22. detsember 2023
Jaan Tõnisson ja eesti keel
22. detsembril toimus Tartu Ülikooli raamatukogus Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni 155. sünniaastapäeva puhul konverents, mille korraldas Jaan Tõnissoni Selts eesotsas meie Ahrensi konverentsidegi esineja Krista Aruga. Jüri Valge puudutas oma konverentsiettekandes ka Jaan Tõnissoni suhtumist eesti keelesse. Ka tema on olnud Ahrensi konverentsi esineja. Hr Valge ettekanne on järelvaadatav alates 1:17:00. Aga kogu konverenets väärib vaatamist ja kuulamist!!!
Kogu konverents on järelvaadatav: 1:17:00https://tartu.postimees.ee/7924010/video-ja-blogi-jaan-tonissoni-155-sunniaastapaeva-konverentsil-raagiti-aatest-ja-edenemisest
(23. detsembri konverentsi kava. J. Tõnissoni mälestussammas 22.12.2023 õhtul. (Fotod: S. Valdmaa))
12. detsember 2023
Sõin ja jõin seal minagi ...
12. detsembril said Eesti Muinsuskaitse Seltsiga seotud inimesed traditsiooniliselt kokku, et tähistada seltsi asutamise aastapäeva. Tänavuse 36. sünnipäeva pidulik koosviibimine toimus Tallinna Linnaarhiivis. Muu sõbraliku ja muheda hulgas sai teatavaks, et 2024. aasta on Eestis kuulutatud Konstantin Pätsi aastaks, kelle sünnist möödub siis 150 aastat.
(Peep Pillak teeb teatavaks Konstantin Pätsi aasta. Foto: S. Valdmaa.)Veidi statistikat
Meie kodulehel on näha ka selle külastamise statistikat. Ilmneb, et kodulehe külastajaskonnas on üsna samaväärselt mehi ja naisi. Aktiivsemad külastajad on earühmas 55 kuni 64 aastat. Aga noorimas vanuserühmas 18 kuni 24 aastat on kõik külastajad meessoost. Enamus külastajaid (98%) on Eestist, kuid on ka mujalt. Seejuures järgmine grupp on USA-st. Eesti kohtade seas, kust meie kodulehte külastatakse, on esikolmikus Tallinn 61%-ga. Järgnevad loogiliselt Kuusalu (12%) ja Kolga (2%), kuid muidugi on vaatajaid ka mujalt. See on lihtsalt teadmiseks. Kuhu teie paigutute?
18. november 2023
Mitte ainult eesti keelest.
18. novembril toimus Tallinnas Rahvusvahelise DKG Ühingu Eesti Organisatsiooni ja Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi korraldatud ning Tallinna Haridusameti toetatud konverents "Võõrkeelte õppimisest Eestis ja keeledidaktikast". Sellel üritusel oli tegemist ka Laurentsiuse Seltsil. Kes oli korraldajate hulgas, kes retsensent, kes kuulaja. Seega, meie selts - mitte ainult Ahrensist... Küll aga rõhutati kohe konverentsi alguses, et rahvusel on oma keel ja selles toimib tema kultuurielu. Sestap avas konverentsi eesti kultuurile omane kandlemäng. Konverents on järelvaadatav EPAM-i Facebooki kontol https://www.facebook.com/tluepam.
(Kuulajatele esineb kandlel Triin Preisfreund. Fotod: Sulev Valdmaa).
23.10.2023
Raamatukasti põhi paistab
Täna omandas ühe eksemplari raamatut "Mees, kelle "õlade pääl" meie emakeel seisab..." Tartu Ülikooli raamatukogu. Raamatu valmimisel osalenutele ja autoritele, Laurentsiuse Seltsi liikmetele ning raamatuesitlustel meie kaaskihelkondlastele on nüüdseks jagunud nii palju seda sinisekaanelist kaheksakümneleheküljelist väljaannet, et raamatukasti põhi paistab. Allesolevad eksemplarid tunduvad juba rariteetsed.
22.10.2023
Mida ETV 19. oktoobri "Ringvaate" saade ei teadnud rääkida ...
Laurentsiuse selts oli esindatud eestlaste ajaloolisel väikelennukite ekspeditsioonil Toulousest Saint Louisesse (Senegalis) 29.09.23-13.10.23. Tegemist on Prantsuse lenduritele omapärase palverännakuga Saint Exupery jt kuulsate Prantsuse pilootide radadel. Lennundus on Prantsusmaal populaarne ja iga amatöörlenduri unistus on vähemalt kord elus see teekond läbi lennata. On väga tore, et eestlased on leidnud selle väga huvitava prantslaste rännaku ja otsustasid kaasa lennata. Tulemuseks on süvenev rahvaste sõprus ja eestlaste suur soov õppida prantsuse keelt.
(Lendajad lennuki VariEze juures Saint Louis lennuväljal. Foto: autorite kollektiiv.)
11.10.2013
Tallinn-KUMU-Kuusalu
Niisugust rada pidi toimus täna Loksa Gümnaasiumi õpilaste kirjanduslik õppekäik. Kuusalus saadi teada Eduard Ahrensist, tema mälestussamba saamisloost ja üldse kodanikuühendustest, sest mälestussamba vaatamise järel kuulati rahvaalgatuse korras 1905. aastal rajatud Kuusalu rahvamajas lugu Laurentsiuse Seltsist, selle saamisloost ja tegevusest. Oli nii keele- ja kirjanduse kui ühiskonnaõpetuse ühend-targemakssaamine.
(Õppekäigulised Ahrensi mälestussamba juures. Foto: Sulev Valdmaa.)
10.10.2023
Lootus ärgu surgu!
Kui te vaatate meie kodulehe uudistekalendaariumi arhiivi 16.03.2012 ja 15.03.2013 kohta, siis on sealt lugeda, et mitmete osapoolte kohtumistega püüti leida lahendust Kuusalu aleviku ja lähikülade elanike jaoks ebaloomulikule tankimiskorraldusele Peterburi maantee ääres. Nagu neist uudistest lugeda on, oli toona igasuguseid seadusest tulenevaid ja muidu bürokraatlikke tõkkeid, mis ei lubanud Kuusalu rahval liiklusseadust rikkumata oma kodu ukse alt autole kütust võtta. Tollastele läbirääkimistele tõmbas lõpuks järsu kriipsu peale maavaldaja, kohaliku koguduse esindaja üüratu tasusoov kiriku maa kasutamise eest. Seda numbrit kuuldes tõusid läbirääkimistel osalenud lihtsalt sõna lausumata püsti ja kõndisid uksest välja. Nüüd on kümme aastat möödunud ja selsamal kõnealusel krundil on tankla rajamise tööd siiski alanud. Kuusalu rahva jaoks laheneb pikaaegne häiriv probleem. Olgu märgitud, et vahepeal on tanklaid siia kanti juurde tekkinud. Kui ka see uus valmis saab, siis on Peterburi maantee läheduses ca veidi rohkem kui kolme kilomeetri pikkusel lõigul neid juba neli! Iga autojuht saab valida oma maitse järgi, kellelt ta kütust ostab.
(Uue automaattankla rajamine Kuusalus. Foto: Sulev Valdmaa)22.09.2023
Wiedemanni keelepäev
Väike-Maarjas oli täna 35. F. J. Wiedemanni keelepäev. Käesoleval aastal pälvis Wiedemanni auhinna eesti keeleteadlane ja nimeuurija Peeter Päll. Ettekandjad tutvustasid Peeter Pälli ja tema tegevust, auhinnatu ise rääkis, missuguseid kohanimesid on leida Wiedemanni sõnaraamatust. Tavakohaselt esinesid konverentsil Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilased. Keeletammik sai senistele lisaks uue tammepuu.
(Vasakul laureaadi õnnitlemine, paremal keeleteadlased ja Väike-Maarja Gümnaasiumi vestlusringis. Fotod: Sulev Valdmaa)
On oluline mäletada meie suurmehi
Otto Wilhelm Masingu sünnist möödub novembris 260 aastat. Ta oli üks neid suurmehi, kes on väga mitmekülgselt panustanud meie rahva keelde ja harimisse. 20., 24., 26. augusti ja 01. septembri õhtul etendatakse Viru-Nigula pastoraadi õuel suvelavastust „OTTÕ“, millega tehakse talle kummardus. Masing oli Viru-Nigulas kakskümmend aastat (1795–1815) pastoriks. Väärt etendus vaadata, kus suuremaid rolle mängivad Karin Lamson, Liivika Hanstin, Stefan Hein ja Miika Pihlak. 
(Etenduseplats Viru-Nigula pastoraadi ees. Kohapeal müüdi ka temaatilist "nänni". Fotod: Sulev Valdmaa.)
22.08.2023
Tütar raudse eesriide tagant
Tütar raudse eesriide tagant
Niisugust pealkirja kannab Rootsi dokumentaalfilm kahelt vennalt, kes räägivad, kuidas nende eestlannast ema 1958. aastal Nõukogude Liidu raudse eesriide tagant Rootsi jõudis. See on ühtlasi film Eesti sõjaväelendur Remi Milgi perekonnast. Remi Milk oli mees, tänu kelle kaasalöömisele meie kihelkonnas Järvi järvede ääres asuva Lendurite kivi mälestusüritused oma järjepidevuse ja tuntuse said, ning kes isiklikult nendest kõikidest kuni oma elu lõpuni osa võttis. Filmi näitas ETV 19. augusti õhtul.
(ERR kuvatõmmised)
10.08.2023
Lauritsapäeva lood
Laurentsiuse Selts otsustas peale X Eduard Ahrensi konverentsi tänavu kevadel, et edaspidi hakatakse konverentse korraldama üle aasta. Vahepealsetel aastatel hakatakse Kuusalus vestma lauritsapäeva lugusid. Täna oligi selle "formaadi" esimene üritus.
Meie selts eksis, kui arvasime, et tööpäeva õhtupoolikul tuleb lugusid kuulama vast viisteist inimest. Huvilisi oli Marju Kõivupuud ja Pärja Kesküla kuulamas pea 70, nii et toolidest tuli lausa puudu. Palju tänu kõigile osalenutele, sest te andsite tuge järgmise lugude vestmise korraldamiseks 2024. aasta lauritsapäeval.
Palju tänu Hugo Lepnurme Kuusalu kunstide koolile, kes võimaldas meil oma ruumides kokku tulla, ning Veljo Tormise Kultuuriseltsile, kelle kaaskorraldamisel ja Kuusalu valla rahalisel toel katsime uue menüü järgi toidulaua. Seni on meie konverentsidel ikka söödud mulgiputru, kuid see on ju siinse kandi jaoks nö importtoit. Täna oli laual roog, mida kuussalulane ikka lauritsapäeval sõi - oma põllu värske kuum keedetud kartul heeringa ja külma hapukoore kastmega. Lõpetuseks tükk kringlit ja kohv. Oi! Küll maitses hea!
(M. Kõivupuu (vasakul) ja P. Kesküla (paremal) lugusid rääkimas. Fotod: Sulev Valdmaa.)
17.07.2023
Pealinna lähedus loeb
Tänavune avatud talude päev oli väga osavõtjaterohke nii talude avajate kui nende väisajate poolest. Sõites mööda kihelkonna teid, oli laupäeval paljudes kohtades näha koduloomi, põlde-peenraid ja üldse maal elamise viisi uudistama tulnud inimesi oma autosid parkimas. Meie kihelkonnas on talusid, kuhu telerahvas satub asju üles võtma justkui regulaarselt. Nii oli ka seekord ERR-is uudisklipp ühest meie kihelkonna talust, kust ikka ja jälle erinevaid motiive ja teemasid näidatakse.
(Telestaarid Iisaka lambad. ERR kuvatõmmis.)
15.07.2023
Kahekümne üheksandat korda.
Täna toimus Kuusalu vallas Järvi järvede ääres 1941. aastal punaväelaste haarangus langenud Eesti sõjaväelendurite järjekordne mälestuspäev. Paljuski oli üritus samasugune kui 1994. aasta esimene mälestuspäev. Oli lipuheiskamist, lillede asetamist, sõnavõtte, ühislaulu ja sõdurisupi söömist. Ainult et aastakümnetega on osavõtjaskond muutunud. Paljud veteranid ja sündmustega seotud isikud on manalateed läinud, aga uusi inimesi on ka juurde tulnud
Tänasest mälestuspäevast võtsid teiste hulgas osa Kotkaristi kavalerid legendaarne Ageeda-Andrea Paavel ja kindral Vello Loemaa.
(A.-A. Paavel Eesti Lennuväelaste lipuga. Grupipilt, millel vasakult esimene mälestuspäevade üks "hingi" Sirje Arro, isub A.-A. Paavel, tema taga seisab kindral V. Loemaa. Fotod Sulev Valdmaa)
13.07.2023
Laurentsiuse Selts kutsub kuulama LAURITSAPÄEVA LUGUSID.
See on meie tegemiste uus formaat.
Lugusid räägivad 10. augustil kell 16.00 Kuusalu Kunstide Koolis
PÄRJA KESKKÜLA: Masingust Ahrensini
ja
MARJU KÕIVUPUU: Kultuuripärand - väärtuslik ja kallis.
Osavõtt tasuta.
Jutud on meie Õ-kuningast ja sellest, mis teeb eestlastest eestlased. Teemad on põnevad ja igaüks saab kaasa rääkida!
04.07.2023
15. juulil kõik "Lendurite kivi" juurde!
Nagu juba alates 1994. aastast kogunetakse ka nüüd kell 11 Kiiu Torni juurde. Esmalt sõidetakse Aruhärmale lendureid abistanud ja 19.08.1941 hukatud Hans ja Marie Oskari mälestuskivi juurde ning sealt edasi juba „Lendurite kivi“ juurde Järvi järvede ääres. Nagu igal aastal, on ka tänavu seal peasündmuseks hukkunud lendurite mälestusmiiting ja sellele järgnev koosviibimine sõdurisuppi nautides.
Mälestuspäevade korraldamist alustas Kuusalu Muinsuskaitse Selts ja kaasa lõi EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja. Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühendus meenutab: "Kuusalu muinsuskaitsjad organiseerisid 1994. aastal lennuväelaste Kurtna kokkutulekuga samal nädalavahetusel suure pidulikkusega toimunud “Lendurite kivi” taasavamise... Et SELÜ-l ja Kuusalu muinsuskaitsjatel omavahelist kontakti ei olnud ja asjast saadi pooljuhuslikult teada alles vahetult enne sündmuste toimumist, siis ei õnnestunud üritusi ajaliselt nihutada ja nii juhtus, et lendurid olid valdavalt Kurtnas ning “Lendurite kivi” juures oli ainult üks lennuväelaste esindaja." Edaspidi on SELÜ ürituse korraldamisse kaasatud, ning nüüd on selle tradistiooni oluliseks tugisambaks Eesti Õhuvägi.
02.07.2023
Teenekad Kuusalu muusikajuhid 2023. aasta noorte laulupeol
XIII noorte laulupeo "Püha on maa" dirigendipuldis oli kaks dirigenti Kuusalust - abielupaar Niina ja Taavi Esko. Mõlemad on pühendanud terve oma elu Kuusalu muusikakultuuri loomisele ja edendamisele. Niina Esko dirigeeris laulupeol mudilaskoori laulu "Rõõm on täitnud maa". Talle oli see laulupeodirigendina debüüt. Taavi Esko, kes on dirigendina osalenud üldlaulupidudel alates 1975. aastast, dirigeeris nüüd lõpuühendkoori laulu "Ta lendab mesipuu poole."
(Niina ja Taavi Esko dirigeerimas. ERR kuvatõmmis.)
03.06.2023 OTTÕ
03. juunil kõneldi Aseri koolis Viru-Nigula pastorist, rahvavalgustajast Otto Wilhelm Masingust. On uhke, et eesti keele heaks on töötanud nii paljud inimesed. Masing on ju läbi ristsõnade meie "Õ kuningas". Kuidas selle õ-ga õieti on, sellest täna Aseris räägitigi. Suve lõpul etendatakse temast näitemäng ja tegijad koguvad Hooandjas selle jaoks veel pisut vahendeid. Olge lahked annetama https://www.hooandja.ee/projekt/suvelavastus-otto ja augustis Õ-lugu vaatama!
(Aseris kõneldi eesti keelest. Fotod Sulev Valdmaa)
(Osalejad kuulavad Evelina Aumeistere ettekannet. Foto: Sulev Valdmaa)
(Slow TV: Forestroad. Nordic forest road. Kuvatõmmis.)
(Kolga raamatuklubis uuritakse Ahrensi raamatut. Foto: Janne Kerdo)
(Raamatutuvustus Kuusalu raamatukogus. Foto: Elmo Rebane)
