19.12.2010.
Sulev Valdmaa ETV saates Ajavaod (vaata)
Sulev Valdmaa ETV saates Ajavaod (vaata)
19.12.2010
Kuusalu rahvamajas näidati filmi Kuusalu kihelkonna kohta
16. detsembri õhtul näitas Laurentsiuse Selts esimest korda avalikkusele suvel valminud vaatefilmi "Kodasoost läbi Leesi ja Viinistu Kuusallu". Huvi asja vastu oli suur. Inimesi tuli kokku pea 70. Peale filmi lõppu vahendasid vaatajad omi mõtteid - lisasid nähtule-kuuldule üht-teist ning pakkusid välja uusi filmiideid. Kohal olid ka filmitegijad Heiki Haljasorg ning Erki Koplimets Tallinnast ja Sulev Valdmaa Kuusalu mailt, kes andsid seletusi ning vastasid küsimustele. Kogu tegijatel kaasas olnud tiraaž DVD-sid müüdi kui meeleolukat jõulukinki kohe läbi. Kui on veel soovi DVD-d omandada, võib pöörduda hr. Sulev Valdmaa (Kuusalus kohapeal; kontakti vaata siit) poole või Heiki Haljasoru poole (Eesti Postiga; kontakti vaata siit). Laurentsiuse Selts tänab ürituse heale kordaminekule kaasa aidanud Kuusalu vallavanemat Urmas Kirtsit ja Kuusalu rahvamaja vastutulelikku peret.
24.11.2010
Kuusalu vallamajas näidati katkendit Laurentsiuse Seltsil valminud Kuusalu kihelkonda tutvustavast filmist
24. novembril toimunud Kuusalu vallavolikogu istungil demonstreeriti volikogu liikmetele ja kohal olnud vallavolikogu töötajatele katkendit Laurentsiuse Seltsil valminud Kuusalu kihelkonda tutvustavast vaatefilmist. See oli filmi esimene tutvustus üldse. Ajaleht "Sõnumitooja" intervjueeris filmi ühte autorit Sulev Valdmaad. Filmi esmademonstratsioon täies pikkuses - 40 minutit - toimub laupäeval 18. detsembril kell 17 Kuusalu rahvamajas. Kõik huvilised oodatud. Üritus on tasuta. Filmi autorid on Sulev Valdmaa (stsenarist), Heiki Haljasorg (idee autor), Erki Koplimets (operaator) ja Richard Tomusk (režissöör).
.
07.11.2010
Kuusalu pasunakoor tähistas oma 140. aastapäeva
Kuusalu pasunakoor tähistas 6. novembril Kuusalu rahvamajas oma 140. aastapäeva. Pasunakoori asutas 1870. aastal Kahala küla Aia talu pere-mees Jakob Priimann. Tema panuse jäädvustamiseks valmistas Seaküla Simson "Jakob Priimanni meenutise", mis anti Kuusalu Muusikakooli asu-tajale ning pasunakoori kauaaegsele dirigendile Mare Russakule. Pasuna-koori praegune dirigent on tuntud kultuuritegelane Ott Kask.
06.11.2010
Maria Valdmaa laulab pühapäeval 7. novembril Hollandi klassikaraadios Radio 4 kell 12.00 Eesti aja järgi kaks laulu
Maria Valdmaa laulab pühapäeval 7. novembril Hollandi klassikaraadios Radio 4 kell 12.00 Eesti aja järgi kaks laulu.
Esinemist saab kuulata veebilehelt: http://www.westonline.nl/home. Vali menüüst Luisteren > Radio 4 live. Siis avaneb kuulamisaknake. Selle ülaosas vali omaette aknas kuulamismoodus: kas QuickTime, Media player või muu ning vajuta käivitusnupule valikunupu kohal.
Hingedepäeva õhtul kogunes Juminda poolsaare rahvas Leesi kirikusse, kus näitering esitas luulepõimiku. Leesi luuleõhtul tegi kaasa näitleja Paul Laasik, kes on Kuusalu kihelkonna Kolgaküla elanik.
03.11.2010
Arsise kellade ansambli kontsert Kuusalu kirikus
31. oktoobril oli Kuusalu kirikus võimalik kuulata Arsise kellade ansambli esituses klassikalise (ja käsikellade) muusika tähtteoseid nagu Griegi Hommik või Albinoni Adagio. Pisut vürtsi lisasid temperamentsemad lood Bizet ja Debussy sulest. 13-aastase inglihäälse solisti Heldur Harry Põlda esituses kõlasid Schuberti, Caccini ja Bach-Gounod Ave Maria’d. Kontserdil seletusi jaganud Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe ennustas noorele solistile Heldur Harry Põldale suurt tulevikku. Kontserdil oli Kuusalu jaoks harukordne arv kuulajad - ca 50 – 60 inimest.
02.11.2010.
ETV-s on detsembris eetris saade Kuusalu Vabadussambast
Teleajakirjanik Mati Talvik käis koos võttegrupiga salvestamas detsembri lõpul 2010 esitamisele tulevat saadet sarjast Aja vaod, kus tuleb juttuteiste hulgas ka Kuusalu Vabadussõja mälestussambast. Samba taastamise lugu meenutas Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi esimees Sulev Valdmaa.
01.11.2010
Kuusalu kirikukellade õnnistamine
Kuusalu kirikukellade õnnistamisel osalesid piiskop emeritus Kuno Pajula (pildil keskel), kirikuõpetajad Peeter Paenurm ja Jaanus Jalakas.
30.10.2010
Kuusalu raamatukogu 90. aastapäev
28. oktoobril tähistati Kuusalu raamatukogu 90. aastapäeva ning ühtlasi avati Kadapiku Väino Eskeni Fond. Raamatukogu aastapäeva puhul oli mitmeid sõnavõtte. Tervitas Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi. KVEF-i tutvustas fondihaldur Sulev Valdmaa, Väino Eskenist kõneles kauaaegne Gusta Adolfi Gümnaasiumi direktor Ain Siiman.
Piltidel: kõneleb Urmas Kirtsi, Ain Siiman ja GAG-i muuseumi juhataja Helda Venderström tutvuvad arhiivimaterjalidega.
30.10.2010
Vilma Aguraiuja akvarellide näitus
Kuusalu raamatukogu 90. aastapäeva ja Kadapiku Väino Eskeni Fondi avamisega seoses oli Kuusalu raamatukogus avatud Väino Eskeni abikaasa, 1925. aastal Kuusalus sündinud Vilma Aguraiuja (Valdmaa, Esken) akvarellide näitus. Vilma Esken pühendus maalimisele peale Eestist Rootsi siirdumist 1982. aastal, kus ta tegi algul läbi maalikursusi. Aastail 1983 - 2004 maalis ta ligi 100 akvarelli ning tegi hulganisti visandeid. Maalidest osa on Rootsis (sh müüduna kodudesse ja ametiasutustele), kuid valdav osa on Eestis Vilma Eskeni poja ja tütre valduses ning tema teiste sugulaste ja tuttavate omanduses. V. Esken oli Põhjala Akvarellistide Ühingu liige. Ta suri 2005. aastal Rootsis ja on maetud Tallinna metsakalmistule.
23.10.2010
Kuusalu kirikuõpetaja Jaanus Jalakas läheb EELK Los Angelese kogudusse vahetuskirikuõpetajaks
Hingedepäeval, 02.11.2010, sõidavad Anne ja Jaanus Jalakas kuuks ajaks Los Angelesse, USAsse sealsesse EELK Los Angelese kogudusse jumalatee-nistusi pidama. Jumalateenistusi tuleb vist küll pidada ainult kaks. Tagasi saabuvad nad 04.12.2010. Samal ajal teenib siinseid kogudusi EELK Los Angelese koguduse õpetaja Jüri Pallo, kes teenib seal aastast 2000. Varem on ta teeninud Kanepis, Võrumaal ja tema kodugi on Võrumaal. Nimelt juulis 2010 külastas Kuusalu õpetajaperet Kuusalust, Kälilt pärit Tõnis Rebane, kes on EELK Los Angelese koguduse kauaaegne nõukogu ja revis-jonikomisjoni liige ja tegi ettepaneku õpetajate vahetuseks. Tõnis Rebane korraldaska lennupiletite muretsemise. Kirikuõpetaja Jaanus Jalakas on väga tänulik ja ta loodab, et see vahetus mõjub kogudustele hästi.
20.10.2010.
Kuusalu raamatukogu 90. aastapäev, Kadapiku Väino Eskeni Fond
28. oktoobril kell 14.00 tähistatakse Kuusalu raamatukogus raamatukogu 90. aastapäeva. Ühtlasi toimub samas Kadapiku Väino Eskeni Fondi avamine. Osavõtt on teretulnud. Vaata ka siia, et näha mida võib arhiivist leida.
20.10.2010
Kuusalu kiriku kellad
02.10.2010
Olev Raidla mälestuskivi avamine Kautlas
Olev Raidla mälestuskivi
Laupäeval, 02.10.2010 toimus Kautlas Olev Raidla mälestuskivi avamine, mille korraldas Akadeemiline Sõjaajaloo Selts ja perekond Raidla. Olev Raidla suri ootamatult 17.10.2009 oma kodutalus Kurblus, Salmistu ligidal. Sinna ligidusse maabus esimene Erna 1941. Olev Raidla on praeguse Erna retke algatajaid. Kivi õnnistas õpetaja dr Tarmo Kulmar. Olid sõnavõtud, seejärel sõideti Kuusalu surnuaeda Olev Raidla hauale.Päev lõppes perekond Raidla poolt valmistatud maitsva söögiga Olev Raidla kodutalus Kurblus. Vaata ka Erna ajalugu.
18.09.2010
Tähistati Gustav Vilbaste 125. sünnipäeva
Eesti Rahvaluule Arhiivi folklorist Mall Hiiemäe ja Eesti Keele Instituudi murdeuurija Piret Norvik
18. septembril tähistati Kolga muuseumi ja Veljo Tormise kultuuriseltsi eestvõttel mitmekülgse inimese - õpetaja ning loodus-, keele- ja kodu-uurija Gustav Vilbaste 125- sünni-aastapäeva. Kolga mõisa valitsejamajas ennelõunal alanud seminaril kõnelesid teiste seas Eesti Rahvaluule Arhiivi folklorist Mall Hiiemäe teemal "Kuusalu Lauritsakivi – loodus- või muinasmälestis?" ja Eesti Keele Instituudi murdeuurija Piret Norvik teemal "Gustav Vilbaste kodumurde talletaja ning uurijana." Kohal oli mitmeid G. Vilbaste sugulasi, kelle nimel võttis seminari lõpul sõna tema tütar Hele Vilbaste.
22.08.2010
Laurentsiuse Seltsi korraldatud kontsert Tallinnas läks täissaalile
22. augustil 2010 toimus Kiek in de Kökis Laurentsiuse Seltsi korraldatud kontsert, millel esinesid Maria Valdmaa (sopran), Tõnu Jõesaar (barokk-tšello, viola da gamba) ja Robert Staak (teoorb). Kontserdi suurim üllatus oli, et vabu istekohti ei jagunud kõigile ning Sulev Valdmaa kui kontserdi üks peakorraldajaid pidi ise püsti seisma. Kavas oli inglise barokkmuusika 17. sajandist ning peamiselt esitati Henry Purcelli muusikapalasid. Värvikad muusikalised tekstid, ilmaliku ja vaimuliku muusika tasakaal ning kõrge kvaliteediga muusikaesitamine andsid tulemuseks kauni barokkumuusikaelamuse. Kontserti toetas Eesti Kultuurkapital.
15.08.2010.
Teoloogiadoktor Toomas Paul esinemine
15. augustil 2010, rukkimaarjapäeval, esines Kuusalu pastoraadis teoloo-giadoktor Toomas Paul. Esinemise keskseks teemaks oli seltsingute ja altpoolt tuleva algatuse roll ühiskonnas täna ning ajaloolise tagasivaatena. Toomas Paul alustas vennastekoguduste liikumise vaatlemisest - kes olid eestvedajad ja algatajad ning mis roll on autoriteetidel. Esinemine oli, nagu mõttekojale kohane, kaasamõtlemapanev, ega piirdunud ainuüksi keskse teemaga, vaid laienes muude inimloomuse valdkondade käsitlemisele.
Teoloogiadoktor Toomas Paul Kuusalu pastoraadis. Foto: Sulev Valdmaa
13.08.2010
Laurentsiuse Seltsi korraldatud kirikukontsert Kuusalus
Kuusalu kihelkonna Lauritsapäeva tähistamise sündmuste sarjas toimus 13. augusti õhtul 2010 Kuusalu kirikus Laurentsiuse Seltsi korraldusel Maria Valdmaa (sopran), Robert Staaki (teorb) ja Tõnu Jõesaare (barokk-tšello, viola da gamba) kontsert "Põlevad Laulud" Purcelli, Blow' jt dramaatilistest lauludest ning nende kaasaegsete instrumentaalmuusikast. Kontserti toetasid Eesti Kultuurkapital ja Kuusalu kogudus.
10.08.2010
Katoliku kiriku preester Xavier Riera pidas Kuusalu kirikus jutluse ja esines ettekandega Hispaania pühakutest.
Lauritsapäeva oli Kuusalu kiriku ja Laurentsiuse Seltsi külaliseks katoliku preester isa Xavier Riera, kes pidas Kuusalu kirikus toimunud jumalateenistusel jutluse ning hiljem esines huvilistele mõttekojas mõtisklusega teemal "Püha Laurentsius ja teised Hispaania pühakud - mida neil on öelda XXI sajandi inimesele?". Xavier Riera (sünd. 1958) on Hispaaniast (täpsemalt Katalooniast) pärit katoliku kiriku preester (Opus Dei). Ta on teoloogiadoktor (Navarra Ülikool) ja keemiamagister (Extremadura Ülikool). Xavier Riera oskab seitset keelt: katalaani (emakeel), eesti , hispaania, ladina, itaalia, prantsuse ja inglise keelt. Muuhulgas on ta läbi lugenud "Tõe ja õiguse" kõik viis köidet eesti keeles. Mõttekoja ettekannet ja jutlust saab lugeda siit.
Fotod: Xavier Riera jutlustamas Kuusalu kirikus (Sulev Valdmaa foto), katoliku preester Xavier Riera ja kirikuõpetaja Jaanus Jalakas (Urmas Ojango foto), koos Almakeskuse juhataja Egne Aavikuga (Urmas Ojango foto).
10.08.2010
Lauritsapäeva pidustused Kuusalu kihelkonnas
10.august 2010
· 11:00 Jumalateenistus: preester Xavier Riera (kirik)
· 13:00 –15:00 Mõttekoda: Xavier Riera - "Püha Laurentsius ja teised Hispaania pühakud - mida neil on öelda XXI sajandi inimesele?" (Pastoraat)
· 13:00 – 15:00 Kuusalu kiriku õuel ja Almakeskuses jagatakse nõuandeid, teabematerjali sotsiaalvallas, tutvustatakse abivahendeid suurtele ja väikestele.
· 17:00 Kontsert: Uued tuuled 18.saj. kammermuusikas. Pilet 60,-/30,- (kirik)
· 20:00 Teatrietendus „Mamma“ Kuusalu Näiteringi esituses. Etendus on täiskasvanutele ja pilet 40,- kr kohapeal enne etendust (rahvamaja)
13.august 2010
· 19:00 Kontsert Kuusalu kirikus – XVII sajandi inglise muusikat esitavad Maria Valdmaa, Robert Staak ja Tõnu Jõesaar. Pilet 50,-/30,- (kirik)
14.august 2010
· 16:30 Taidlusringide ja publiku kogunemine kirikuplatsil
· 16:45 Algab pidulik rongkäik rahvamaja juurde
· 17:00 – 19:00 Kuusalu Rahvamaja 105.sünnipäeva kontsert (rahvamaja siseõues)
· 19:00 Plaadi „Kuusalu kihelkonna regilaulud“ esitlus Kuusalu Rahvamajas.
· 20:00 – 23:00 Simman koos Lahemaa rahvamuusikutega (rahvamaja siseõues)
15. august 2010
· 11:00 Jumalateenistus: õpetaja Toomas Paul (kirik)
· 13:00 Laat (kiriku aias)
· 13:30 Lauritsapäeva teemaline etendus kiriku aias – Kuusalu Näiteringi esituses
· 14:00 Mõttekoda pastoraadis:Toomas Paul
· 16:00 Lauritsapäevale pühendatud jooks (Kuusalu palliplats)
17.07.2010
Toimus Laurentsiuse Seltsi teine korraline koosolek
Fotod: SV
17. juulil toimus Laurentsiuse Seltsi teine korraline koosolek. Sellel ühendati meeldiv vajalikuga, füüsiline vaimsega ja huvitav kasulikuga. Ehk teisisõnu - lisaks sellele, et aeti juttu ja peeti plaani, tehti algatuseks ära ka tükk tööd. Ürituse korraldasid Sulev Valdmaa ja Jaanus Jalakas. Kohal viibis ka seltsi kõige noorem liige, kes on alles 5-kuune.
13.07.2010
Toimus sõjaväelendurite mälestuspäev
Fotod: Pr Arro
13. juulil toimus Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi korraldusel ja Kuusalu valla ning Eesti õhuväe toel punaväe haarangus 1941. aastal Järvi järvede ääres langenud Eesti sõjaväelendurite mälestuspäev. Mälestuspäeva korraldatakse Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi poolt alates 1994. aastast. Traditsooniliselt tehakse esimene peatus Aruhärmal, kust siirdutakse Järvi järvede äärde. (Sündmuste taustast loe siit).
11.07.2010
Nautige Laurentsiuse Seltsi korraldatavaid kontserte
30.06.2010
Eesti Kultuurkapitali stipendium Laurentsiuse Seltsile
Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtasutus on eraldanud Laurentsiuse Seltsile stipendiumi suviste kontsertide korraldamiseks. Täpsem info kontsertide aja, kohtade ja repertuaari kohta järgneb. Jälgige meie kodulehte.
23.06.2010
Eesti Noorsootöö Keskuselt Laurentsiuse Seltsile
23. juunil 2010 annetas Ene Luka Eesti Noorsootöö Keskusest Laurentsiuse Seltsile valiku eesti õpilaste kodu-uurimuslikest töödest (õpilaste kodu-uurimistöid nr 23, 24, 25, 26; 40. ja 41; üle-Eestilise koolinoorte kodu-uurimiskonverentsi materjale ning brošüüri "Kes on kes kodu-uurimises?"). ENK on tutvunud seltsi koduleheküljega ning soovib kingitusega ärgitada seltsi panema õlga alla ka noorte kodu-uurimusliku tegevuse toetamisele.
23.06.2010
Toimus Konverents Olev Raidla in memoriam Kuusalu pastoraadis
23.juunil 2010 toimus Harjumaal Kuusalus Sõjaajaloo Seltsi mälestuskonverents - in memoriam Olev Raidla. Kuusalu pastoraadis toimunud konverentsil esinesid:
16. detsembri õhtul näitas Laurentsiuse Selts esimest korda avalikkusele suvel valminud vaatefilmi "Kodasoost läbi Leesi ja Viinistu Kuusallu". Huvi asja vastu oli suur. Inimesi tuli kokku pea 70. Peale filmi lõppu vahendasid vaatajad omi mõtteid - lisasid nähtule-kuuldule üht-teist ning pakkusid välja uusi filmiideid. Kohal olid ka filmitegijad Heiki Haljasorg ning Erki Koplimets Tallinnast ja Sulev Valdmaa Kuusalu mailt, kes andsid seletusi ning vastasid küsimustele. Kogu tegijatel kaasas olnud tiraaž DVD-sid müüdi kui meeleolukat jõulukinki kohe läbi. Kui on veel soovi DVD-d omandada, võib pöörduda hr. Sulev Valdmaa (Kuusalus kohapeal; kontakti vaata siit) poole või Heiki Haljasoru poole (Eesti Postiga; kontakti vaata siit). Laurentsiuse Selts tänab ürituse heale kordaminekule kaasa aidanud Kuusalu vallavanemat Urmas Kirtsit ja Kuusalu rahvamaja vastutulelikku peret.
24.11.2010
Kuusalu vallamajas näidati katkendit Laurentsiuse Seltsil valminud Kuusalu kihelkonda tutvustavast filmist
24. novembril toimunud Kuusalu vallavolikogu istungil demonstreeriti volikogu liikmetele ja kohal olnud vallavolikogu töötajatele katkendit Laurentsiuse Seltsil valminud Kuusalu kihelkonda tutvustavast vaatefilmist. See oli filmi esimene tutvustus üldse. Ajaleht "Sõnumitooja" intervjueeris filmi ühte autorit Sulev Valdmaad. Filmi esmademonstratsioon täies pikkuses - 40 minutit - toimub laupäeval 18. detsembril kell 17 Kuusalu rahvamajas. Kõik huvilised oodatud. Üritus on tasuta. Filmi autorid on Sulev Valdmaa (stsenarist), Heiki Haljasorg (idee autor), Erki Koplimets (operaator) ja Richard Tomusk (režissöör).
.
07.11.2010
Kuusalu pasunakoor tähistas oma 140. aastapäeva
Kuusalu pasunakoor tähistas 6. novembril Kuusalu rahvamajas oma 140. aastapäeva. Pasunakoori asutas 1870. aastal Kahala küla Aia talu pere-mees Jakob Priimann. Tema panuse jäädvustamiseks valmistas Seaküla Simson "Jakob Priimanni meenutise", mis anti Kuusalu Muusikakooli asu-tajale ning pasunakoori kauaaegsele dirigendile Mare Russakule. Pasuna-koori praegune dirigent on tuntud kultuuritegelane Ott Kask.
06.11.2010
Maria Valdmaa laulab pühapäeval 7. novembril Hollandi klassikaraadios Radio 4 kell 12.00 Eesti aja järgi kaks laulu
Maria Valdmaa laulab pühapäeval 7. novembril Hollandi klassikaraadios Radio 4 kell 12.00 Eesti aja järgi kaks laulu.
Esinemist saab kuulata veebilehelt: http://www.westonline.nl/home. Vali menüüst Luisteren > Radio 4 live. Siis avaneb kuulamisaknake. Selle ülaosas vali omaette aknas kuulamismoodus: kas QuickTime, Media player või muu ning vajuta käivitusnupule valikunupu kohal.
03.11.2010
Hingedepäev Leesi kirikus Hingedepäeva õhtul kogunes Juminda poolsaare rahvas Leesi kirikusse, kus näitering esitas luulepõimiku. Leesi luuleõhtul tegi kaasa näitleja Paul Laasik, kes on Kuusalu kihelkonna Kolgaküla elanik.
03.11.2010
Arsise kellade ansambli kontsert Kuusalu kirikus
31. oktoobril oli Kuusalu kirikus võimalik kuulata Arsise kellade ansambli esituses klassikalise (ja käsikellade) muusika tähtteoseid nagu Griegi Hommik või Albinoni Adagio. Pisut vürtsi lisasid temperamentsemad lood Bizet ja Debussy sulest. 13-aastase inglihäälse solisti Heldur Harry Põlda esituses kõlasid Schuberti, Caccini ja Bach-Gounod Ave Maria’d. Kontserdil seletusi jaganud Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe ennustas noorele solistile Heldur Harry Põldale suurt tulevikku. Kontserdil oli Kuusalu jaoks harukordne arv kuulajad - ca 50 – 60 inimest.
02.11.2010.
ETV-s on detsembris eetris saade Kuusalu Vabadussambast
Teleajakirjanik Mati Talvik käis koos võttegrupiga salvestamas detsembri lõpul 2010 esitamisele tulevat saadet sarjast Aja vaod, kus tuleb juttuteiste hulgas ka Kuusalu Vabadussõja mälestussambast. Samba taastamise lugu meenutas Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi esimees Sulev Valdmaa.
01.11.2010
Kuusalu kirikukellade õnnistamine
Kuusalu kirikukellade õnnistamisel osalesid piiskop emeritus Kuno Pajula (pildil keskel), kirikuõpetajad Peeter Paenurm ja Jaanus Jalakas.
30.10.2010
Kuusalu raamatukogu 90. aastapäev
28. oktoobril tähistati Kuusalu raamatukogu 90. aastapäeva ning ühtlasi avati Kadapiku Väino Eskeni Fond. Raamatukogu aastapäeva puhul oli mitmeid sõnavõtte. Tervitas Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi. KVEF-i tutvustas fondihaldur Sulev Valdmaa, Väino Eskenist kõneles kauaaegne Gusta Adolfi Gümnaasiumi direktor Ain Siiman.
Piltidel: kõneleb Urmas Kirtsi, Ain Siiman ja GAG-i muuseumi juhataja Helda Venderström tutvuvad arhiivimaterjalidega.
30.10.2010
Vilma Aguraiuja akvarellide näitus
Kuusalu raamatukogu 90. aastapäeva ja Kadapiku Väino Eskeni Fondi avamisega seoses oli Kuusalu raamatukogus avatud Väino Eskeni abikaasa, 1925. aastal Kuusalus sündinud Vilma Aguraiuja (Valdmaa, Esken) akvarellide näitus. Vilma Esken pühendus maalimisele peale Eestist Rootsi siirdumist 1982. aastal, kus ta tegi algul läbi maalikursusi. Aastail 1983 - 2004 maalis ta ligi 100 akvarelli ning tegi hulganisti visandeid. Maalidest osa on Rootsis (sh müüduna kodudesse ja ametiasutustele), kuid valdav osa on Eestis Vilma Eskeni poja ja tütre valduses ning tema teiste sugulaste ja tuttavate omanduses. V. Esken oli Põhjala Akvarellistide Ühingu liige. Ta suri 2005. aastal Rootsis ja on maetud Tallinna metsakalmistule.
23.10.2010
Kuusalu kirikuõpetaja Jaanus Jalakas läheb EELK Los Angelese kogudusse vahetuskirikuõpetajaks
Hingedepäeval, 02.11.2010, sõidavad Anne ja Jaanus Jalakas kuuks ajaks Los Angelesse, USAsse sealsesse EELK Los Angelese kogudusse jumalatee-nistusi pidama. Jumalateenistusi tuleb vist küll pidada ainult kaks. Tagasi saabuvad nad 04.12.2010. Samal ajal teenib siinseid kogudusi EELK Los Angelese koguduse õpetaja Jüri Pallo, kes teenib seal aastast 2000. Varem on ta teeninud Kanepis, Võrumaal ja tema kodugi on Võrumaal. Nimelt juulis 2010 külastas Kuusalu õpetajaperet Kuusalust, Kälilt pärit Tõnis Rebane, kes on EELK Los Angelese koguduse kauaaegne nõukogu ja revis-jonikomisjoni liige ja tegi ettepaneku õpetajate vahetuseks. Tõnis Rebane korraldaska lennupiletite muretsemise. Kirikuõpetaja Jaanus Jalakas on väga tänulik ja ta loodab, et see vahetus mõjub kogudustele hästi.
20.10.2010.
Kuusalu raamatukogu 90. aastapäev, Kadapiku Väino Eskeni Fond
28. oktoobril kell 14.00 tähistatakse Kuusalu raamatukogus raamatukogu 90. aastapäeva. Ühtlasi toimub samas Kadapiku Väino Eskeni Fondi avamine. Osavõtt on teretulnud. Vaata ka siia, et näha mida võib arhiivist leida.
20.10.2010
Kuusalu kiriku kellad
Kirikukellade valamine ja Kuusalu kirikuõpetaja Jaanus Jalakas koos uute kirikukelledega.
Saksamaal, Gescheris valati Petit & Gebr. Edelbrock kellatöökojas Kuusalu kirikule kolm uut kella. Laurentsiuse ja Katariina kellad valati mihklipäeval, 29.09 2010 ja Maarja kell 30.09.2010. Kelladel on sellised nimed seepä-rast, et need on Kuusalu kihelkonna kirikute kaitsepühakud. Suurem, Laurentsiuse kell kaalub ca 370 kg, keskmine Maarja kell ca 270 kg ja väiksem Katariina kell ca 80 kg. Kellad kannavad numbreis 1062, 1063 ja 1064. Nii palju kellasid on selles valutöökojas valatud. Kelladel on vastavad sümbolid. Kellad saabusid Kuusallu teisipäeval, 12.10 keskpäeval ja paigu-tati kiriku eeskotta, kus neid on vaatamas käinud Kuusalu lasteaia lapsed ja Kuusalu vallavanem külalistega Soomest ja paljud Kuusalu inimesed. Kellasid saab näha kuni laupäeva keskpäevani, mil nad loodetavasti tõste-takse kiriku torni. Kuusalu kiriku vanad kellad on pärit aastast 1759 ja 1883 (1751). Suuremal 1883 aastal ümber valatud kellal avastati 1937 mõra. Väiksemal 1759 aastal valatud kellal avastati mõra 1944. Väiksema kella mõra parandamine õnnestus 1968 edukalt ja see kell paigutatakse torni lahtisesse galeriisse, kus ta hakkab ka edaspidi helisema, suurema kella mõra parandamine 1998 .aastal Viljandis ei õnnestunud ja see kell paigutatakse kiriku eeskotta. Aastatel 1952 kuni 1998 oli Kuusalu kiriku tornis Viljandi Jaani kiriku kell, mis tagastati 1998 Viljandi Jaani kirikule. Kellad hakkavad helisema elektrimootori abil ja loodetavasti saab ka tornile ajanäitaja. See ettevõtmine sai teoks tänu omaaegsete õpetajate Kent-mannide pere toele, kes tegid Saksamaal korjanduse eelmisel aastal ja sellega saime tasuda 10 % omaosaluse. Nimelt saame PRIAlt kellaprojekti toetuseks 567 693 krooni. Kogu projekti maksumus on 630 882 krooni ja natuke rohkem. Situatsioon oli keeruline, kuna raha tuli laenata. Kirikuõpe-taja Jaanus Jalaka sõnul saab Kuusalu kirik tänu Jumalale, headele laena-jatele ja ka annetajatele loodetavasti hakkama ja need kellad hakkavad Kuusalu rahvast rõõmustama. Tööde teostajaks ja unistuste täideviijaks on Toomas Mäeväli Orelitöökoda Oü, mille juhataks on Toomas Mäeväli, kelle vanaisa oli Kuusalu kirikuõpetaja aastatel 1953 kuni 1985.Toomas Mäeväli teostab ka Leaderi poolt finantseeritavat kellaprojekti Loksa Maarja kiri-kule. Uus kell koos helistamismehhanismiga sai Leesile 2007. Tema eest-vedamisel on Eestisse tulnud juba üle 20 uue kirikukella. Kellade pühitse-mistalitus toimub pühapäeval 31.10.2010 kell 11 algaval jumalateenistusel, kus mälestame ka professor Hugo Lepnurme, kellel on sellel päeval ka sünniaastapäev. Kõik on oodatud sellest sündmusest osa saama.
Saksamaal, Gescheris valati Petit & Gebr. Edelbrock kellatöökojas Kuusalu kirikule kolm uut kella. Laurentsiuse ja Katariina kellad valati mihklipäeval, 29.09 2010 ja Maarja kell 30.09.2010. Kelladel on sellised nimed seepä-rast, et need on Kuusalu kihelkonna kirikute kaitsepühakud. Suurem, Laurentsiuse kell kaalub ca 370 kg, keskmine Maarja kell ca 270 kg ja väiksem Katariina kell ca 80 kg. Kellad kannavad numbreis 1062, 1063 ja 1064. Nii palju kellasid on selles valutöökojas valatud. Kelladel on vastavad sümbolid. Kellad saabusid Kuusallu teisipäeval, 12.10 keskpäeval ja paigu-tati kiriku eeskotta, kus neid on vaatamas käinud Kuusalu lasteaia lapsed ja Kuusalu vallavanem külalistega Soomest ja paljud Kuusalu inimesed. Kellasid saab näha kuni laupäeva keskpäevani, mil nad loodetavasti tõste-takse kiriku torni. Kuusalu kiriku vanad kellad on pärit aastast 1759 ja 1883 (1751). Suuremal 1883 aastal ümber valatud kellal avastati 1937 mõra. Väiksemal 1759 aastal valatud kellal avastati mõra 1944. Väiksema kella mõra parandamine õnnestus 1968 edukalt ja see kell paigutatakse torni lahtisesse galeriisse, kus ta hakkab ka edaspidi helisema, suurema kella mõra parandamine 1998 .aastal Viljandis ei õnnestunud ja see kell paigutatakse kiriku eeskotta. Aastatel 1952 kuni 1998 oli Kuusalu kiriku tornis Viljandi Jaani kiriku kell, mis tagastati 1998 Viljandi Jaani kirikule. Kellad hakkavad helisema elektrimootori abil ja loodetavasti saab ka tornile ajanäitaja. See ettevõtmine sai teoks tänu omaaegsete õpetajate Kent-mannide pere toele, kes tegid Saksamaal korjanduse eelmisel aastal ja sellega saime tasuda 10 % omaosaluse. Nimelt saame PRIAlt kellaprojekti toetuseks 567 693 krooni. Kogu projekti maksumus on 630 882 krooni ja natuke rohkem. Situatsioon oli keeruline, kuna raha tuli laenata. Kirikuõpe-taja Jaanus Jalaka sõnul saab Kuusalu kirik tänu Jumalale, headele laena-jatele ja ka annetajatele loodetavasti hakkama ja need kellad hakkavad Kuusalu rahvast rõõmustama. Tööde teostajaks ja unistuste täideviijaks on Toomas Mäeväli Orelitöökoda Oü, mille juhataks on Toomas Mäeväli, kelle vanaisa oli Kuusalu kirikuõpetaja aastatel 1953 kuni 1985.Toomas Mäeväli teostab ka Leaderi poolt finantseeritavat kellaprojekti Loksa Maarja kiri-kule. Uus kell koos helistamismehhanismiga sai Leesile 2007. Tema eest-vedamisel on Eestisse tulnud juba üle 20 uue kirikukella. Kellade pühitse-mistalitus toimub pühapäeval 31.10.2010 kell 11 algaval jumalateenistusel, kus mälestame ka professor Hugo Lepnurme, kellel on sellel päeval ka sünniaastapäev. Kõik on oodatud sellest sündmusest osa saama.
02.10.2010
Olev Raidla mälestuskivi avamine Kautlas
Olev Raidla mälestuskivi
Laupäeval, 02.10.2010 toimus Kautlas Olev Raidla mälestuskivi avamine, mille korraldas Akadeemiline Sõjaajaloo Selts ja perekond Raidla. Olev Raidla suri ootamatult 17.10.2009 oma kodutalus Kurblus, Salmistu ligidal. Sinna ligidusse maabus esimene Erna 1941. Olev Raidla on praeguse Erna retke algatajaid. Kivi õnnistas õpetaja dr Tarmo Kulmar. Olid sõnavõtud, seejärel sõideti Kuusalu surnuaeda Olev Raidla hauale.Päev lõppes perekond Raidla poolt valmistatud maitsva söögiga Olev Raidla kodutalus Kurblus. Vaata ka Erna ajalugu.
18.09.2010
Tähistati Gustav Vilbaste 125. sünnipäeva
Eesti Rahvaluule Arhiivi folklorist Mall Hiiemäe ja Eesti Keele Instituudi murdeuurija Piret Norvik
18. septembril tähistati Kolga muuseumi ja Veljo Tormise kultuuriseltsi eestvõttel mitmekülgse inimese - õpetaja ning loodus-, keele- ja kodu-uurija Gustav Vilbaste 125- sünni-aastapäeva. Kolga mõisa valitsejamajas ennelõunal alanud seminaril kõnelesid teiste seas Eesti Rahvaluule Arhiivi folklorist Mall Hiiemäe teemal "Kuusalu Lauritsakivi – loodus- või muinasmälestis?" ja Eesti Keele Instituudi murdeuurija Piret Norvik teemal "Gustav Vilbaste kodumurde talletaja ning uurijana." Kohal oli mitmeid G. Vilbaste sugulasi, kelle nimel võttis seminari lõpul sõna tema tütar Hele Vilbaste.
22.08.2010
Laurentsiuse Seltsi korraldatud kontsert Tallinnas läks täissaalile
22. augustil 2010 toimus Kiek in de Kökis Laurentsiuse Seltsi korraldatud kontsert, millel esinesid Maria Valdmaa (sopran), Tõnu Jõesaar (barokk-tšello, viola da gamba) ja Robert Staak (teoorb). Kontserdi suurim üllatus oli, et vabu istekohti ei jagunud kõigile ning Sulev Valdmaa kui kontserdi üks peakorraldajaid pidi ise püsti seisma. Kavas oli inglise barokkmuusika 17. sajandist ning peamiselt esitati Henry Purcelli muusikapalasid. Värvikad muusikalised tekstid, ilmaliku ja vaimuliku muusika tasakaal ning kõrge kvaliteediga muusikaesitamine andsid tulemuseks kauni barokkumuusikaelamuse. Kontserti toetas Eesti Kultuurkapital.
15.08.2010.
Teoloogiadoktor Toomas Paul esinemine
15. augustil 2010, rukkimaarjapäeval, esines Kuusalu pastoraadis teoloo-giadoktor Toomas Paul. Esinemise keskseks teemaks oli seltsingute ja altpoolt tuleva algatuse roll ühiskonnas täna ning ajaloolise tagasivaatena. Toomas Paul alustas vennastekoguduste liikumise vaatlemisest - kes olid eestvedajad ja algatajad ning mis roll on autoriteetidel. Esinemine oli, nagu mõttekojale kohane, kaasamõtlemapanev, ega piirdunud ainuüksi keskse teemaga, vaid laienes muude inimloomuse valdkondade käsitlemisele.
Teoloogiadoktor Toomas Paul Kuusalu pastoraadis. Foto: Sulev Valdmaa
13.08.2010
Laurentsiuse Seltsi korraldatud kirikukontsert Kuusalus
Kuusalu kihelkonna Lauritsapäeva tähistamise sündmuste sarjas toimus 13. augusti õhtul 2010 Kuusalu kirikus Laurentsiuse Seltsi korraldusel Maria Valdmaa (sopran), Robert Staaki (teorb) ja Tõnu Jõesaare (barokk-tšello, viola da gamba) kontsert "Põlevad Laulud" Purcelli, Blow' jt dramaatilistest lauludest ning nende kaasaegsete instrumentaalmuusikast. Kontserti toetasid Eesti Kultuurkapital ja Kuusalu kogudus.
Pilte kontserdist Kuusalu kirikus. Fotod: Sulev Valdmaa
10.08.2010
Katoliku kiriku preester Xavier Riera pidas Kuusalu kirikus jutluse ja esines ettekandega Hispaania pühakutest.
Lauritsapäeva oli Kuusalu kiriku ja Laurentsiuse Seltsi külaliseks katoliku preester isa Xavier Riera, kes pidas Kuusalu kirikus toimunud jumalateenistusel jutluse ning hiljem esines huvilistele mõttekojas mõtisklusega teemal "Püha Laurentsius ja teised Hispaania pühakud - mida neil on öelda XXI sajandi inimesele?". Xavier Riera (sünd. 1958) on Hispaaniast (täpsemalt Katalooniast) pärit katoliku kiriku preester (Opus Dei). Ta on teoloogiadoktor (Navarra Ülikool) ja keemiamagister (Extremadura Ülikool). Xavier Riera oskab seitset keelt: katalaani (emakeel), eesti , hispaania, ladina, itaalia, prantsuse ja inglise keelt. Muuhulgas on ta läbi lugenud "Tõe ja õiguse" kõik viis köidet eesti keeles. Mõttekoja ettekannet ja jutlust saab lugeda siit.
Fotod: Xavier Riera jutlustamas Kuusalu kirikus (Sulev Valdmaa foto), katoliku preester Xavier Riera ja kirikuõpetaja Jaanus Jalakas (Urmas Ojango foto), koos Almakeskuse juhataja Egne Aavikuga (Urmas Ojango foto).10.08.2010
Lauritsapäeva pidustused Kuusalu kihelkonnas
10.august 2010
· 11:00 Jumalateenistus: preester Xavier Riera (kirik)
· 13:00 –15:00 Mõttekoda: Xavier Riera - "Püha Laurentsius ja teised Hispaania pühakud - mida neil on öelda XXI sajandi inimesele?" (Pastoraat)
· 13:00 – 15:00 Kuusalu kiriku õuel ja Almakeskuses jagatakse nõuandeid, teabematerjali sotsiaalvallas, tutvustatakse abivahendeid suurtele ja väikestele.
· 17:00 Kontsert: Uued tuuled 18.saj. kammermuusikas. Pilet 60,-/30,- (kirik)
· 20:00 Teatrietendus „Mamma“ Kuusalu Näiteringi esituses. Etendus on täiskasvanutele ja pilet 40,- kr kohapeal enne etendust (rahvamaja)
13.august 2010
· 19:00 Kontsert Kuusalu kirikus – XVII sajandi inglise muusikat esitavad Maria Valdmaa, Robert Staak ja Tõnu Jõesaar. Pilet 50,-/30,- (kirik)
14.august 2010
· 16:30 Taidlusringide ja publiku kogunemine kirikuplatsil
· 16:45 Algab pidulik rongkäik rahvamaja juurde
· 17:00 – 19:00 Kuusalu Rahvamaja 105.sünnipäeva kontsert (rahvamaja siseõues)
· 19:00 Plaadi „Kuusalu kihelkonna regilaulud“ esitlus Kuusalu Rahvamajas.
· 20:00 – 23:00 Simman koos Lahemaa rahvamuusikutega (rahvamaja siseõues)
15. august 2010
· 11:00 Jumalateenistus: õpetaja Toomas Paul (kirik)
· 13:00 Laat (kiriku aias)
· 13:30 Lauritsapäeva teemaline etendus kiriku aias – Kuusalu Näiteringi esituses
· 14:00 Mõttekoda pastoraadis:Toomas Paul
· 16:00 Lauritsapäevale pühendatud jooks (Kuusalu palliplats)
17.07.2010
Toimus Laurentsiuse Seltsi teine korraline koosolek
Fotod: SV13.07.2010
Toimus sõjaväelendurite mälestuspäev
Fotod: Pr Arro11.07.2010
Nautige Laurentsiuse Seltsi korraldatavaid kontserte
6. augustil kell 19.00 Jõelähtme kirikus,
12. augustil kell 19.00 Tõrva kirik-kammersaalis,
12. augustil kell 19.00 Tõrva kirik-kammersaalis,
13. augustil kell 19.00 Kuusalu kirikus,
15. augustil kell 19.00 Köismäe tornis,
22. augustil kell 16.00 Kiek in de Kök' is
esinevad kontserdiga XVII sajandi inglise muusikast (H. Purcell, J. Blow jt)
Maria Valdmaa, Robert Staak ja Tõnu Jõesaar.
Kontserte toetab Eesti Kultuurkapital. Kontserte toetab Eesti Kultuurkapital.
MARIA VALDMAA – alustas lauluõpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis Marika Eensalu lauluklassis. Aastatel 2006–2010 õppis ta Haagi Kuninglikus konservatooriumis Barbara Pearsoni ja Rita Damsi lauluklassis. Jill Feldmani, Peter Kooij ja Michael Chance’i juhendamisel spetsialiseerus ta barokkmuusika interpretatsioonile ja omandas käesoleva aasta kevadel bakalaureuse kraadi. Hollandis jätkab ta ka magistriõpinguid. Maria Valdmaa on esinenud solistina sellistes teostes nagu B. Britteni “Ceremony of Carols”, G. Faure “Reekviem”, S. E. Larssoni “Förklädd Gud”, F. Schuberti “G-duur missa”, G. F. Händeli “Anthem for the Funeral Queen Caroline” ja mitmetes J. S. Bachi kantaatides ning laulnud Euridice rolli J. Peri ooperis “Euridice”. Ansambliga “Accademia dell’Arcadia” esitab ta kantaate sopranile ja plokkflöödile. Ta on teinud koostööd kollektiividega Rondellus, L’Arpeggiata, De Nederlandse Bachvereniging, Asko/Schoenberg Ensemble, Vox Luminis, Maailma noortekoor ja Eesti Televisiooni tütarlastekoor.
ROBERT STAAK – pärast Tallinna Muusikakooli lõpetamist klassikalise kitarri erialal pühendus ta lautole ja teistele vanadele näppepillidele (theorb, barokk-kitarr). Ta on õppinud Leif Karlsoni (Helsinki) ja Hopkinson Smithi (Basel) juures. Ta on tegelenud ka vanade löökpillide mängimisega, õppides seda Poul Høxbro (Taani) juures. Robert Staak on töötanud muusikatoimetajana Eesti Raadios, praegu on tal Klassikaraadios oma iganädalane saade "Vanamuusikatund". Aastatel 1991-1998 töötas ta lautomängijana ansamblis Hortus Musicus. Ta on hinnatud basso continuo mängijana ja õpetab Eesti Muusikaakadeemias lautot ja generaalbassi näppepillidel. Robert Staak on vanamuusikaansambel Rondellus asutajaliige.
TÕNU JÕESAAR – on õppinud tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis (L.Leichter) ja Eesti Muusikaakadeemias (T.Velmet). Ta on end täiendanud rahvusvahelistel kammeransamblite kursustel Rootsis ja Hollandis. T.J. on olnud ERSO ja Tallinna Kammerorkestri tšellorühma kontsertmeister, mänginud Tallinna Keelpillikvartetis ja kuulub keelpillikvartetti Noobel Nelik. Mängib ansamblites Tallinn Baroque, Corelli Consort, Rondellus, Baltic Baroque. Continuo-mängijana on Jõesaar osalenud 6-korruse orkestris ja Opus X (Soome), Läti Rahvusooperi lavastatud Händeli ooperis "Alcina" jm.
MARIA VALDMAA – alustas lauluõpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis Marika Eensalu lauluklassis. Aastatel 2006–2010 õppis ta Haagi Kuninglikus konservatooriumis Barbara Pearsoni ja Rita Damsi lauluklassis. Jill Feldmani, Peter Kooij ja Michael Chance’i juhendamisel spetsialiseerus ta barokkmuusika interpretatsioonile ja omandas käesoleva aasta kevadel bakalaureuse kraadi. Hollandis jätkab ta ka magistriõpinguid. Maria Valdmaa on esinenud solistina sellistes teostes nagu B. Britteni “Ceremony of Carols”, G. Faure “Reekviem”, S. E. Larssoni “Förklädd Gud”, F. Schuberti “G-duur missa”, G. F. Händeli “Anthem for the Funeral Queen Caroline” ja mitmetes J. S. Bachi kantaatides ning laulnud Euridice rolli J. Peri ooperis “Euridice”. Ansambliga “Accademia dell’Arcadia” esitab ta kantaate sopranile ja plokkflöödile. Ta on teinud koostööd kollektiividega Rondellus, L’Arpeggiata, De Nederlandse Bachvereniging, Asko/Schoenberg Ensemble, Vox Luminis, Maailma noortekoor ja Eesti Televisiooni tütarlastekoor.
ROBERT STAAK – pärast Tallinna Muusikakooli lõpetamist klassikalise kitarri erialal pühendus ta lautole ja teistele vanadele näppepillidele (theorb, barokk-kitarr). Ta on õppinud Leif Karlsoni (Helsinki) ja Hopkinson Smithi (Basel) juures. Ta on tegelenud ka vanade löökpillide mängimisega, õppides seda Poul Høxbro (Taani) juures. Robert Staak on töötanud muusikatoimetajana Eesti Raadios, praegu on tal Klassikaraadios oma iganädalane saade "Vanamuusikatund". Aastatel 1991-1998 töötas ta lautomängijana ansamblis Hortus Musicus. Ta on hinnatud basso continuo mängijana ja õpetab Eesti Muusikaakadeemias lautot ja generaalbassi näppepillidel. Robert Staak on vanamuusikaansambel Rondellus asutajaliige.
TÕNU JÕESAAR – on õppinud tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis (L.Leichter) ja Eesti Muusikaakadeemias (T.Velmet). Ta on end täiendanud rahvusvahelistel kammeransamblite kursustel Rootsis ja Hollandis. T.J. on olnud ERSO ja Tallinna Kammerorkestri tšellorühma kontsertmeister, mänginud Tallinna Keelpillikvartetis ja kuulub keelpillikvartetti Noobel Nelik. Mängib ansamblites Tallinn Baroque, Corelli Consort, Rondellus, Baltic Baroque. Continuo-mängijana on Jõesaar osalenud 6-korruse orkestris ja Opus X (Soome), Läti Rahvusooperi lavastatud Händeli ooperis "Alcina" jm.
11.07.2010
Kadapiku Väino Eskeni Fondi (KVEF) korrastamine käib täie hooga
Kadapiku Väino Eskeni Fondi (KVEF) korrastamine käib täie hooga
Kadapiku Väino Eskeni Fondi (KVEF) korrastamine käib täie hooga. Arhiivi üheks keskemaks osaks on nn soomeposite materjalid. Seni korrastatud materjalide põhjal võib öelda, et soomepoiste osa arhiivis sisaldab 11 alfabeetilist kausta soomepoiste isikuandmetega ja nende täpsustustega, soomepoiste matrikli materjale, mitmekesist erineva sisuga allikmaterjali soomepoiste ajaloo ja tegevuse kohta, teatmeteose Suomen-Pojat kriitilist analüüsi ning selle täiendusi, teose Vabaduse Eest kriitilist analüüsi ning selle alfabeetilisi parandusi kahes kaustas, soomepoiste mälestuse jäädvustamise (nt mälestusmärkide sh Malmi mälestuskivi) materjale, JR200 Sõprusühingu dokumente - põhikiri, koosolekute protokollid, liikmete nimekirjad. Mahukas on brošüüri Põhjala Tähistel nr 19 mitmekülgne kriitika - nii sisuline kui raamatupidamise alane. Korrastatav Kadapiku Väino Eskeni Fond koosneb järgnevatest sarjadest: 1. Biographica (sellesse kuulub näiteks 11 Väino Eskeni õppurivihikut allohvitseride ja reservohvitseride koolist Soomes, kus ta õppis ajavahemikus veebruar - juuli 1944; 2. Kirjavahetus (selles on näiteks esindatud ulatuslikum kirjavahetus Vello Saloga ja Harri Mõtsnikuga); 3. Soomepoiste materjalid (sellesse kuuluvad näiteks JR200 Sõprusühingu üld- ja juhatuse koosolekute protokollide originaalid 1975 - 1980); 4. Organisatsioonid, tegevus organisatsioonides; 5. Gustav Adolfi Gümnaasium; 6. Ajalugu (sõjaajalugu, Eesti ajalugu); 7. Leesi küla ajalugu; 8. Välis-eestlaste pärimismaterjalid; Omaette sarja nr 9 moodustavad Vilma Eskeni (Aguraiuja, Valdmaa) materjalid. Lisaks on arhiivis 4 sarja (10, 11, 12 ja 13), kuhu kuuluvad perioodika, trükised, kaardid ja esemed. Fotosid vaata siit.
30.06.2010
Eesti Kultuurkapitali stipendium Laurentsiuse Seltsile
Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtasutus on eraldanud Laurentsiuse Seltsile stipendiumi suviste kontsertide korraldamiseks. Täpsem info kontsertide aja, kohtade ja repertuaari kohta järgneb. Jälgige meie kodulehte.
23.06.2010
Eesti Noorsootöö Keskuselt Laurentsiuse Seltsile
23. juunil 2010 annetas Ene Luka Eesti Noorsootöö Keskusest Laurentsiuse Seltsile valiku eesti õpilaste kodu-uurimuslikest töödest (õpilaste kodu-uurimistöid nr 23, 24, 25, 26; 40. ja 41; üle-Eestilise koolinoorte kodu-uurimiskonverentsi materjale ning brošüüri "Kes on kes kodu-uurimises?"). ENK on tutvunud seltsi koduleheküljega ning soovib kingitusega ärgitada seltsi panema õlga alla ka noorte kodu-uurimusliku tegevuse toetamisele.
23.06.2010
Toimus Konverents Olev Raidla in memoriam Kuusalu pastoraadis
23.juunil 2010 toimus Harjumaal Kuusalus Sõjaajaloo Seltsi mälestuskonverents - in memoriam Olev Raidla. Kuusalu pastoraadis toimunud konverentsil esinesid:
Foto: ©SV, 2010
- Kuusalu 1788 -1790 a. Rootsi -Vene sõja merelahingute keskmes – Mati Õun, EASS
- Tallinn 28.august 1941 – Tiit Noormets, Rahvusarhiiv
- Eesti relvade kaks algust -1918 ja 1992 – Toe Nõmm, Kaitseministeerium
- Gardemariin Makarovi Reveli mälestused – Jüri Kotšinev, EASS
22.06.2010
Laurentsiuse Selts plaanib teha filmi Kuusalu kihelkonnast.
Sulev Valdmaa ja Heiki Haljasoru initsatiivil toimus ringsõit Kuusalu kihelkonnas perspektiiviga luua kihelkonda tutvustav vaatefilm. Filmi tegijate nimed on hetkel veel salastatud, aga esilinastusel saab kihelkonnarahvas nende nimed kindlasti teada. Kokku külastati 36 Kuusalu kihelkonna olulist vaatamisväärsust.
13.06.2010
Eesti sõjaväelendurite mälestuspäev on 13.juulil 2010
Eesti sõjaväelendurite mälestuspäev toimub käesoleval aastal teispipäeval 13. juulil. Päeva korraldus on traditsiooniline: kell 11 algab Kiiu torni juurest liikumine Järvi järvede äärde, kus toimub mälestusmiiting, süüakse sõdurisuppi ning tuntakse rõõmu suhtlemisvõimalustest vanade tuttavatega. Üritust korraldavad Kuusalu Muinsuskaitse Selts ja Eesti lennuvägi, toetab Kuusalu vald.
07.06.2010
Annika Leht kaitses uurimistöö Salmistu ajaloost
12a klassi õpilane Annika Leht kaitses edukalt oma uurimistöö "Salmistu küla" Tallinna 32. Keskkoolis. Kuigi ta ise ei ole sündinud Salmistus, on seal tema maakodu, mis kuulus tema vanaema vanavanematele. Nemad ise elasid samuti Salmistul ja sugulased elavad praegugi. Uurimistööks vajalikud materjalid sai Annika Leht peamiselt külaelanikelt. Näiteks Hannes Vinnalilt sai ta materjale, millest osa oli pärit Tartu arhiivist ja Kuusalu kirikuraamatutest. Samuti oli suureks abiks Annukse talu perenaine Malle, kes näitas Olinde Roobergi ja Selma Kehlmanni üleskirjutisi Salmistu kohta. Uurimistööl oli mitu eesmärki. Üks olulisemaid oli uurida Salmistu nime päritolu. Salmistu võib olla tulnud soome keelsetest sõnadest salmi, salm, mis tähendab eesti keeles väina. Samuti nimetati seda erinevates allikates Zalmeks, Salmistoks ja Salmitsuks. Lisaks sai autor teada, et praeguse Salmistu küla jagas tsaariajal kaheks Kiiu ja Valkla mõisa piir. Valkla mõisa rannaküla Sunanemi kasvas Salmistuga kokku. Selgus ka, et Salmistu külas on aja jooksul kokku olnud kolm poodi, kuid praegu pole ühtegi. Uurimistööd tehes sai autor teada, et kõige vanem maja Salmistus on arvatavasti mereäärne Annukse maja. Kuigi Annika Leht ei ei plaani uurimistööd jätkata, hindab ta saadud kogemust. Kuigi Salmistu kohta oli üsna vähe materjale, jääb ta oma uurimistööga väga rahule. Kokkuvõttes mainis Annika Leht, et Salmistut võiks kõige paremini iseloomustada nii: nüüdseks on Salmistu juba 555-aastane põhjarannikule iseloomulik küla, mille põhitegevuseks on olnud kalapüük ja oma osa on ajaloos olnud ka piiritusevedamisel.
05.06.2010
Konverents Olev Raidla in memoriam võidupühal Kuusalu pastoraadis
23.juunil 2010 toimub Harjumaal Kuusalus Sõjaajaloo Seltsi mälestuskonverents - in memoriam Olev Raidla. Konverents algab kell 13.00 Kuusalu pastoraadis. Esinevad:
- Kuusalu 1788 -1790 a. Rootsi -Vene sõja merelahingute keskmes – Mati Õun, EASS
- Tallinn 28.august 1941 – Tiit Noormets, Rahvusarhiiv
- Eesti relvade kaks algust -1918 ja 1992 – Toe Nõmm, Kaitseministeerium
- Gardemariin Makarovi Reveli mälestused – Jüri Kotšinev, EASS
Konverentsi korraldamisel kaastegevad Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts, Kuusalu kirik ja prk. Raidla
Listeave virve.raidla@mail.ee
tel.55523651
29.05.2010
Loomisel on Kadapiku Väino Eskeni Fond
Leesi külas sündinud ja oma elu Rootsis elanud soomepoiss Väino Esken
(27. I 1922 Leesil - 19. II 2009 Eskilstunas, Rootsis) annetas oma elu
ajal kogunenud raamatukogu ning isikuarhiivi Kuusalu vallale. Neist on
moodustamisel Kadapiku Väino Eskeni Fond (KVEF), mis avatakse Kuusalu
raamatukogu ruumides avalikuks kasutamiseks. Fotosid vaata siit.
19.06.2010
Kuusalus asutati Laurentsiuse Selts - Sõnumitooja
16.06.2010
Kuusalus loodi Laurentsiuse Selts - Meie Kodu (Austraalia eestlaste ajaleht)
15.06.2010
Kuusalus loodi Laurentsiuse Selts - Eesti Kirik
12.06.2010
Püha Laurentiuse saade: 1. osa - Raadio 7-s
Püha Laurentiuse saade: 2. osa - Raadio 7-s
Püha Laurentiuse saade: 3. osa - Raadio 7-s
11.06.2010
Kuusalus loodi Laurentsiuse Selts - Torontos ilmuvas Välis-Eesti ajalehes Eesti Elu
07.06.2010
Kuusalus loodi Laurentsiuse Selts - BNS
02.06.2010
Kuusalus loodi Laurentsiuse Selts - Raadio 7 kodulehel Eesti uudiste rubriigis
01.06.2010
Miks just Laurentsiuse Selts? - Kuusalu valla koduleht
01.06.2010
Kuusalus asutati Laurentsiuse Selts - Juminda Külaseltsi koduleht