Arhiiv 201431.12.2014
Aastalõpu intervjuu Laurentsiuse Seltsi esimehega Vana aasta eelviimasel päeval intervjueeris ajalehe "Sõnumitooja" peatoimetaja Ülle Tamm Kolga muuseumis Laurentsiuse Seltsi esimeest. Jutt keerles küll erinevate teemade ümber, kuid esimesena räägiti Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamisega seonduvast. "Sõnumitooja" lugejatele anti teada, et ka 2014. aastal jätkus annetuste tegemine Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamiseks. Inimesed kandsid annetussummasid nii Laurentsiuse Seltsi pangaarvele kui kasutasid võimalust teha oma annetus Seltsi korjanduskerasse. Annetuste tegemine on jätkuvalt väga oodatud, sest kogunevat summat on võimalik kasutada järk-järgult. Nii on juba rajatud tulevase mälestusmärgi mustast graniidist sokkel. Kui annetustena koguneb lisa praegu olemasolevale, siis on võimalik selle raha ja riigieelarvest 2015. aastaks eraldatud summa abil astuda järgmine samm. Loodetavasti vahendab "Sõnumitooja" oma lugejatele teavet selle kohta, mis seisus mälestusmärgi rajamise tööd on.
29.12.2014
Korjanduskera avamine 2014. aastal seisis üks Eduard Ahrensi monumendi jaoks annetusi koguv kera Kuusalu kirikus kantsli all. 28. detsembril avasid kolm Seltsi liiget selle ja lugesid annetatu üle. Paberraha ja ühe- ning kaheeuroseid münte võeti välja 240 euro väärtuses. Väiksemad mündid jäid kerasse "seemneks". Selts tänab lahkeid annetajaid!
15.12.2014
Kõigi aegade kirikuliste rekord Leesil purustatud 14. detsembril toimus Leesi kirikus kolme koori - Tartu Ülikooli Naiskoori Tallinna Vilistlaskoori, Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna Meeskoori ja Eesti Õpetajate Meeskoori kontsert. Loomulikult oli lauljaid endid juba palju, aga palju oli ka kuulama tulnuid. Kirik sai sõna otseses mõttes puupüsti rahvast täis. Vanemad pohirandlased ütlesid seepeale, et nii palju inimesi pole siin kirikus veel mitte kunagi korraga koos olnud. Lauldi kauneid jõululaule. Kontserdi lõpul öeldi rohkeid tänusõnu. Koorilauljate jaoks oli peale kontserti Leesi rahvamajas korraldatud meeleolukas koosviibimine. Kohalikud deklamaatorid etlesid seal lauljatele ning lõpuks kinkisid nad kooridele ka Laurentsiuse Seltsi filmi "Kus sinu pesakane ..." . Tore kontsert ja vahva pidu olid! Pilte kontserdist näeb siit.
12.12.2014
Jõulueelne melu Loksa Gümnaasiumis
Jõulude lähenedes muutuvad koolipäevad alati erilisteks. Nii ka sel aastal. Loksa Gümnaasiumis korraldavad nii väiksemad kui suuremad õpilased detsembris vahetundidel jõulumüüki. Lettidel on küpsetisi ja võileibu, õnneloose ja käsitöötooteid. Hinnad on igati mõistlikud. Juba 15 sendi eest saab tubli vahvlitoru ja 20 sendi eest kiluvõileiva. Iga 80 sendine õnneloos võidab! Üks loosi ostnu sai näiteks eksklusiivse lõunasöögi kooli sööklas abiturientide seltsis. Päev on paika pandud ja näis, mismoodi see on. Pilti näeb siit.
10.12.2014
Eduard Ahrensi mälestussambale on 2015. aasta riigieelarvest eraldatud 5000 eurot
Täna Riigikogu poolt kinnitatud järgmise aasta riigieelarves on Kuusalu vallavolikogu liikme Andres Kaarmanni (IRL) ettepanekul Eduard Ahrensi mälestusmärgile eraldatud 5000 eurot. Kuigi sambale on mustast graniidist alusploki näol nurgakivi juba pandud ja umbes 3000 eurot senilaekunud annetuste raha pangakontol ootamas, ei saa järgmist suurt sammu veel astuda. Kunstnikutöö jaoks kuju modelleerimisel läheb tarvis veel palju raha. Laurentsiuse Selts kutsub eesti rahvast jätkuvalt üles aitama kaasa meie rahvakeelest rahvuskeele teinud mehele väärikat tänusõna ütlema (MTÜ Laurentsiuse Selts, konto EE871010220114903012).
10.12.2014
Jõuluootuse muusikat Leesi kirikus Pühapäeval 14. detsembril kell 13.00 toimub Leesi kirikus suur jõuluootuse kontsert. Laulavad Tartu Ülikooli Naiskoori Tallinna Vilistlaskoor, Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna Meeskoor ja Eesti Õpetajate Meeskoor. Kontsert on vägev, lauljaid on palju ja nad on professionaalid. Tulge palun kuulama!
03.12.2014
Külaliste aeg 2. detsembri oli Kuusalu kihelkonna Loksa Gümnaasiumi õpilastel külas Yoko Alender - hiljutine Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik, kes otsib nüüd elus uusi väljakutseid. Külaline rääkis lühidalt oma sündmusterohkest elust, sh pikemast viibimisest välisriikides, ning eluväärtsustest, mis loomulikult tulevad nii lapsepõlvekodust kui arenevad ka hilisemate kogemuste pinnal. Yoko Alender kinnitas noortele, et Eestil on siit pärit inimestele siiski niisugune mõju, et varem või hiljem soovivad lahkujad kas tagasi tulla, või siis valutatakse võõrsil lihtsalt südant. Küsimusele, millised on noorte eluplaanid, palju vastuseid abituuriumilt ei tulnud, kuid mõned siiski. Siis saigi neid veidi üheskoos arutada. Nädalapäevad varem oli koolis külas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas.
01.12.2014
Vana pastoraadi juures askeldavad töömehed õhtupimeduseski Aprilli lõpus tulekahju läbi kannatada saanud Kuusalu vana pastoraadi juures algasid juba sügisel taastamistööd. Kuusalu vallavalitsus on eraldanud hädapäraste tööde tegemiseks raha ning ka rahvaannetustest on abi saadud. 1. detsembril käisid tööd hoone vahelagede tegemisel ja talveks tõhusama katuse rajamiseks veel õhtu eelgi. Tuleõnnetus mõjus halvasti ka vana pastoraadihoone ette paigaldatava Eduard Ahrensi mälestussamba rajamise. See pole aga soikunud, vaid toimetused jätkuvad. Uutes oludes tahab Laurentsiuse Selts keskenduda Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisele ning saada mälestusmärgi selleks ajaks valmis. Kui ei oleks olnud ühtset kirjakeelt, oleks Eesti riigi rajaminegi olnud keerukam. Tunnustagem siis keelemees Eduard Ahrensi suur panust ning püstitagem talle vääriline mälestussammas. Laurentsiuse Selts on jätkuvalt tänulik eesti rahva annetuste eest. Pangakonto numbrid on meie kodulehelt leitavad ning see kogunev summa ei leia kasutamist pastoraadi taastamisel.
22.10.2014
Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkonnas räägiti Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamisest
22. oktoobril võttis Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkonna esimene sekretär pr Miriam Ströbel vastu Laurentsiuse Seltsi esindajad, kes tutvustasid samme, mida on tehtud Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamiseks. Selts on Suursaatkonnaga varem olnud sel teemal kirjavahetuses, nüüd kohtuti vahetult. Pr Ströbelil oli mitmeid ettepanekuid ja häid ideid, kuidas Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond saab mälestusmärgi püstitamisele kaasa aidata. Näiteks on 2015. aasta kevadel Suursaatkonnal ja Laurentsiuse Seltsil võimalik ühiselt korraldada temaatiline üritus. Suursaatkonnale kingiti hiljuti trükist ilmunud Kuusalu kiriku kroonika, millest suure osa on kirjutanud Eduard Ahrens. Kohtumisel oli kaasas ka keelemehe tulevase monumendi pronksmakett. Sel moel osales Eduard Ahrens otsekui isiklikult toimunud sisukal arutelul.
13.10.2014
Kuusalu Raamatukogu Nõukogu vaatas tulevikku
13. oktoobril kogunes Kuusalu Raamatukogu Nõukogu oma 2014. aasta koosolekule. Peamiseks arutlusteemaks oli Kuusalu valla arengukava aastateks 2014 - 2020 ning raamatukogu puudutav osa selles. Kokkuvõtlikult nentis Kuusalu Raamatukogu juhataja pr Elle Ots, et Kuusalu kihelkonna rahvas on tubli lugeja. Raamatukogu osakondadel külades on oma kindel külastajaskond. Vahenditest, mille eest uusi raamatuid-ajakirju muretseda, erilist puudus ei ole. Ka lugerid ning muu elektrooniline uudsus ei paista tavalist ehtsat raamatut kõrvale tõrjuvat. Koosolekul osalenud sotsiaalvaldkonna abivallavanem hr Aare Ets veendus kohapeal Kuusalu raamatukogu vajadusega väikese konverentsisaali järele, mille rajamine on võimalik ja mis oleks ka peamine samm järgmiste aastate arengus.
05.09.2014
Tööd Pudisoo silla juures
Augustis-septembris käivad meie kodulehe sildade registris nr 50 all oleva Pudisoo silla tõsised ehitustööd. Kui need lõppevad, eks siis näe, kas vana silda uuendatakse, laiendatakse või tehakse sootuks uus sild.
31.08.2014
Kolga mõis näitas oma senivarjatud saladusi. Hiljuti Kolga mõisa omanikuks saanud Anu Koppel õpib Kunstiakadeemias restaureerimist. Augusti lõpupäevadel töötas mõisas mitukümmend akadeemia üliõpilast ja magistrandi maalirestauraator Hilkka Hiiopi juhendamisel. Nad avasid paljude remondikihtide alt seintel vanu värvikihistusi, puhastasid stukkdekkoori ja aimasid algseid ehituskonstruktsioone. 30. augusti õhtul tutvustati kõigile huvilistele seda, mis mõisas väärtuslikku on ja mida viimaste uuringute käigus veel leitud. Kokku oli tulnud üle paarikümne inimese, kellele Hilkka Hiiop tegi ringkäigu kõikides mõisa kahe korruse ruumides. Vaadati sisse keldriaugust, milles voolab allikas, ning katuse all sarikate vahel jalutati suure hoone ühest otsast teise välja, olles teel visanud pilgu peale omaaegse veevärgi hiigelveevaadile. Tutvumiskäigul sai rääkida ruumides töötavate noorte spetsialistidega ning mõisaomanik Anu Koppeliga. Poolteist tundi väldanud ringkäik oli ainulaadne, sest mitte ükski inimene, sh kohal olnud põliskolklased ei saanud öelda, et nad oma elu jooksul varem kõikides tänakäidud ruumides viibinud oleksid. Väga põnev oli kuulata ja vaadata seda, mida kunstiteadlased näitasid, kuid kõige rohkem pani imestama, kui kiiresti on hiiglaslik hoone kolist-rämpsust puhtaks saanud ning missugune lootusrikas õhkkond Eesti kõige suurejoonelisemas mõisahoones praegu valitseb. Laurentsiuse Selts soovib edu suures ettevõtmises!
29.08.2014
Vanu traditsiooni taastades
Niisuguse peakirja all avaldas "Harju Elu", maakonnaleht aastast 1944, oma 22. augusti paberväljaandes värvifotodega illustreeritud ülevaateartikli Vahipataljoni ning kodutütarde ja noorkotkaste paraadist Kuusalus. Paraad toimus meie kihelkonna suurpäeva lauritsapäeva ühe üritusena 9. augustil. Ka "Sõnumitooja" valmistab ette samateemalist artiklit avaldamiseks ühes oma järgmistest numbritest.
19.08.2014
70 aastat soomepoiste tulekust Eestisse
19. augustil toimus Soomepoiste Pärimusühingu korraldusel Muuksi mäel Põhjatähe mälestusmärgi juures miiting, millega tähistati soomepoiste saabumist Eestisse 70 aastat tagasi ning austati nende panust Eesti vabadusidee kestvusse. Ürituse avas päevakohase sõnavõtuga Soomepoiste Pärimusühingu juhatuse liige Henn Põlluaas.
Kohalviibijate hulgas oli palju külalisi Soomest.
09.08.2014
Lauritsapäeva tähistamise avas Laurentsiuse Selts
2014. aasta lauritsapäeva tähistamise avas Laurentsiuse Selts oma filmi "Kus sinu pesakane..." näitamisega. Filmiõhtu oli ka esimeseks ürituseks, mis korraldati aprillikuise põlengu järgses Kuusalu vanas pastoraadis. Kohavalikuga taheti sisendada optimismi, et õnnetusest saadakse üle. Lauritsapäeva üritusi jagub käesoleval aastal kolmele päevale ning keskseks sündmuseks on kindlasti Tauno Aintsi muusikalise suurvormi "Lauritsa lubadus" ettekanne 8., 9. ja 10. augustil 2014 Kuusalu kirikuaias. Vanas pastoraadis korraldatakse tänavu veel ka traditsioonilisi mõttekodasid.
09.08.2014
Ei ole midagi kaunimat kui Eesti sõdur kaitsmas eesti kodu Nii ütles Murtud Rukkilille Ühingu esimees hr Enno Uibo lauritsapäeva tähistamise raames 09. augustil Kuusalu küüditatute mälestussamba juures.
09. augustil toimus Laurentsiuse Seltsi korraldusel Kuusalus pidulik lilledepanek Kuusalu Vabadussõja mälestussambale. Lilledepanekul kõneles Kuusalu vallavanem hr Urmas Kirtsi, lilled asetasid Laurentsiuse Seltsi ja Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi esimees Sulev Valdmaa, pidustustele saabunud külalised Mõniste vallast eestotsas vallavanem Katrin Roobiga ning Vaivara valla esindus. Vabadussamba juurest liiguti lillede asetamiseks küüditatute mälestussamba juurde Kuusalu keskväljakul. Kogu üritusele andsid piduliku ja üleva meeleolu Vahipataljoni paraadmundris sõdurid ning noorkotkad ja kodutütred koos oma juhtide Margit ja Tarmo Ameriga.
04.08.2014
Kõik on kutsutud 09. augustil lilledepanekule Kuusalu vabadussamba juures
Laupäeval 09. augustil kell 12 toimub Kuusalu Vabadussamba juures lillede panek Eesti iseseisvuse eest võidelnutele ja langenutele. Osaleb Eesti kaitseväe väeliikide mundrites 34-meheline aukompanii, kes lilledepaneku järel marsib läbi Kuusalu aleviku. Laurentsiuse Selts kutsub kõiki osa saama pidulikust üritusest!
04.08.2014
Lauritsapäev 2014 Kuusalus
Käesoleval aastal jagub lauritsapäeva üritusi kolmele päevale. Pidustused avatakse reedel 08. augustil Laurentsiuse Seltsi 2014. aastal valminud Kolga rannast ja seal kõneldavast pohirannast jutustava filmiga "Kus sinu pesakane...". 45 minutit kestva filmi näitamine algab kell kaheksa õhtul Kuusalu vanas pastoraadis. See on ühtlasi esimene üritus, mis pastoraadis põlengujärgselt toimub. FIlminäitamise asukohavalikuga tahetakse näidata, et õnnetusest saadakse ühisel jõul üle ja elu läheb edasi.
Lauritsapäeva kava siit.
13.07.2014
20 aastat mälestusüritusi Lendurite kivi juures
12. juulil toimus Kuusalu kihelkonnas Järvi järvede ääres traditsiooniline mälestusüritus, millega meenutati 1941. aastal punaväelaste haarangus langenud eesti sõjaväelendureid. Esimene taasiseseisvumise järgne mälestusüritus toimus 1994. aastal, kui Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi ettevõtlikud liikmed taastasid 1942. aastal paigaldatud ja nõukogude ajal lõhutud mälestuskivi. Seega oli tänavu tegemist juubeliüritusega. Nagu alati oli osavõtjaid kohapealt ja kaugemalt, mitmed sealhulgas välismaalt. Osalesid mälestusürituse kaaskorraldajad Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühenduse liikmed ning Eesti Õhuväe esindus. Vahipataljoni aukompanii andis tseremooniale erilise pidulikkuse. Arvatavasti on Eestis vähe mittesõjaväelisi üritusi, kus korraga oleks kohal kolm kindralit. Seda on Lendurite kivi miitingul juhtunud mõnigi kord. Täna austasid üritust oma osavõtuga Eesti sõjaline esindaja NATO juures brigaadikindral Valeri Saar, kindralmajor Vello Loemaa ning kindralmajor Teo Krüüner. Nad kõik on olnud Eesti Õhuväe ülemad. Nagu juubeliüritusele kohane, jagati seekord tunnustusi. Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühenduse nimel andis Ühenduse juhatuse esimees Hendrik Arro Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi liikmetele, kes mainekat traditsiooni elus hoiavad, üle Ühenduse tänukirjad. Kõrgeid tunnustusi jagas Eesti Endiste Metsavendade Liidu nimel Liidu juhatuse aseesimees Heiki Magnus. Annetati ka üks EEML III klassi teeneterist "Eesti Eest". Nn ametlikule osale järges tänagi ühine hernesupi söömine. Kuusalu Muinsuskaitse Selts tänab Kuusalu vallavalitsust, kes mälestusüritust rahaliselt toetas.
02.07.2014
Kuusalu kiriku kroonika ilmus trükist
Kuusalu kiriku kroonika, mille kirjutamist alustas 1837. aastal Eduard Ahrens, ning mille viimane sissekanne on tehtud 1914. aastal, on nüüd trükitud kujul kõikidele kättesaadav. Tegemist on kogu Eesti jaoks kultuuri- ja ajalooliselt väga olulise allikaga. Elu-oluliste kirjelduste ja teadete kõrval sisaldab see ülestähendusi ka näiteks prohvet Maltsveti ja XX sajandi alguse keerukate revolutsioonisündmuste kohta. 309-leheküljelise kroonika hind on 25 eurot ning seda saab osta Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalaka käest kogudusemajast või kirikust.
02.07.2014
1994. aastal alguse saanud Eesti sõjaväelendurite mälestusürituse traditsioon saab 20-aastaseks
1941. aasta suvel punaväelaste haarangus langenud Eesti sõjaväelendurite mälestuseks paigaldati 1942. aastal traagiliste sündmuste toimumispaika Kuusalu kihelkonda Järvi järvede äärde mälestuskivi. Nõukogude okupatsiooni aastatel kivi hävitati ning see taasavati pidulikult 1994. aastal. Selle järel on igal aastal juulikuu algul toimunud kivi juures mälestusüritus, millel osalavad Eesti veteran-sõjaväelendurid ja nende sugulased, tänase Eesti õhuväe esindajad ja ajaloohuvilised Kuusalu kihelkonnast ning kaugemalt. Tänavune juubelimälestusüritus toimub 12. juulil traditsioonilise kava kohaselt: kell 11 kogunetakse Kiiu mungatorni juurde ning sealt liigutakse ühiselt edasi Lendurite kivi juurde, kus toimub miiting. Peaaegu igal aastal on rahvusvaheliseltki tuntud üritust toetanud Kuusalu vald.
28.06.2014
Toimus Laurentsiuse Seltsi aastakoosolek
Tallinnas toimus Laurentsiuse Seltsi korraline aastakoosolek. Seltsi 2013. aasta töö hinnati väga heaks ning kinnitati Seltsi 2013. aasta majandusaruanne. Väljendati heameelt, et nii palju inimesi oli annetanud Eduard Ahrensi mälestussamba heaks ning tutvuti Kuusalu pastoraadi taastamise võimalustega. Arutati Ahrensi mälestussamba rahakogumise strateegia üle. Otsustati tihendada koostööd Kuusalu vallavalitusega, et paremini viitadega tähistada Kuusalu kihelkonna vaatamisväärsusi. Kuna Kuusalu inimestele on meeldinud vaadata tasuta Laurentsiuse Seltsi filme, siis otsustati seda tänuväärset ettevõtmist jätkata. 19.06.2014
Kolga mõis vahetas lõpuks omanikku
Kuusalu kihelkonna arhitektuuriline, kultuuriline ja ajalooline kroon Kolga mõis vahetas omanikku. Kolga mõisa omanikeks olid alates 1658. aastast Stenbockid, mil Gustaf Otto Stenbock (1614-1685) sai Jakob de la Gardie tütrega abiellumise teel Kolga mõisa omanikuks. Sellest ajast alates on mõis olnud õigusjärgselt üle 350 aasta tolle auväärse perekonna omanduses. Juba nõukogude ajal jäi natsionaliseeritud hiigelkompleks üha rohkem ja rohkem rääma ning paljud mõisaansambli hooned hävinesid. Olukorda ei suutnud paremuse poole pöörata ka Eesti taasiseseisvuse järel oma omanikuõigused taastanud Stenbockide suguvõsa pärija. Kolga mõisa on viimastel aastatel korduvalt müüa püütud. Mõis tervikliku müügiobjektina kujutab endast kinnistuid kogusuuruses 87,82ha. Kolga mõisa on esmamainitud juba 1298. aastal. 1642. aastal valmis mõisas esimene kivist peahoone, mis oli arvatavasti ühekorruseline. 1765-68 rekonstrueeriti see suureks kahekorruseliseks barokkhooneks. 1820tel aastatel ehitati hoone põhjalikult ümber stiilseks klassitsistlikuks paleeks, mil ta sai oma praeguse väliskuju. Mõisa on püütud müüa igat moodi - tervikuna, üksikute kinnistute kaupa, hoonete kaupa. Ka hind on tugevasti kõikunud. Jälgi sellest tegevusest leiab internetist. 2012. aasta lõpus oli Stenbocki Perekonna Fond nõus loovutama Kuusalu vallale 3,4 hektari suuruse kinnistu koos sellel asuvate hoonetega. Vastutasuks soovis fond toona vabaneda küttevõlast Kuusalu Soojus OÜ ees. Fondi asutatud Stenbocki Perekonna OÜ võlgnes siis vallale kuuluvale Kuusalu Soojus OÜ-le ligi 33 000 eurot. Siiani ei olnud ükski katse mõisa mingilgi moel võõrandada õnnestunud. 18. juunil 2014 toimunud Kuusalu vallavolikogu istungil teatas vallavanem, et müügitehinguga on vahetanud omanikku kogu Kolga mõisa mõisasüda, sh kõik mõisahooned. Ostjaks on Anu Koppel. 12.06.2014
2014. aasta lauritsapäeva ettevalmistused
12. juuni õhtul toimus Kuusalus Veljo Tormise kultuuriseltsi eestvõttel käesoleva aasta lauritsapäeva ürituste kava arutelu. Nagi viimastel aegade tavaks saanud ei mahu väärt üritused nö "õigele päevale" - 10. augustile ära, vaid neid jagub rohkemaks. Igal aastal on nende ürituste hulgas olnud midagi uut. Ka sel aastal. Näiteks käesoleval aastal saavad Kuusalus kokku tipud. Kes kohale tuleb, see saab teada, millega on tegu. Laurentsiuse Selts jätkab oma filmiõhtute traditsiooni ning demonstreerib oma LEADER toetusega valminud filmi Kolga rannast "Kus sinu pesakane...". Kuusalu vana pastoraat, mis on olnud eelnevatel aastatel üheks lauritsapäeva ürituste läbiviimiskohaks ja mis 25. aprilli õhtul tules kannatada sai, on nüüdseks põlengujärgsest rämpsust pea puhtaks tehtud ning saanud ajutise kilekatuse, et vihm hoonele rohkem kahju teha ei saaks. Kasutamiskõlblik vana auväärne pastoraat veel ei ole. 12.06.2014
Kahala küla koosolek
12. juuni õhtul kogunes pea kolmkümmend inimest Kahala järve kaldale Hiie tallu külakoosolekule. Kuusalu valla külades, kus külavanem valitud, on aastakoosolek nö protokolliline üritus, et saada vallaeelarvest küladele eraldatavat rahasummat. Kahala rahvas jättis ametisse senise külavanema, värskendas külakogu koosseisu ja arutas, mida külarahadega teha võiks. Kuna taludesse on viimastel aegadel lisandunud uut nooremat rahvast ja talukohtigi juurde loodud, oli see kokkusaamine mitmegi inimese jaoks tuttavaks saamine oma küla rahvaga.
09.05.2014 06.05.2014
Tulemas on filmiõhtu Laupäeval 10. mail kell 16 on Kuusalu rahvamajas LS filmiõhtu. Laurentsiuse Selts näitab laupäeval 10. mail kell 16.00 Kuusalu rahvamajas LEADER projekti toel 2014. aastal valminud filmi Kolga rannast "Kus sinu pesakane ...". 45-minutilises filmis on Juminda poolsaare elu iseloomustavai episoode ning koneldakse pohirannat. Kokku saab filmis sõna 7 kihelkondlast. Filmi juurde kuulub rannakeelsete tekstide väikeseformaadiline kogumik "Killukesi Kolga rannast ja sealsest rahvast". Kõik on oodatud vaatama! Üritus on tasuta, on võimalik osta nii DVD-d kui trükist.
06.05.2014
Kuusalu vana pastoraadi taastamisele oodatakse abikäsi
Tänaseks on selgunud Kuusalu vana pastoraadi põlengul tekkinud kahjud ja edasised perspektiivid. Õnneks ei põlenud pastoraat täiesti maha ega saanud ka sedavõrd kannatada, et teda taastada ei saaks. Suureks sooviks on see, et üle-Eestilise tähtsusega vana ja auväärne hoone saaks võimalikult kiiresti ja võimalikult hästi tagasi oma endise väljanägemise ning oleks jälle oluliseks kultuuriürituste korraldamise kohaks. Kuusalu Laurentsiuse kogudus palub selleks hea tahtega inimeste kaasabi hoone koristamisel. On võimalik registreeruda Teeme ära talgupäevale siin. Lihtsat abi põlemisjärgse rämpsu koristamisel on aga võimalik osutada praktiliselt igal ajal. Pastoraadi juurde on toodud sellel otstarbel kolm konteinerit puidu, kivide ja muude jääkide jaoks, mida saab täita abilistele sobival ajal. Juhatust ja nõu töödeks saab koguduse õpetajalt Jaanus Jalakalt (5044714). Loodame, et juuresoleval lingil (video autor on Laurentsiuse Seltsi liige Aivar Vahenõmm) nähtav vaatepilt kaob inimeste kaasabil kiiresti unarusse. 26.04.2014 Kuusalu vana pastoraat. Sulev Valdmaa foto 2010
26.04.2014
24.04.2014 Põles Kuusalu vana ajalooline pastoraat 24.aprillil kell 17.50 sai Päästeamet teate, et põleb 1792-1798 ehitatud Kuusalu ajaloolise pastoraadi hoone. Pastoraadis on elanud eesti keelemees Eduard Ahrens ning peatunud "Kalevala" looja Elias Lönnrot. Hoone oli kindlustamata. Laurentiuse Selts on kurb juhtunud suurõnnestuse üle, kuid Eduard Ahrensi mälestussamba püstitamise kavasid see ei kõiguta. Pilte kurvast sündmusest saab vaadata siit.
15.04.2014 Tulekul Kolga ranna filmi "Kus sinu pesakene..." esmaesitlus Laurentsiuse Seltsi LEADER toetusega valminud filmi "Kus sinu pesakene..." esmanäitamine toimub Leesi rahvamajas. Keskpäeval algab rahvamajas rannakeelele pühendatud üritus. Meie filmi demonstratsioon algab kell 14.30.
15.04.2014 Kuusalu rahvas sai osa juubelikontsertidest
15.04.2014 Veel üks unustuses sild 11.03.2014
Kolga ranna film on valmis
Meie seltsi LEADER toetusega teostatav projekt "Kolga ranna etnograafiline pärand" on jõudsasti edenenud. 10. märtsil valmis 40-minutiline film Kolga rannast. Koostamisel on ka Kolga ranna trükis.Filmi esilinastus toimub laupäeval 26. aprillil Leesi rahvamajas kell 12.00 algaval rannakeele päeval. Maikuus püüab selts leida võimaluse demonstreerida filmi ka Kuusalus ning võibolla mujalgi kihelkonnas. Nii filmi kui ka trükist tiražeeritakse piiratud koguses ja neid on võimalik huvilistel omandada. 11.03.2014 24.02.2014 21.02.2014 19.02.2014 17.02.2014 10.02.2014 10.02.2014 07.02.2014
05.02.2014
21.01.2014 19.01.2014 14.01.2014
Kas sul on helkur?
14. jaanuaril Loksa kooli tulijaid võttis vastu politseipatrull. Tegemist ei olnud õnneks uurimis- või tuvastustoimingute tegemisega, vaid hoopis ennetustegevusega. Politseinikud kontrollisid, kas õpetajatel ja õpilastel ikka helkur on olemas. Tegemist ei olnud kiire juhukontrolliga, vaid politseiauto oli kooli juures päris mitu tundi.
Millal on aasta tähtsaim päev Kuusalu kihelkonnas? Kes ütles, et meie varandus on inimesed? Kuhu viivad kõik teed 10. augustil?
06.05.2014 Laupäeval 10. mail kell 16 on Kuusalu rahvamajas LS filmiõhtu. Laurentsiuse Selts näitab laupäeval 10. mail kell 16.00 Kuusalu rahvamajas LEADER projekti toel 2014. aastal valminud filmi Kolga rannast "Kus sinu pesakane ...". 45-minutilises filmis on Juminda poolsaare elu iseloomustavai episoode ning koneldakse pohirannat. Kokku saab filmis sõna 7 kihelkondlast. Filmi juurde kuulub rannakeelsete tekstide väikeseformaadiline kogumik "Killukesi Kolga rannast ja sealsest rahvast". Kõik on oodatud vaatama! Üritus on tasuta, on võimalik osta nii DVD-d kui trükist.
|
Powered by CMSimple| Template: ge-webdesign.de| html| css| Login