2023
03.06.2023 OTTÕ
03. juunil kõneldi Aseri koolis Viru-Nigula pastorist, rahvavalgustajast Otto Wilhelm Masingust. On uhke, et eesti keele heaks on töötanud nii paljud inimesed. Masing on ju läbi ristsõnade meie "Õ kuningas". Kuidas selle õ-ga õieti on, sellest täna Aseris räägitigi. Suve lõpul etendatakse temast näitemäng ja tegijad koguvad Hooandjas selle jaoks veel pisut vahendeid. Olge lahked annetama https://www.hooandja.ee/projekt/suvelavastus-otto ja augustis Õ-lugu vaatama!
(Aseris kõneldi eesti keelest. Foto Sulev Valdmaa)
Niisuguse nimega konverents tõi 27. mail 2023 Tallinnasse Vabamusse kokku nõukogude okupatsiooni aja küüditamistes kannatanuid Eestist, Lätist ja Leedust. Rahvusvahelise konverentsi ettekannetes räägiti kodust, kodu tähendusest ja kodutundest okupasioonides ning poliitilistes tõmbetuultes. Konverentsi korraldas MTÜ Murtud Rukkilille Ühing, kellega Laurentsiuse Seltsil on head suhted. Äsja toetas Murtud Rukkilille Ühing kümnenda Eduard Ahrensi konverentsi korraldamist, nüüdsel MRÜ konverentsil tegi Laurentsiuse Seltsi esindaja ettekande.
(Osalejad kuulavad Evelina Aumeistere ettekannet. Foto: Sulev Valdmaa)22.05.2023
Rütmi muutus ja liikmeskonna kasv
20. mail toimus Tallinna Toomkoolis Eduard Ahrensi klassiruumis Laurentsiuse Seltsi 2023. aasta üldkoosolek. Vaadati läbi ning kinnitati seltsi eelmise aasta majandusaasta aruanne ning hinnati seltsi tegevus väga heaks. Aruanne laetakse äriregistrisse.
Kokku oli arutusel seitse päevakorrapunkti. Olulised otsustused langetati kahes. Esiteks - üldkoosolek väärtustab väga Laurentsiuse Seltsi järjepidevust Eduard Ahrensi konverentside iga-aastasel korraldamisel, kuid nüüd otsustati muuta sammu, ning hakata edaspidi konverentse korraldama üle aasta. Vahepealsete aastate lauritsapäevadel hakkavad Kuusalus toimuma mõttekojad. Nendele palutakse esinema oma valdkonnas tunnustatud inimesi, keda kuulates ja kellega vesteldes saavad osalejad "tuult tiibadesse" - olgu siis emotsionaalselt või teadmiste osas. Mõttekojadki saavad olema huvipakkuvad mitte ainult kohalikule rahvale, vaid ülemaaliselt. Ehk pakume neilgi mulgiputru!
Teiseks - Laurentsiuse Seltsiga liitus kaks uut liiget ning senises kolmeliikmelises juhatuses vahetus üks liikmetest.
Laurentsiuse Selts on avatud meiega liituda soovijatele. Piisab avaldusest!
(Tallinna Toomkooli Apteegi tänava õppehoone uksesilt. Foto. H. Haljasorg)
18.05.2023
Mööda Kuusalu kihelkonda - hästi-hästi aeglaselt
FilmZone+ telekanal näitab hommikuti erinevates looduskeskkondades filmitud väga aeglaselt kulgevaid SlowTV filme. Nende hulgas on ka Kuusalu kihelkonnas filmituid nagu näiteks Forestroad aastast 2020. Selles on sujuv aeglane ja pikk droonivõte metsa läbivast maanteest, mis ükskord avardub lagedaks maastikuks - ja juba tunnedki ära Kolgaküla!
(Slow TV: Forestroad. Nordic forest road. Kuvatõmmis.)Mööduja näeb
Mööduja näeb, et punamonumente meie kihelkonnast on kadunud. Kuusalu aleviku keskväljaku idapoolses otsas rahvamaja läheduses olnud monument on aprillis asendatud neutraalse hauatähisaga. Tsitres üsna teekurvi veeres olnud nn fantoom-mälestuskivist pole aga jälgegi. Missugune see oli, seda näeb meie kodulehe mälestusmärkide fotokogust:
(Asendatud hauatähis Kuusalus ja puhas plats Tsitres. Fotod: S.Valdmaa)
27.04.2023
Laurentsiuse Seltsi raamatust sai museaal
27. aprillil 2023 saabus Laurentsiuse Seltsile teade: "Võtsime Kreutzwaldi muuseumi kogusse Teie saadetud raamatu Ahrensist." See on Laurentsiuse Seltsile suureks auks. Teeb headmeelt, et levib tõdemus Ahrensist mitte lihtsalt kui eesti keele ortograafia arendajast, vaid kui Eesti riigikeele rajajast.
27.04.2023
Kallistused ja inimeseks olemine
27. aprillil toimus kunagises Ants Laipmanni Tallinna ateljees Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ringi 60. aastapäeva tähistav konverents. Oli mitmeid harivaid ettekandeid. Laurentsiuse Seltsi esindaja oli kutsutud. Väga meeldis esindusliku ürituse meeleolu! Muuseas - selle ringi tekkelugu võib olla veel mitu head aastat varasemgi!
(Tallinna heerold rääkis Tallinna legendidest ja kohalolnud tundsid end loomulikuna. Fotod: Sulev Valdmaa)
27.04.2023
Eesti sõjaväelendurite mälestuspäev 2023
Käesoleva aasta Eesti sõjaväelendurite mälestuspäev toimub laupäeval, 15. juulil. Traditsiooniliselt kogunetakse kell 11 Kiiu Torni juurde. Esmalt sõidetakse Aruhärmale lendureid abistanud ja 19.08.1941 hukatud Hans ja Marie Oskari mälestuskivi juurde ning sealt edasi juba „Lendurite kivi“ juurde Järvi järvede ääres.
26.04.2023
Raamatute tutvustus ajastuhõnguga miljöös
Viimane raamatu "Mees, kelle "õlade pääl" meie emakeel seisab. Eduard Ahrens 220." planeeritud tutvustus toimus 26. aprilli õhtul Kolga muuseumis. Kolga muuseum asub Kolga mõisa valitsejamajas ja see lõi üsna "ahrensiaegse" miljöö. Tegemist oli Kolga raamatuklubi 51. üritusega, kus lisaks Ahrensi raamatule tutvustas Andres Napp Vihasoo koduloo-raamatut „Piiri peal“. Oli tore, et mõlema raamatu tutvustamise ümber tekkis osalejate diskussioon. Tähendab, raamatud kõnetavad inimesi.
(Kolga raamatuklubis uuritakse Ahrensi raamatut. Foto: Janne Kerdo)Lipud mastides
Eesti sõjaväelendurite iga-aastase mälestusürituse platsil olnud lipumast oli möödunud aasta kogunemise ajaks lootusetult ära pehkinud. Asja sai arutatud Eesti Õhuväe esindajaga ja käesolevaks aastaks on Õhuväe eestvõttel kogunemisplats saanud uue lipumasti. Kuusalu vald omalt poolt paigaldas lipumasti ka Valkla mälestuskivi juurde. Vimplid lehvivad!
(Vastsed lipumastid Järvi järvede ääres ja Valklas. Foto: Madis Praks)
20.04.2023Konverents "Eduard Ahrens 220" on Youtube'is järelvaadatav
15. aprillil 2023 Tallinnas Teaduste Akadeemias toimunud Laurentsiuse Seltsi ja Emakeele Seltsi ühiskonverents, millega tähistati Eesti riigikeele looja Eduard Ahrensi 220. sünniaastapäeva, on laetud Youtube'i. Pika päeva salvestus, mille tegi firma Soundhouse OÜ, on kaheosaline. Esimest osa tervituste ja nelja ettekandega näeb siit. Teist osa kahe ettekandega ja ahrensiaegsete kohalike baltisaksa autorite väheesitatud muusika kontserdiga lõpus näeb siit.
20.04.2023Raamatuesitlused on toimunud
Raamatu "Mees, kelle "õlade pääl" meie emakeel seisab. Eduard Ahrens 220." Kohaliku omaalgatuse programmis ette nähtud esitlused on toimunud. 10. aprillil kuulasid Vihasool raamatu ühte koostajat Kuusalu valla Haridus- ja noorsootöö komisjoni liikmed ning 20. aprillil Kuusalu raamatukogus kahte koostajat valla lugemis- ja teadmishuvilised inimesed. Kummalgi korral said kohalolnud raamatud nii iseenda, kui, juhul kui esindati asutust, siis asutuse jaoks kaasa.
(Raamatututvustus Vihasool. Foto: Sulev Valdmaa)
(Raamatutuvustus Kuusalu raamatukogus. Foto: Elmo Rebane)Kus Eduard Ahrens õppis
Tallinna Toomkooli õppealajuhataja Laurentsiuse Seltsi liige Heiki Haljasorg korraldas "Ahrens 220" konverentsi külalislektorile Soomest Hannu Remesele ja tema abikaasale ringkäigu Toomkooli õppehoonetes.
(H. Haljasorg ning hr. ja pr. Remes Toomkoolis. Foto: Sulev Valdmaa)
15.04.2023Konverents "Ahrens 220"
Laurentsiuse Selts tänab kõiki esinejaid väga sisuka rahvusvahelise mõõtmega 10. Ahrensi konverentsi õnnestumise eest. Soov, et ettekanded avaksid laiemalt Ahrensi aega, täitus küllaga. Täname tervitajaid Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomeret, peapiiskop Urmas Viilmad, piiskop Tiit Salumäed, Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelti, Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilmad ja kaaskorraldaja Emakeele Seltsi esinaist Helle Metslangi.
Kui konverentsi salvestus saab vaatamisküpseks, siis laetakse see kõikidele vaatamiseks Youtube'i üles.
(Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütlemas konverentsi avasõnu. Fotod: Sven-Olav Paavel.)
11.04.2023Laurentsiuse Seltsi tähelepanu on praegu kahel asjal
10. aprillil toimus Vihasool raamatu "Mees, kelle "õlade pääl" meie emakeel seisab. Eduard Ahrens 220." tutvustus Kuusalu vallavolikogu Haridus- ja noorsootöö komisjonile. Kuna komisjoni koosseisus on valla haridus- ja noorteasutuste juhte, said osalenud lisaks isiklikule raamatueksemplarile ka soovitud arvu lisaeksemplare oma asutuste jaoks.
Muuseas võeti raamatu esitlusel kõneks teema, et Eduard Ahrensit puudutavat peaks viima noorteni. Vähemalt Kuusalu vallas. Tähendab - tuleb algatada selleteemaline arutelu.
15. aprilli konverentsile registreerimine lõppes, sest Teaduste Akadeemia saali võimekus võtta vastu sada osalejat sai täis. Osalejate nimekiri on väga mitmekesine ja uhke. Loodame kõiki registreerunuid laupäeval konverentsil näha! Oodata on põnevaid ettekandeid, erakordselt head Kuusalust Toompeale toodavat mulgiputru, ahrensiaegset baltisaksa autorite laluloomingut ning lihtsalt mõnusat koosolemist ja kauneid akendest avanevaid vaateid Tallinnale.
06.04.2023Riigikeele rajaja juubelit ära märkivast raamatust
Kohaliku omaalgatuse programmist (KOP) rahastatud projektide tingimuseks on, et nendest peab kasu saama kohalik kogukond. Sellepärast annab Laurentsiuse Selts teada, et Eduard Ahrensi 220. sünniaastapäeva tähistamiseks välja antud raamatu esitlused, kus seda osalejatele tasuta jagatakse, toimuvad 10. aprillil Vihasoo koolis ja 20. aprillil Kuusalu raamatukogus. Kõik on oodatud! Raamatut tutvustatakse ka Kolga raamatuklubi 26. aprilli üritusel.
30.03.2023
Laurentsiuse Selts tänab konverentsi toetajaid!
15. aprillil 2023 toimuva X Eduard Ahrensi konverentsi korraldamist toetavad rahaliselt Eesti Kirikute Nõukogu ja Murtud Rukkilille Ühing.
Laurentsiuse Selts tänab toetajaid abi eest!
28.03.2023
Raamat on trükist ilmunud
28. märtsil andis kirjastus "Argo" Laurentsiuse Seltsile üle Kohaliku omaalgatuse programmi rahastusel koostatud raamatu "Mees, kelle "õlade pääl" meie emakeel seisab. Eduard Ahrens 220." Raamat on koostatud Eesti riigikeele rajaja 220. sünniaastapäeva tähistamiseks. Värvitrükis väljaandes on 80 lehekülge. See sisaldab entsüklopeedilist kokkuvõtet Ahrensi eluloost ja keeletööst, püüab hinnata tema rolli ajaloos, annab ülevaate Ahrensi mälestusmärgi rajamisest Kuusallu, tutvustab senitoimud üheksat Ahrensi konverentsi, millest seitse on toimunud Kuusalus. Esitatud on autorite poolt raamatu jaoks kohandatud üheksa konverentsidel peetud ettekannet. Trükises on kokku 25 illustratsiooni, millest mõnede ajaloolisete fotode digikoopiad on ostetud Eesti muuseumidelt, kaasaegsed fotod on saadud viielt fotograafilt. Selts asub nüüd koostama raamatute jaotusplaani. Kuusalu vallas on kavas teha kaks tutvustusüritust, kus Kuusalu valla rahvas saab soovi korral ka väljaande omanikuks.
(Eduard Ahrensi juubelit tähistava raamatu esi- ja tagakaas. Skaneering.)
16.03.2023
Eesti Kultuurkapitali toetus konverentsile
Eesti Kultuurkapital otsustas oma 2023. aasta esimesest jaotusest rahuldada Laurentsiuse Seltsi taotlused Eduard Ahrensi X konverentsi toetamiseks. Konverents toimub 15. aprillil Tallinnas ja on kõikidele huvilistele avatud. Laurentsiuse Selts tänab otsustajaid konverentsi toetamise eest!
Mälestades head sõpra
15. märtsil suri 88 aasta vanuses eesti majandustegelane ja tööstusjuht, endine Eesti NSV riigitegelane Jüri Kraft. Ülemnõukogu saadikuna allkirjastas ta 16. novembril 1988 Eesti suveräänsusdeklaratsiooni. Jüri Kraft osales aktiivselt heategevuses. Ta pidas väga oluliseks Eesti kultuuripärandi säilimist. Jüri Kraft oli ka üks Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamisele kaasa aidanud suurannetajaid. Viimati osales ta IX Ahrensi konverentsil Kuusalus 10. augustil 2022. Igal aastal võttis ta augustikuus toimunud Juminda merelahingu mälestusmiitingul sõna, mälestades traagiliselt hukkunuid, kelle hulgas oli ka tema onu.
(Jüri Kraft koos pojaga 2021. aastal Jumindal lilli asetamas. Foto: Sulev Valdmaa)
10.03.2023
Eduard Ahrensi X konverents läheneb
Eduard Ahrensi 220. sünniaastapäevale pühendatud konverentsini on jäänud üks kuu. Inimesed on varasemalt tundnud huvi Ahrensi aja vastu Eestis. Seetõttu ongi käesoleva aasta konverentsil ajalooalaseid ettekandeid. Kuigi juubelikonverents toimub Tallinnas, on sellel palju Kuusalut - alates toetajatest ja ettekannete tegijatest kuni osalejate ning siin valmistatava ja Tallinnas serveeritava traditsioonilise mulgipudruni.
Nagu ikka on konverentsile oodatud kõik huvilised. Korraldajad Laurentsiuse Selts ja Emakeele selts paluvad tulijaid end alljärgneval vormil kindlasti registreerida: https://forms.gle/rTQNRqqV3GerzLHH6
Faehlmann Kreutzwaldile
Otsides illustratsioone Kohaliku omaalgatuse programmi toel peatselt ilmuva Eduard Ahrensi 220. sünniaastapäeva puhul välja antavasse kogumikku leidsime 1843. aastal ilmunud Ahrensi esimese grammatika („Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes“) niisuguse originaaleksemplari, milles on harukordne pühendus. See väärikas Kirjandusmuuseumi originaal asub Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse „Kohtumised“ Ajarajal teemavitriinis Raamatu Aeg, kus saab seda ka digitaalsel puutelaual sirvida ja lugeda. Laurentsiuse Selts tänab Eesti Kirjandusmuuseumi, kelle kogudesse see rariteet kuulub ja Eesti Rahva Muuseumi, kes pildi sellest sissekirjutusest meie seltsi jaoks fotografeeris.
(Eesti Rahva Muuseumilt saadud foto katke KMAR säilikust II 2432a)
27.02.2023Kuidas kujutati Kuusalu kihelkonda 1805. aasta kaardil
Kes astus vabariigi aastapäeva aegu läbi Kuusalu rahvamajast, see nägi seinale välja pandud fragmenti 1805. aasta Eestimaa kubermangu topograafilise atlase 1-vestase kaardi koopiast, millel kujutatud Kuusalu kihelkonda. See fragment ühes viitega suuremale kaardile rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR aadressil on meie kodulehe kaardikogu lõpus https://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Kuusalu_kihelkond___Kuusalu_kihelkonna_kaardid
Kes astus vabariigi aastapäeva aegu läbi Kuusalu rahvamajast, see nägi seinale välja pandud fragmenti 1805. aasta Eestimaa kubermangu topograafilise atlase 1-vestase kaardi koopiast, millel kujutatud Kuusalu kihelkonda. See fragment ühes viitega suuremale kaardile rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR aadressil on meie kodulehe kaardikogu lõpus https://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Kuusalu_kihelkond___Kuusalu_kihelkonna_kaardid
(Fragment kaardi koopia fragmendist.)
24.02.2023
Eesti Vabariik 105
Kuusalu Vabadussõja mälestussamba juurde kogunes madisepäeva hommikul meie kihelkonna rahvast, et tähistada üheskoos Eesti riigi 105. sünniaastapäeva. Kõned ja pärjad - nii nagu igal aastal. Eile õhtul saabus Soomest e-mailiga tervitus, milles on Zacharias Topeliuse "Maamme kirjas" 1875 - pea pool sajandit enne meie iseseisvuse kättevõitmist - eestlaste kohta öeldu: "Kaikissa vaiheissaan virolaiset ovat uskollisesti säilyttäneet oman kielensä, omat muistonsa ja oman kansallisluonteensa. He ovat vilkasta, tunteellista ja sitkeätä kansaa, joka suuresti rakastaa isänmaatansa." Elagu Eesti!
(Pidupäevamiitingul osalenud kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad. Foto: Sulev Valdmaa.)
13.02.2023
Käsikiri kirjastusele üle antud
Meie selts on Kohaliku omaalgatuse programmi toel Eduard Ahrensi juubeliks välja antava brošüüriga tegelemisel ajagraafikus. KOP-i rahastusega ei ole võimalik saada mingit suurteost. Esmaspäeval 13. veebruaril andsime kirjastusele üle 141100 tähemärgiga materjali "Mees, kelle "õlade pääl" meie emakeel seisab" ühes 21 fotoga viielt autorilt. Sisust saab lugeda ülevaadet Eduard Ahrensi elust ja tegevusest, hinnangut tema keeletöö ajaloolisele tähendusele, mälestusmärgi saamislugu alates idee tekkest kuni avamispäevani, ülevaadet kõikidest aastail 2013 - 2022 toimunud Ahrensikonverentsidest ning valikut (8) neil peetud ettekannetest.
Ootame põnevusega, missuguse kujunduse kirjastus sellele materjalile teeb.
KOP-i reeglite kohaselt tuleb märtsi lõpul trükist tulevat brošüüri Kuusalu vallas tutvustada. Kui on meie vallas tegutsevaid asutusi ja seltse, kes soovivad, et tehtut nende juures tutvustataks, palun sellest soovist teada anda aadressil sulev@jti.ee.
11.02.2023
Muinasjutumaailm rahvamajas
Kuusalu rahvamajas oli 11. veebruaril traditsiooniline valla taidlejate talvepidu. Toimus see nii, et õhtul kella kuue paiku mindi üheskoos muinasjutumaailma sisse ja hulga etteastete ning esinemiste järel tuldi sealt viie tunni pärast välja. Siis sai tavamaailmaga kohanemiseks veel veidi tantsida ning kui kell näitas päevade vahetumist, mindi koju.
(Pidu on täies hoos. Fotod: Sander Valdmaa)
Kuusalu valla tähtis üritus
Eduard Ahrensi konverentside peamine rahaline toetaja on olnud Kuusalu vald. Täna võttis vallavalitsus vastu otsuse toetada ka Eduard konverentsi. Otsuse põhjendusena on öeldud, et "...tegemist on Kuusalu valla tähtsa kultuuripärandit hoidva üritusega". Laurentsiuse Selts tahab teha omalt poolt kõik, et see hinnang ikka ja jälle kinnitust leiaks. Üle Eesti on aga Ahrensi konverentsid tuntud isegi mitte niivõrd meie seltsi, kui Kuusalu valla "maamärgina." Laurentsiuse Selts tänab Kuusalu vallavalitsust toetuse eest!
26.01.2023
Valimisdebatt Kolgakülas
Kolgaküla Selts ja Veljo Tormise Kultuuriselts korraldasid 26. jaanuaril Kolgaküla rahvamajas Riigikogusse kandideerivate erakondade Ida-Harjumaa valimisdebati. Samasugust debatti on varasemate Riigikogu valimiste eel Kolgakülas korraldatud juba kaks korda.
Kohal olid kaheksa parlamenti pürgiva erakonna esindajad. Oli poliitikas pikalt viibinuid ja sinna esmakordselt pürgijaid - nii erakondade kui kandidaatide poolest. Debatt kujunes tõesti debatiks. Esinemistes oli pea kõiki ühendavat ja teravalt eristavat. Seega - valida on!
(Debateerijad Kolgakülas. Foto: S. Valdmaa)
25.01.2023
Et eelolev üritus saaks võimalikult hea
Emakeele Selts on olnud mitmete varasemate Eduard Ahrensi konverentside korraldamisel Laurentsiuse Seltsi hea partner. Ka eeloleva kümnenda konverentsi ettevalmistamisel tehakse koostööd. 25. jaanuaril toimus Emakeele Seltsis Tallinnas kahe seltsi esindajate arupidamine, et tulemus saaks võimalikult hea.
Kümnes konverents tulekul!
Järgmise Eduard Ahrensi konverentsi ettevalmistused käivad juba mõnda aega. 2023. aastal täitub 220 aastat tema sünnist ja tänavuse konverentsi järjekorranumber on kümme. Kuna see on kokku juubelihõnguline, siis otsustati konverents korraldada seekord mitte lauritsapäeval ja Kuusalus, vaid ajaliselt Ahrensi sünnipäeva paiku, mis oli 03. aprillil, ja tema sünnikoha läheduses Toompeal. Nii valiti X Eduard Ahrensi konverentsi toimumisajaks laupäev 15. aprill 2023 ning toimumiskohaks Teaduste Akadeemia saal. Konverents on lisaks rahvusvaheline. Huvilised võivad selle kalendrisse märkida ja registreerumiskutset jälgima hakata.
Taas laulupeole minek
Kuusalust on olnud osavõtjaid kõikidest ülemaalistest laulu- ja tantsupidudest. Seda 1869. aasta esimesest üldlaulupeost alates.
10. jaanuari Terevisiooni saates esines Kuusalu Keskkooli noorte segakoor Taavi Esko juhatusel. Nemad on üks siitkandi kollektiive, kes esinevad tänavu 30. juunist kuni 2. juulini toimuval XIII noorte laulu- ja tantsupeol "Püha on maa".
(ERR kuvatõmmis)
09.01.2023
Aasta algab autasustamiste ja austamistega
Kuusalu vallas on tavaks alustada uut aastat möödunud aastal oma tegevusega silma paistnutele tähelepanu pööramisega. Neid silmapaismisi võib olla mitut moodi. Üheks traditsiooniks on eelmise aasta jooksul meie valla elanikeks registreerunute autasustamine. 09. jaanuaril loositigi detsembris Kuusalu valda registreerunud 35 elaniku vahel välja 2x500 euro suurust auhinda. Muid auhindu jagus veel kahekümnele vallakodanikule.
Traditsiooniline on ka aasta alguse valla tänukontsert, mis korraldatakse kõikidele ja mis seekord toimub 20. jaanuaril kell 18 Kuusalu rahvamajas. Seal kuulutatakse välja ka Kuusalu valla 2022. aasta kõige silmapaistvamad tegijad ja teod. Ühe kategooria preemia saaja valitakse tänavu välja rahvahääletusel. Kes on selle preemia nominendid, saab näha aadressil https://connect.ee/uuring/471793378/.
Olgu öeldud, et nominentide hulgas on ka Laurentsiuse Seltsiga üht- või teistmoodi koostööd teinuid. Head hääletamist!