juba neli! Iga autojuht saab valida oma maitse järgi, kellelt ta kütust ostab.
       
(Uue automaattankla rajamine Kuusalus. Foto: Sulev Valdmaa)
 
22.09.2023
Wiedemanni keelepäev
Väike-Maarjas oli täna 35. F. J. Wiedemanni keelepäev. Käesoleval aastal pälvis Wiedemanni auhinna eesti keeleteadlane ja nimeuurija Peeter Päll. Ettekandjad tutvustasid Peeter Pälli ja tema tegevust, auhinnatu ise rääkis, missuguseid kohanimesid on leida Wiedemanni sõnaraamatust. Tavakohaselt esinesid konverentsil Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilased. Keeletammik sai senistele lisaks uue tammepuu.  
 
(Vasakul laureaadi õnnitlemine, paremal keeleteadlased ja Väike-Maarja Gümnaasiumi  vestlusringis. Fotod: Sulev Valdmaa
 
25.08.2023
On oluline mäletada meie suurmehi
Otto Wilhelm Masingu sünnist möödub novembris 260 aastat. Ta oli üks neid suurmehi, kes on väga mitmekülgselt panustanud meie rahva keelde ja harimisse. 20., 24., 26. augusti ja 01. septembri õhtul etendatakse  Viru-Nigula pastoraadi õuel suvelavastust „OTTÕ“, millega tehakse talle kummardus. Masing oli Viru-Nigulas kakskümmend aastat (1795–1815) pastoriks. Väärt etendus vaadata, kus suuremaid rolle mängivad Karin Lamson, Liivika Hanstin, Stefan Hein ja Miika Pihlak.  
(Etenduseplats Viru-Nigula pastoraadi ees. Kohapeal müüdi ka temaatilist "nänni". Fotod: Sulev Valdmaa.)  
 
22.08.2023
Tütar raudse eesriide tagant
Niisugust pealkirja kannab Rootsi dokumentaalfilm kahelt vennalt, kes räägivad, kuidas nende eestlannast ema 1958. aastal Nõukogude Liidu raudse eesriide tagant Rootsi jõudis. See on ühtlasi film Eesti sõjaväelendur Remi Milgi perekonnast. Remi Milk oli mees, tänu kelle kaasalöömisele meie kihelkonnas Järvi järvede ääres asuva Lendurite kivi mälestusüritused oma järjepidevuse ja tuntuse said, ning kes isiklikult nendest kõikidest kuni oma elu lõpuni osa võttis. Filmi näitas ETV 19. augusti õhtul.   
(ERR kuvatõmmised)
 
10.08.2023
Lauritsapäeva lood
Laurentsiuse Selts otsustas peale X Eduard Ahrensi konverentsi tänavu kevadel, et edaspidi hakatakse konverentse korraldama üle aasta. Vahepealsetel aastatel hakatakse Kuusalus vestma lauritsapäeva lugusid. Täna oligi selle "formaadi" esimene üritus.
Meie selts eksis, kui arvasime, et tööpäeva õhtupoolikul tuleb lugusid kuulama vast viisteist inimest. Huvilisi oli Marju Kõivupuud ja Pärja Kesküla kuulamas pea 70, nii et toolidest tuli lausa puudu. Palju tänu kõigile osalenutele, sest te andsite tuge järgmise lugude vestmise korraldamiseks 2024. aasta lauritsapäeval.
Palju tänu Hugo Lepnurme Kuusalu kunstide koolile, kes võimaldas meil oma ruumides kokku tulla, ning Veljo Tormise Kultuuriseltsile, kelle kaaskorraldamisel ja Kuusalu valla rahalisel toel katsime uue menüü järgi toidulaua. Seni on meie konverentsidel ikka söödud mulgiputru, kuid see on ju siinse kandi jaoks nö importtoit. Täna oli laual roog, mida kuussalulane ikka lauritsapäeval sõi - oma põllu värske kuum keedetud kartul heeringa ja külma hapukoore kastmega. Lõpetuseks tükk kringlit ja kohv. Oi! Küll maitses hea! 
 
(M. Kõivupuu (vasakul) ja P. Kesküla (paremal) lugusid rääkimas. Fotod: Sulev Valdmaa.)
 
17.07.2023
Pealinna lähedus loeb
Tänavune avatud talude päev oli väga osavõtjaterohke nii talude avajate kui nende väisajate poolest. Sõites mööda kihelkonna teid, oli laupäeval paljudes kohtades näha koduloomi, põlde-peenraid ja üldse maal elamise viisi uudistama tulnud inimesi oma autosid parkimas. Meie kihelkonnas on talusid, kuhu telerahvas satub asju üles võtma justkui regulaarselt. Nii oli ka seekord ERR-is uudisklipp ühest meie kihelkonna talust, kust ikka ja jälle erinevaid motiive ja teemasid näidatakse.
(Telestaarid Iisaka lambad. ERR kuvatõmmis.)
 
15.07.2023
Kahekümne üheksandat korda.
Täna toimus Kuusalu vallas Järvi järvede ääres 1941. aastal punaväelaste haarangus langenud Eesti sõjaväelendurite järjekordne mälestuspäev. Paljuski oli üritus samasugune kui 1994. aasta esimene mälestuspäev. Oli lipuheiskamist, lillede asetamist, sõnavõtte, ühislaulu ja sõdurisupi söömist. Ainult et aastakümnetega on osavõtjaskond muutunud. Paljud veteranid ja sündmustega seotud isikud on manalateed läinud, aga uusi inimesi on ka juurde tulnud
Tänasest mälestuspäevast võtsid teiste hulgas osa Kotkaristi kavalerid legendaarne Ageeda-Andrea Paavel ja kindral Vello Loemaa
(A.-A. Paavel Eesti Lennuväelaste lipuga. Grupipilt, millel vasakult esimene mälestuspäevade üks "hingi" Sirje Arro, isub A.-A. Paavel, tema taga seisab kindral V. Loemaa. Fotod Sulev Valdmaa) 
 
13.07.2023 
Laurentsiuse Selts kutsub kuulama LAURITSAPÄEVA LUGUSID.
See on meie tegemiste uus formaat.
Lugusid räägivad 10. augustil kell 16.00 Kuusalu Kunstide Koolis
PÄRJA KESKKÜLA: Masingust Ahrensini
ja
MARJU KÕIVUPUU: Kultuuripärand - väärtuslik ja kallis.
Osavõtt tasuta.
 
Jutud on meie Õ-kuningast ja sellest, mis teeb eestlastest eestlased. Teemad on põnevad ja igaüks saab kaasa rääkida!
 
04.07.2023
15. juulil kõik "Lendurite kivi" juurde!
Nagu juba alates 1994. aastast kogunetakse ka nüüd kell 11 Kiiu Torni juurde. Esmalt sõidetakse Aruhärmale lendureid abistanud ja 19.08.1941 hukatud Hans ja Marie Oskari mälestuskivi juurde ning sealt edasi juba „Lendurite kivi“ juurde Järvi järvede ääres. Nagu igal aastal, on ka tänavu seal peasündmuseks hukkunud lendurite mälestusmiiting ja sellele järgnev koosviibimine sõdurisuppi nautides.
Mälestuspäevade korraldamist alustas Kuusalu Muinsuskaitse Selts ja kaasa lõi EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja. Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühendus meenutab: "Kuusalu muinsuskaitsjad organiseerisid 1994. aastal lennuväelaste Kurtna kokkutulekuga samal nädalavahetusel suure pidulikkusega toimunud “Lendurite kivi” taasavamise... Et SELÜ-l ja Kuusalu muinsuskaitsjatel omavahelist kontakti ei olnud ja asjast saadi pooljuhuslikult teada alles vahetult enne sündmuste toimumist, siis ei õnnestunud üritusi ajaliselt nihutada ja nii juhtus, et lendurid olid valdavalt Kurtnas ning “Lendurite kivi” juures oli ainult üks lennuväelaste esindaja." Edaspidi on SELÜ ürituse korraldamisse kaasatud, ning nüüd on selle tradistiooni oluliseks tugisambaks Eesti Õhuvägi.   
 
02.07.2023
Teenekad Kuusalu muusikajuhid 2023. aasta noorte laulupeol
XIII noorte laulupeo "Püha on maa" dirigendipuldis oli kaks dirigenti Kuusalust - abielupaar Niina ja Taavi Esko. Mõlemad on pühendanud terve oma elu Kuusalu muusikakultuuri loomisele ja edendamisele. Niina Esko  dirigeeris laulupeol mudilaskoori laulu "Rõõm on täitnud maa". Talle oli see laulupeodirigendina debüüt. Taavi Esko, kes on dirigendina osalenud üldlaulupidudel alates 1975. aastast, dirigeeris nüüd lõpuühendkoori laulu "Ta lendab mesipuu poole."  
 
(Niina ja Taavi Esko dirigeerimas. ERR kuvatõmmis.)
 
03.06.2023 OTTÕ
03. juunil kõneldi Aseri koolis Viru-Nigula pastorist, rahvavalgustajast Otto Wilhelm Masingust. On uhke, et eesti keele heaks on töötanud nii paljud inimesed. Masing on ju läbi ristsõnade meie "Õ kuningas". Kuidas selle õ-ga õieti on, sellest täna Aseris räägitigi. Suve lõpul etendatakse temast näitemäng ja tegijad koguvad Hooandjas selle jaoks veel pisut vahendeid. Olge lahked annetama https://www.hooandja.ee/projekt/suvelavastus-otto ja augustis Õ-lugu vaatama!
 
(Aseris kõneldi eesti keelest. Fotod Sulev Valdmaa)
 
27.05.2023 „Kodupäev“
Niisuguse nimega konverents tõi 27. mail 2023 Tallinnasse Vabamusse kokku nõukogude okupatsiooni aja küüditamistes kannatanuid Eestist, Lätist ja Leedust. Rahvusvahelise konverentsi ettekannetes räägiti kodust, kodu tähendusest ja kodutundest okupasioonides ning poliitilistes tõmbetuultes. Konverentsi korraldas MTÜ Murtud Rukkilille Ühing, kellega Laurentsiuse Seltsil on head suhted. Äsja toetas Murtud Rukkilille Ühing kümnenda Eduard Ahrensi konverentsi korraldamist, nüüdsel MRÜ konverentsil tegi Laurentsiuse Seltsi esindaja ettekande.
 (Osalejad kuulavad Evelina Aumeistere ettekannet. Foto: Sulev Valdmaa)
 
22.05.2023
Rütmi muutus ja liikmeskonna kasv
20. mail toimus Tallinna Toomkoolis Eduard Ahrensi klassiruumis Laurentsiuse Seltsi 2023. aasta üldkoosolek. Vaadati läbi ning kinnitati seltsi eelmise aasta majandusaasta aruanne ning hinnati seltsi tegevus väga heaks. Aruanne laetakse äriregistrisse.
Kokku oli arutusel seitse päevakorrapunkti. Olulised otsustused langetati kahes. Esiteks - üldkoosolek väärtustab väga Laurentsiuse Seltsi järjepidevust Eduard Ahrensi konverentside iga-aastasel korraldamisel, kuid nüüd otsustati muuta sammu, ning hakata edaspidi konverentse korraldama üle aasta. Vahepealsete aastate lauritsapäevadel hakkavad Kuusalus toimuma mõttekojad. Nendele palutakse esinema oma valdkonnas tunnustatud inimesi, keda kuulates ja kellega vesteldes saavad osalejad "tuult tiibadesse" - olgu siis emotsionaalselt või teadmiste osas. Mõttekojadki saavad olema huvipakkuvad mitte ainult kohalikule rahvale, vaid ülemaaliselt. Ehk pakume neilgi mulgiputru!
Teiseks - Laurentsiuse Seltsiga liitus kaks uut liiget ning senises kolmeliikmelises juhatuses vahetus üks liikmetest.
Laurentsiuse Selts on avatud meiega liituda soovijatele. Piisab avaldusest!
(Tallinna Toomkooli Apteegi tänava õppehoone uksesilt. Foto. H. Haljasorg)  
 
18.05.2023
Mööda Kuusalu kihelkonda - hästi-hästi aeglaselt
FilmZone+ telekanal näitab hommikuti erinevates looduskeskkondades filmitud väga aeglaselt kulgevaid SlowTV filme. Nende hulgas on ka Kuusalu kihelkonnas filmituid nagu näiteks Forestroad aastast 2020. Selles on sujuv aeglane ja pikk droonivõte metsa läbivast maanteest, mis ükskord avardub lagedaks maastikuks - ja juba tunnedki ära Kolgaküla!
(Slow TV: Forestroad. Nordic forest road. Kuvatõmmis.)
 
05.05.2023
Mööduja näeb
Mööduja näeb, et punamonumente meie kihelkonnast on kadunud. Kuusalu aleviku keskväljaku idapoolses otsas rahvamaja läheduses olnud monument on aprillis asendatud neutraalse hauatähisaga. Tsitres üsna teekurvi veeres olnud nn fantoom-mälestuskivist pole aga jälgegi. Missugune see oli, seda näeb meie kodulehe mälestusmärkide fotokogust:
(Asendatud hauatähis Kuusalus ja puhas plats Tsitres. Fotod: S.Valdmaa)
 
27.04.2023
Laurentsiuse Seltsi raamatust sai museaal
27. aprillil 2023 saabus Laurentsiuse Seltsile teade: "Võtsime Kreutzwaldi muuseumi kogusse Teie saadetud raamatu Ahrensist." See on Laurentsiuse Seltsile suureks auks. Teeb headmeelt, et levib tõdemus Ahrensist mitte lihtsalt kui eesti keele ortograafia arendajast, vaid kui Eesti riigikeele rajajast. 
 
27.04.2023
Kallistused ja inimeseks olemine
27. aprillil toimus kunagises Ants Laipmanni Tallinna ateljees Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ringi 60. aastapäeva tähistav konverents. Oli mitmeid harivaid ettekandeid. Laurentsiuse Seltsi esindaja oli kutsutud. Väga meeldis esindusliku ürituse meeleolu! Muuseas - selle ringi tekkelugu võib olla veel mitu head aastat varasemgi!
(Tallinna heerold rääkis Tallinna legendidest ja kohalolnud tundsid end loomulikuna. Fotod: Sulev Valdmaa)
 
27.04.2023
Eesti sõjaväelendurite mälestuspäev 2023
Käesoleva aasta Eesti sõjaväelendurite mälestuspäev toimub laupäeval, 15. juulil. Traditsiooniliselt kogunetakse kell 11 Kiiu Torni juurde. Esmalt sõidetakse Aruhärmale lendureid abistanud ja 19.08.1941 hukatud Hans ja Marie Oskari mälestuskivi juurde ning sealt edasi juba „Lendurite kivi“ juurde Järvi järvede ääres.
 
26.04.2023
Raamatute tutvustus ajastuhõnguga miljöös
Viimane raamatu "Mees, kelle "õlade pääl" meie emakeel seisab. Eduard Ahrens 220." planeeritud tutvustus toimus 26. aprilli õhtul Kolga muuseumis. Kolga muuseum asub Kolga mõisa valitsejamajas ja see lõi üsna "ahrensiaegse" miljöö. Tegemist oli Kolga raamatuklubi 51. üritusega, kus lisaks Ahrensi raamatule tutvustas Andres Napp Vihasoo koduloo-raamatut „Piiri peal“. Oli tore, et mõlema raamatu tutvustamise ümber tekkis osalejate diskussioon. Tähendab, raamatud kõnetavad inimesi.
(Kolga raamatuklubis uuritakse Ahrensi raamatut. Foto: Janne Kerdo)
 
21.04.2023
Lipud mastides
Eesti sõjaväelendurite iga-aastase mälestusürituse platsil olnud lipumast oli möödunud aasta kogunemise ajaks lootusetult ära pehkinud. Asja sai arutatud Eesti Õhuväe esindajaga ja käesolevaks aastaks on Õhuväe eestvõttel kogunemisplats saanud uue lipumasti. Kuusalu vald omalt poolt paigaldas lipumasti ka Valkla mälestuskivi juurde. Vimplid lehvivad!
(Vastsed lipumastid Järvi järvede ääres ja Valklas. Foto: Madis Praks)
 
20.04.2023
Konverents "Eduard Ahrens 220" on Youtube'is järelvaadatav
15. aprillil 2023 Tallinnas Teaduste Akadeemias toimunud Laurentsiuse Seltsi ja Emakeele Seltsi ühiskonverents, millega tähistati Eesti riigikeele looja Eduard Ahrensi 220. sünniaastapäeva, on laetud Youtube'i. Pika päeva salvestus, mille tegi firma Soundhouse OÜ, on kaheosaline. Esimest osa tervituste ja nelja ettekandega näeb siit. Teist osa kahe ettekandega ja ahrensiaegsete kohalike baltisaksa autorite väheesitatud muusika kontserdiga lõpus näeb siit.
 
20.04.2023
Raamatuesitlused on toimunud
Raamatu "Mees, kelle "õlade pääl" meie emakeel seisab. Eduard Ahrens 220." Kohaliku omaalgatuse programmis ette nähtud esitlused on toimunud. 10. aprillil kuulasid Vihasool raamatu ühte koostajat Kuusalu valla Haridus- ja noorsootöö komisjoni liikmed ning 20. aprillil Kuusalu raamatukogus kahte koostajat valla lugemis- ja teadmishuvilised inimesed. Kummalgi korral said kohalolnud raamatud nii iseenda, kui, juhul kui esindati asutust, siis asutuse jaoks kaasa.
(Raamatututvustus Vihasool. Foto: Sulev Valdmaa)
 (Raamatutuvustus Kuusalu raamatukogus. Foto: Elmo Rebane)
 
16.04.2023
Kus Eduard Ahrens õppis
Tallinna Toomkooli õppealajuhataja Laurentsiuse Seltsi liige Heiki Haljasorg korraldas "Ahrens 220" konverentsi külalislektorile Soomest Hannu Remesele ja tema abikaasale ringkäigu Toomkooli õppehoonetes.
(H. Haljasorg ning hr. ja pr. Remes Toomkoolis. Foto: Sulev Valdmaa)
 
15.04.2023
Konverents "Ahrens 220"
Laurentsiuse Selts tänab kõiki esinejaid väga sisuka rahvusvahelise mõõtmega 10. Ahrensi konverentsi õnnestumise eest. Soov, et ettekanded avaksid laiemalt Ahrensi aega, täitus küllaga. Täname tervitajaid Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomeret, peapiiskop Urmas Viilmad, piiskop Tiit Salumäed, Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelti, Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilmad ja kaaskorraldaja Emakeele Seltsi esinaist Helle Metslangi.
Kui konverentsi salvestus saab vaatamisküpseks, siis laetakse see kõikidele vaatamiseks Youtube'i üles.
(Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütlemas konverentsi avasõnu. Fotod: Sven-Olav Paavel.)
 
11.04.2023
Laurentsiuse Seltsi tähelepanu on praegu kahel asjal
10. aprillil toimus Vihasool raamatu "Mees, kelle "õlade pääl" meie emakeel seisab. Eduard Ahrens 220." tutvustus Kuusalu vallavolikogu Haridus- ja noorsootöö komisjonile. Kuna komisjoni koosseisus on valla haridus- ja noorteasutuste juhte, said osalenud lisaks isiklikule raamatueksemplarile ka soovitud arvu lisaeksemplare oma asutuste jaoks.
Muuseas võeti raamatu esitlusel kõneks teema, et Eduard Ahrensit puudutavat peaks viima noorteni. Vähemalt Kuusalu vallas. Tähendab - tuleb algatada selleteemaline arutelu.
15. aprilli konverentsile registreerimine lõppes, sest Teaduste Akadeemia saali võimekus võtta vastu sada osalejat sai täis. Osalejate nimekiri on väga mitmekesine ja uhke. Loodame kõiki registreerunuid laupäeval konverentsil näha! Oodata on põnevaid ettekandeid, erakordselt head Kuusalust Toompeale toodavat mulgiputru, ahrensiaegset baltisaksa autorite laluloomingut ning lihtsalt mõnusat koosolemist ja kauneid akendest avanevaid vaateid Tallinnale.
 
06.04.2023
Riigikeele rajaja juubelit ära märkivast raamatust
Kohaliku omaalgatuse programmist (KOP) rahastatud projektide tingimuseks on, et nendest peab kasu saama kohalik kogukond. Sellepärast annab Laurentsiuse Selts teada, et Eduard Ahrensi 220. sünniaastapäeva tähistamiseks välja antud raamatu esitlused, kus seda osalejatele tasuta jagatakse, toimuvad 10. aprillil Vihasoo koolis ja 20. aprillil Kuusalu raamatukogus. Kõik on oodatud! Raamatut tutvustatakse ka Kolga raamatuklubi 26. aprilli üritusel.  
 
30.03.2023
Laurentsiuse Selts tänab konverentsi toetajaid!
15. aprillil 2023 toimuva X Eduard Ahrensi konverentsi korraldamist toetavad rahaliselt Eesti Kirikute Nõukogu ja Murtud Rukkilille Ühing.
Laurentsiuse Selts tänab toetajaid abi eest!
 
28.03.2023
Raamat on trükist ilmunud
28. märtsil andis kirjastus "Argo" Laurentsiuse Seltsile üle Kohaliku omaalgatuse programmi rahastusel koostatud raamatu "Mees, kelle "õlade pääl" meie emakeel seisab. Eduard Ahrens 220." Raamat on koostatud Eesti riigikeele rajaja 220. sünniaastapäeva tähistamiseks. Värvitrükis väljaandes on 80 lehekülge. See sisaldab entsüklopeedilist kokkuvõtet Ahrensi eluloost ja keeletööst, püüab hinnata tema rolli ajaloos, annab ülevaate Ahrensi mälestusmärgi rajamisest Kuusallu, tutvustab senitoimud üheksat Ahrensi konverentsi, millest seitse on toimunud Kuusalus. Esitatud on autorite poolt raamatu jaoks kohandatud üheksa konverentsidel peetud ettekannet. Trükises on kokku 25 illustratsiooni, millest mõnede ajaloolisete fotode digikoopiad on ostetud Eesti muuseumidelt, kaasaegsed fotod on saadud viielt fotograafilt. Selts asub nüüd koostama raamatute jaotusplaani. Kuusalu vallas on kavas teha kaks tutvustusüritust, kus Kuusalu valla rahvas saab soovi korral ka väljaande omanikuks.
(Eduard Ahrensi juubelit tähistava raamatu esi- ja tagakaas. Skaneering.
 
16.03.2023
Eesti Kultuurkapitali toetus konverentsile
Eesti Kultuurkapital otsustas oma 2023. aasta esimesest jaotusest rahuldada Laurentsiuse Seltsi taotlused Eduard Ahrensi X konverentsi toetamiseks. Konverents toimub 15. aprillil Tallinnas ja on kõikidele huvilistele avatud. Laurentsiuse Selts tänab otsustajaid konverentsi toetamise eest!
 
15.03.2023
Mälestades head sõpra
15. märtsil suri 88 aasta vanuses eesti majandustegelane ja tööstusjuht, endine Eesti NSV  riigitegelane Jüri Kraft. Ülemnõukogu saadikuna allkirjastas ta 16. novembril 1988 Eesti suveräänsusdeklaratsiooni. Jüri Kraft osales aktiivselt heategevuses. Ta pidas väga oluliseks Eesti kultuuripärandi säilimist. Jüri Kraft oli ka üks Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamisele kaasa aidanud suurannetajaid. Viimati osales ta IX Ahrensi konverentsil Kuusalus 10. augustil 2022. Igal aastal võttis ta augustikuus toimunud Juminda merelahingu mälestusmiitingul sõna, mälestades traagiliselt hukkunuid, kelle hulgas oli ka tema onu.
(Jüri Kraft koos pojaga 2021. aastal Jumindal lilli asetamas. Foto: Sulev Valdmaa)
 
10.03.2023
Eduard Ahrensi X konverents läheneb
Eduard Ahrensi 220. sünniaastapäevale pühendatud konverentsini on jäänud üks kuu. Inimesed on varasemalt tundnud huvi Ahrensi aja vastu Eestis. Seetõttu ongi käesoleva aasta konverentsil ajalooalaseid ettekandeid. Kuigi juubelikonverents toimub Tallinnas, on sellel palju Kuusalut - alates toetajatest ja ettekannete tegijatest kuni osalejate ning siin valmistatava ja Tallinnas serveeritava traditsioonilise mulgipudruni. 
Nagu ikka on konverentsile oodatud kõik huvilised. Korraldajad Laurentsiuse Selts ja Emakeele selts paluvad tulijaid end alljärgneval vormil kindlasti registreerida: https://forms.gle/rTQNRqqV3GerzLHH6
 
07.03.2023
Faehlmann Kreutzwaldile
Otsides illustratsioone Kohaliku omaalgatuse programmi toel peatselt ilmuva Eduard Ahrensi 220. sünniaastapäeva puhul välja antavasse kogumikku leidsime 1843. aastal ilmunud Ahrensi esimese grammatika („Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes“) niisuguse originaaleksemplari, milles on harukordne pühendus. See väärikas Kirjandusmuuseumi originaal asub Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse „Kohtumised“ Ajarajal teemavitriinis Raamatu Aeg, kus saab seda ka digitaalsel puutelaual sirvida ja lugeda. Laurentsiuse Selts tänab Eesti Kirjandusmuuseumi, kelle kogudesse see rariteet kuulub ja Eesti Rahva Muuseumi, kes pildi sellest sissekirjutusest meie seltsi jaoks fotografeeris.
(Eesti Rahva Muuseumilt saadud foto katke KMAR säilikust II 2432a)
 
27.02.2023
Kuidas kujutati Kuusalu kihelkonda 1805. aasta kaardil  
Kes astus vabariigi aastapäeva aegu läbi Kuusalu rahvamajast, see nägi seinale välja pandud fragmenti 1805. aasta Eestimaa kubermangu topograafilise atlase 1-vestase kaardi koopiast, millel kujutatud Kuusalu kihelkonda. See fragment ühes viitega suuremale kaardile rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR aadressil on meie kodulehe kaardikogu lõpus https://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Kuusalu_kihelkond___Kuusalu_kihelkonna_kaardid
(Fragment kaardi koopia fragmendist.
 
24.02.2023
Eesti Vabariik 105
Kuusalu Vabadussõja mälestussamba juurde kogunes madisepäeva hommikul meie kihelkonna rahvast, et tähistada üheskoos Eesti riigi 105. sünniaastapäeva. Kõned ja pärjad - nii nagu igal aastal. Eile õhtul saabus Soomest e-mailiga tervitus, milles on Zacharias Topeliuse "Maamme kirjas" 1875 - pea pool sajandit enne meie iseseisvuse kättevõitmist - eestlaste kohta öeldu: "Kaikissa vaiheissaan virolaiset ovat uskollisesti säilyttäneet oman kielensä, omat muistonsa ja oman kansallisluonteensa. He ovat vilkasta, tunteellista ja sitkeätä kansaa, joka suuresti rakastaa isänmaatansa." Elagu Eesti!

(Pidupäevamiitingul osalenud kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad. Foto: Sulev Valdmaa.)
 
13.02.2023
Käsikiri kirjastusele üle antud
Meie selts on Kohaliku omaalgatuse programmi toel Eduard Ahrensi juubeliks välja antava brošüüriga tegelemisel ajagraafikus. KOP-i rahastusega ei ole võimalik saada mingit suurteost. Esmaspäeval 13. veebruaril andsime kirjastusele üle 141100 tähemärgiga materjali "Mees, kelle "õlade pääl" meie emakeel seisab" ühes 21 fotoga viielt autorilt. Sisust saab lugeda ülevaadet Eduard Ahrensi elust ja tegevusest, hinnangut tema keeletöö ajaloolisele tähendusele, mälestusmärgi saamislugu alates idee tekkest kuni avamispäevani, ülevaadet kõikidest aastail 2013 - 2022 toimunud Ahrensikonverentsidest ning valikut (8) neil peetud ettekannetest.
Ootame põnevusega, missuguse kujunduse kirjastus sellele materjalile teeb.
KOP-i reeglite kohaselt tuleb märtsi lõpul trükist tulevat brošüüri Kuusalu vallas tutvustada. Kui on meie vallas tegutsevaid asutusi ja seltse, kes soovivad, et tehtut nende juures tutvustataks, palun sellest soovist teada anda aadressil sulev@jti.ee.
 
11.02.2023
Muinasjutumaailm rahvamajas
Kuusalu rahvamajas oli 11. veebruaril traditsiooniline valla taidlejate talvepidu. Toimus see nii, et õhtul kella kuue paiku mindi üheskoos muinasjutumaailma sisse ja hulga etteastete ning esinemiste järel tuldi sealt viie tunni pärast välja. Siis sai tavamaailmaga kohanemiseks veel veidi tantsida ning kui kell näitas päevade vahetumist, mindi koju.
 
(Pidu on täies hoos. Fotod: Sander Valdmaa
 
26.01.2023
Kuusalu valla tähtis üritus
Eduard Ahrensi konverentside peamine rahaline toetaja on olnud Kuusalu vald. Täna võttis vallavalitsus vastu otsuse toetada ka Eduard konverentsi. Otsuse põhjendusena on öeldud, et "...tegemist on Kuusalu valla tähtsa kultuuripärandit hoidva üritusega". Laurentsiuse Selts tahab teha omalt poolt kõik, et see hinnang ikka ja jälle kinnitust leiaks. Üle Eesti on aga Ahrensi konverentsid tuntud isegi mitte niivõrd meie seltsi, kui Kuusalu valla "maamärgina." Laurentsiuse Selts tänab Kuusalu vallavalitsust toetuse eest!
 
26.01.2023
Valimisdebatt Kolgakülas
Kolgaküla Selts ja Veljo Tormise Kultuuriselts korraldasid 26. jaanuaril Kolgaküla rahvamajas Riigikogusse kandideerivate erakondade Ida-Harjumaa valimisdebati. Samasugust debatti on varasemate Riigikogu valimiste eel Kolgakülas korraldatud juba kaks korda.
Kohal olid kaheksa parlamenti pürgiva erakonna esindajad. Oli poliitikas pikalt viibinuid ja sinna esmakordselt pürgijaid - nii erakondade kui kandidaatide poolest. Debatt kujunes tõesti debatiks. Esinemistes oli pea kõiki ühendavat ja teravalt eristavat. Seega - valida on!
(Debateerijad Kolgakülas. Foto: S. Valdmaa)
 
25.01.2023
Et eelolev üritus saaks võimalikult hea 
Emakeele Selts on olnud mitmete varasemate Eduard Ahrensi konverentside korraldamisel Laurentsiuse Seltsi hea partner. Ka eeloleva kümnenda konverentsi ettevalmistamisel tehakse koostööd. 25. jaanuaril toimus Emakeele Seltsis Tallinnas kahe seltsi esindajate arupidamine, et tulemus saaks võimalikult hea.
 
24.01.2023
Kümnes konverents tulekul!
Järgmise Eduard Ahrensi konverentsi ettevalmistused käivad juba mõnda aega. 2023. aastal täitub 220 aastat tema sünnist ja tänavuse konverentsi järjekorranumber on kümme. Kuna see on kokku juubelihõnguline, siis otsustati konverents korraldada seekord mitte lauritsapäeval ja Kuusalus, vaid ajaliselt Ahrensi sünnipäeva paiku, mis oli 03. aprillil, ja tema sünnikoha läheduses Toompeal. Nii valiti X Eduard Ahrensi konverentsi toimumisajaks laupäev 15. aprill 2023 ning toimumiskohaks Teaduste Akadeemia saal. Konverents on lisaks rahvusvaheline. Huvilised võivad selle kalendrisse märkida ja registreerumiskutset jälgima hakata. 
 
10.01.2023
Taas laulupeole minek
Kuusalust on olnud osavõtjaid kõikidest ülemaalistest laulu- ja tantsupidudest. Seda 1869. aasta esimesest üldlaulupeost alates.
10. jaanuari Terevisiooni saates esines Kuusalu Keskkooli noorte segakoor Taavi Esko juhatusel. Nemad on üks siitkandi kollektiive, kes esinevad tänavu 30. juunist kuni 2. juulini toimuval XIII noorte laulu- ja tantsupeol "Püha on maa". 
(ERR kuvatõmmis)
 
09.01.2023
Aasta algab autasustamiste ja austamistega
Kuusalu vallas on tavaks alustada uut aastat möödunud aastal oma tegevusega silma paistnutele tähelepanu pööramisega. Neid silmapaismisi võib olla mitut moodi. Üheks traditsiooniks on eelmise aasta jooksul meie valla elanikeks registreerunute autasustamine. 09. jaanuaril loositigi detsembris Kuusalu valda registreerunud 35 elaniku vahel välja 2x500 euro suurust auhinda. Muid auhindu jagus veel kahekümnele vallakodanikule.
Traditsiooniline on ka aasta alguse valla tänukontsert, mis korraldatakse kõikidele ja mis seekord toimub 20. jaanuaril kell 18 Kuusalu rahvamajas. Seal kuulutatakse välja ka Kuusalu valla 2022. aasta kõige silmapaistvamad tegijad ja teod. Ühe kategooria preemia saaja valitakse tänavu välja rahvahääletusel. Kes on selle preemia nominendid, saab näha aadressil https://connect.ee/uuring/471793378/.
Olgu öeldud, et nominentide hulgas on ka Laurentsiuse Seltsiga üht- või teistmoodi koostööd teinuid. Head hääletamist!
 
 
 

Powered by CMSimple| Template: ge-webdesign.de| html| css| Login